Mina jälle Sõbrake

Jah, mul on jätkuvalt miljon asja teha, aga ma tulin siia. Tahtsin kellegagi rääkida, noh, kirjutamine sobib ka. :D

Ma olen juba teist päeva tegelenud ametiasutustega. Ei ole olnud mahti keelt õppida ega tööd otsida. Tunnen ennast kohutava luuserina.

Natuke olen lohe ka olnud. :D Vaatasin natu TV-d (hetkel panin koerale TV mängima, mingi loomade kanali). Ise tulin oma tuppa ja kuulan arvutist Taani raadiot ja kirjutan siin.

Sain täna Eesti astutustelt vastuse. Kiiresti tegutsevad seal. Maksuameti asjus sain positiivse uudise. Pean täitma mingi vormi R ja siis neile saatma digiallkirjastatult. Ma pole veel vaadanud, mida see vorm endast kujutab ja mis andmeid see soovib saada. Ma pole ka päris kindel, kas ma olen Taani maksuresident. (Peaksin seda veel uurima.)

Mainin veel ära, et Maksu- ja Tolliameti vastus tundus asjalikum ja arukam (ma ei leia õiget sõna… formaalsem), kui Tartu linnavalitsusest saadud vastus. Aga see on tunnetamise küsimus.

Mulle kirjutati, et elukohateate saan esitada e-riigi kaudu ja kui olen kolinud välismaale, siis piisab sellest, et teatan, et uus elukoht on Taanis (aadressi pole vaja). Aga kui ma olen avalduse täitnud ja vajutan nuppu, et soovin allkirjastada, siis seda ei saa teha. Ma ei tea, mis põhjusel. Seega digiallkirjastasin elukohateate ja saatsin e-kirjana. (Mulle jäi mulje, et see süsteem ei toimi nii nagu peaks, et prossessis esineb viga.) :D

Eks näis, kas see elukoha asi saab nüüd tiben-toben.

Maksu- ja Tolliametiasjaga ma veel ei kiirusta. Püüan saada kinnituse, et ma olen Taani maksuresident ja siis teen ära.

***

Täna vaatasin DanskeBank’i internetipanka. Olin saanud mingi kirja. Tundub, et nad lähevad ka pakettidele üle ja vist ka mingid tasud, aga ma ei leidnud, kas ja kui palju pean mina maksma hakkama. Hindu ei olnud nendes failides, mis minuni jõudsid. Mul on praegu Tele 2 arved seal, aga kui ma Tele 2 ära lõpetan, siis võiksin ka DanskeBank’ga lõpetada. Ei tea, kas see ka maksab. (Kui veel ei maksa, siis varsti hakkab maksma.)

Siis on mul veel pangakontod Swedbank’s. Jah, kaks pangakontot ühes pangas, aga neile ma küll ligi ei saa ja mul pole õrna aimugi, mis seal toimub. Need tahaks kindlalt lõpetada.

See Tele 2 tuleks ka ikka lõpetada. Ema helistas minu Eesti numbrile ja siis kuulis mingit väga võõrast keelt (kõlas nagu türgi keel). Väga kummaline.

Tele 2-ga olen ma mõelnud, et võiks lõpetada. Uus elu, uus lehekülg ja olgu see puhas. Kõik, mis seal oli, olgu kadunud. Aga samas, äkki jätaks alles. Jätaks väikse “üllatusmomendi” oma ellu. Sest kui see number on alles ja ma lähen Eestisse, siis äkki saan mõne ilusa sõnumi kätte või keegi vana tuttav helistab “just õigel ajal” ja juhtub midagi ilusat. :D Jah, liiga “muinasjutt”. Seega number kinni ja kõik.

Lugesin, et viiega algavad mobiilinumbrid on otsakorral, et seega on minu number ka haruldus (varsti). Samas, siin Taanis on mobla numbrid, mis algavad kahega, viiega ja neljaga, et pole midagi hullu. (Kuigi mina sain siin Taanis viiega algava numbri.) :D

***

Jah, seda dokumentide ajamist on palju. Ma olen juba väsinud ja selline tunne, et kõik kasvab mul üle pea.

***

Taani poolel olen ma liitunud ühe ametiühinguga, siis töövahenduse firmaga ja siis olen nüüd ka töötuna kirjas ja iga asutusega kaasnevad ka kohustused ja suhtlemine… Mul on hirm, et ma ei saagi enam keelt õppida, et pole seda aega, kus rahulikult saaks keskenduda ühele asjale. (Aga püüan mitte ette muretseda.)

***

Kirjutan enda n-ö dokumentide ajamise kroonikat. Viimaste päevade tegevused ei ole kirjas. See tegevus ootabki mind ees. Olen ühe paberi märkmeid täis kirjutanud ja nüüd tuleb need ilusti ümber kirjutada.

***

Ema loodab, et ma hakkan saama töötuabiraha ja juba planeerib selle (saamata raha) minu auto sissemaksuks. :D Mina vaikselt unistasin, et saaks 3000 DKK-d kokku (ise teenides), siis sõidaks vanaemale külla nädalaks. Aga vist tuleb lõpetada oma plaanide tegemine, sest S teab paremini, mida mina tegema peaksin. :D

***

Tahaks veel nii palju rääkida (kirjutada), aga ei oskagi kohe… Kirjutada on raske, rääkida oleks kergem.

