Aga ma vist jätan selle tegemata. Ma juba lahtusin maha.
Jooksma ma ei jõudnud. Mul on hea vabandus. Nimelt eile õhtul läks mul midagi silma. Väga valus oli ja ma ei näinud seda ja kuidagi seda kätte ka ei saanud. Piinasin oma silma. Lasin isegi jooksvat vett silmale.
Hommikuks oli silm paistes, aga enam ei valutanud. Jooksma ei tahtnud kell 6 minna, ei julgenud silma siis lahtigi teha, sest kartsin, et hakkab jälle valutama. Kell 9 tundus juba hilja jooksma minna. Hirm oli ka, et äkki mõni putukas pargib end minu haigele ja tundlikule silmale.
Nüüd on silma paistetus tagasi tõmmanud. Päris koll enam ei ole. 
Potentsiaalsetesse töökohtadesse pole ma kirjutanud. Jälle miljon vabandust.
Mõtlesin, et teen arvutivõõrutuse ja jätan oma blogi maha. Aga ei ole seda ikka veel teinud. Ma ikka vaja kohta, kus end välja elada ja kuhu oma aeg matta. Sest kui ma oma aega ei raiskaks, siis ei saaks ma ju olla mõttetu.
Njah… Aga õhtune programm: Koerale süüa, koeraga jalutama ja äkki jõuan mini-millimeetri jagu töö-saamisele (küsimisele) lähmale.
Aga kõike head mulle ja järgmise korrani! 