Ma võitsin

Minu magistritöö osales ühel konkursil ja see võitis. Ma ei tea, kui palju oli osalejaid ja mis töödega võrreldes minu tööd parimaks peeti… Aga…

Ma ei suuda seda uskuda. Ma ei suutnud uskuda, et minu tööd hinnati viiega ja nüüd veel see võit.

Uskumatu, et teised inimesed hindavad mind kümneid kordi kõrgemalt kui mina ise. Iseenesest on ju see tore, et minu tegevuse väljund on teiste meelest (ka eriala professionaalide meelest) väärtuslikum kui minu meelest. St minus on potentsiaali.

Kahju on see, et ma ise enda väljundit ei oska hinnata. Noh, hindamine tähendab ju võrdlemist mingi hindamisalusega. Mina võtan võrdlemisaluseks standardi ja eeskirjad (selle maksimumi ja sean endale latiks ning sellega võrdlen tulemust ja tavaliselt jään ikka natuke (või palju) maksimumi alla). Aga minu väljundeid hinnatakse teiste inimeste väljunditega. Ehk siis teised (ehk minu väljundi hindajad) seavad selle lati alla poole maksimumtulemust ja seetõttu hindavad nad minu väljundit kõrgelt.

***

Jah, see kõik kõlab iseenese upitamisena. Aga ma tõesti sain ametliku kirja, et minu magistritöö võitis konkursi. Ja andke andkes, aga ma olen tõesti rõõmus, õnnelik ja üliväga uhke enda üle.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>