Olen olnud tubli, enda arvestuses. Enda kohta olen olnud tubli. Kuigi teistelt pole ma kiitust saanud, aga kellel seda vaja on. :D (Mul on, aga noh…). Ma ütlesin kaks lauset taani keeles ja ühe ütlesin valesti ja siis naerdi, aga ma naersin ka ja tundsin enda üle ühkust, et ma julgesin olla rumal ja julgesin eksida ja julgesin suu lahti teha. (Kuigi ma kartsin ikka meeletult. Võtsin hoogu ikka oma 5 minutit.)

Neid ametlikke asju olen ka julgelt ajanud. Ei ole lükanud teatamatusse kaugusesse, vaid paari päeva jooksul ära teinud. Nüüd kardan, et minuga võetakse ühendust, aga ma olen selleks natuke valmis. Ja justnimel NATUKE valmis. :D Näis, mis saama hakkab. Kogemuse saan igaljuhul (oleneb, kas negatiivse või positiivse emtsiooniga kogemuse). :D

Ja siis tahaks sõbra õlga, millele oma raske pea toetada. Täna ma sinna pisaraid ei jätaks, sest neid pole ja pole nagu tulemas ka. Aga tugeva kalli teeks küll. Ja siis kuulaks kiidusõnu ja oodi minule. :D Sõbrad ju nii teevad. :D (Ma ei tea, mul pole ühtegi päris sõpra. Blogi on selline sõber, kes eriti tagasisidet ei anna. Seega…)

***

Meil on siin tormid. Taani talve näen esimest korda. Kui Eestis oodatakse jõuluks lund maha, siis siin Taanis isegi ei unistata sellest. Siin annab talvest teada torm ja tugevad tuuled. Juba on esimestele akendele ilmunud jõulutuled ja poodides on jõulutooted.

Kummaline… Jõulud ilma lumeta ja see on ok siin. Minu jaoks on kummaline. Ma pean leppima ja ootama ja nautima jõule ilma lumeta. Varem ei mõelnudki sellest, aga nüüd… Ma mäletan, et umbes sellel ajal (st novembri kuus) Eestis lõhkusin ma esimest jääd porilompidel. :D Aga siin ei ole jääd. Aga jää pidi ikka tulema. Vähemalt seda saan ma teha, aga seda juba süda-talvel. :D

Ma ei ole kurb, et lund pole ega tule. Elan üle. Vaatan sadavat vihma ja puhuvat tuult. Tuul peksab vihmapiiskasid vastu akent ja see on “hubane, õdus” (siin Taanis kasutatakse seda palju).

***

Poliitikast rägiksin ka sõbraga (kui ta siin oleks). Arutaksin Eesti olukorda ja pagulaste teemat.

Eile tundus, et Eestis on asjad ikka päris hulluks läinud. Aga see on vast seetõttu, et olen kaugel. Estonian Air panrotistus, Hannes Võrno vabal ajal avaldatud mõtted (mis on segadust külvanud. Enne seda lugesin, et Võrno oli mingi küsitluse kohaselt unelmate mees. Ma tean, et minu ema vanused nasiterahvad pidasid teda iidoliks. Ja nüüd selline ämber.) Ja siis see vaesus.

Eestis oli tore, aga mina ei näe, et ma suudaksin seal end elatada (finantsiliselt) pikajalises perspektiivis.

Valitsuses toimuv on ka hirmutav. Või noh, need jutud, mis ajakirjanduses ilmuvad. (Ma ju ei tea, mis seal tegelikult toimub.)

***

Mulle just helistati ametiühingust. Rääkisin inglise keeles ja see oli nii ootamatu kõne. (Alguses kuulsin, et helistatakse Kreekast.) :D Õudne, kuidas ma kokkutasin ja sattusin paanikasse. Kõik sõnad ununesid. Olen üleni higine. Aga saime räägitud.

Arusaamine on mul parem, kui ise rääkimine. Lähen paanikasse ja siis on kõik sõnad meelest läinud.

Tunnen ennast nii rumalana. Selles mõttes, et ma nii puterdasin… Punastan siin…

Aga tubli olin. Pidasin vastu, ei visanud toru hargile ja ajasime asjad joonde.

***

Lugesin mingit ammust tarkusetera õppimise kohta või keele õppimise kohta. Esimene punkt oli “Tee vigu”. Seda ma tegin täna palju.

Püüan harjuda sellega, et ma teen vigu ja näin rumalana. Püüan julgeda olla rumal. :D See on raske, aga esimesed katsetused olen üle elanud.

Peaksingi nüüd võtma selle hoiaku, et lihtsalt lendan peale. Räägin kätega kui vaja. Just do it.

Värisen ikka nagu haavaleht, selle ootamatu telefonikõne tõttu. Ja selliseid hakkab mulle nüüd palju tulema. :S

Ma olin tubli. Tegelt ka olin. Ausalt olin tubli. :D Pea püsti ja edasi.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>