Käisin täna ema uue perekonna ühe liikme perekonnal külas. Tegin ilusti meiki ka. Isegi pildi tegin. Panin oma meigitud silmadest pildi nende ilma meigita silmade juurde.
***
Külaskäik läks enam-vähem. Olin keskmine. Mind ikka püüti kangutada (suhtlema), aga lõpuks väsiti ära. 
Mulle öeldi, et ma pean leidma endale sõbrad ja hobi siin. Ai, kuidas ma vihkan kui keegi arvab paremini teadvat, mida ma pean tegema. Aga lasin selle teksti ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Minu isa ütleb, et selle pärast ongi meil kaks kõrva, mitte üks.
***
Täna jooksmas ei käinud. Tunne on üsna masendav. Tuju pole midagi teha.
***
Kirjutasin M-le. Kes ta on? Ma ka ei tea. Aga kui teda saan, siis arvan, et poetan paar sõna ka siia.
Sa oled ennegi rääkinud ema mingitest (uutest) perekondadest. Kas ta on siis lapsehoidja/koduabiline? Ma nagu mäletan, et ta töötas kuskil tehases või laos.
Ema töötab tehases.
Emal on üks meessoost sõber (kes on vist natuke rohkem kui sõber). Igatahes, sellel “sõbral” on kolm tütart (kahel tütrel on omakorda lapsed) ja siis on veel sellel sõbral neli õde ja kolm venda. Ja kogu see kupatus tahab hästi suur perekond olla, ühised jõulud ja suvelõpu tähistamine jne… Mu emale need üritused ei meeldi. Ja viimasel ajal mulle ka ei meeldi.
Need suured koosviibimised tunduvad mulle võltsid. Nad ütlevad, et ma kuulun ka sinna perekonda, aga samas nad ei tea mu nime (taanlastele on mu päris nimi kummaline ja keeruline) ja nad ei teadnud, kas ma olen see laps, kes elas Inglismaal või see laps, kes elas Eestis. Nad ei tea kuna mu sünnipäev on (mitte, et see minu jaoks oluline oleks). Aga…
See on tore, et nad mind oma perekonda võtta tahavad. Aga mulle piisab minu perekonnast.
Mul pole midagi selle vastu, et emal on “sõber” (loe: uus mees). Minu isal on ka uus naine (sinna perekonda tahetakse ka mind võtta, aga too perekond piirduks uue naise lastega, kaks tütart ja poeg ja nood lapsed on kaugel (st oleks väiksem))…
Vanast peast mul siin selline kummaline ja keeruline perekond.
Mul ei ole ühtegi poolõde ega poolvenda. Kõik kolm pärsivenda (sama ema ja isa). Aga mu vanemad on leidnud endale uued kaaslased ja nendel kaaslastel on varasemast lapsed. Imalik oleks öelda kasuema ja kasuisa ja kasu-õed-vennad. Ma pole enam laps ju. 
Minu jaoks on nad tuttavad. Ma tean neid läbi oma vanemate. Minu jaoks on vanemate elukaaslased (ema ei ela selle sõbraga koos) nagu vanemate töökaaslased või midagi sellist…