Kirjutaks midagi

Ega mulle eriti ei kirjutata. Blogid, mida ma aktiivselt loen, infoküllusega silma ei paista. :) Seega tunnen ma end nii üksiku ja unustuse hõlma vajununa. :D

Vot… Aga ma kirjutan siis ise.

***

Väike lootus on, et jaanuari kuust saan keelete kooli minna. Jeiii… Nagu ikka, natuke kardan, aga hetkel on see mu ainuke päästerõngas.

***

Taanis räägitakse, et oluline on saada pagulased kohe tööle, aga tegelikult… Tegelikult põrkad sa iga ukse taga kokku sellega, et esmalt õpi keel ära, siis räägime edasi.

Seal ettevõttes, kus mu ema töötab, toimub kontoritöö inglise keeles ja seal on palju neid, kes ei räägi taani keelt… Aga mina põrkan ikka selle neetud keelebarjääri vastu. :D

Mina nii väga tahan tööd teha, olla kuidagigi kasulik, aga näed, ei lasta. :D Vingun natuke.

***

Sellest suurest jõulu-pere-üritusest ma pääsesin. Ema läheb sinna ise (st ilma minuta). Mina saan vähemalt oma tradistioonilised jõulud “üksinda kodus”. Ei, tegelikult on meid kolm – mina, kass ja koer. Nii ongi hea. Pool kibedalt ütlen, aga halbadest variantidest oli see parim.

***

Varsti peaks ilmuma üks artikkel, kus kirjutatakse lühidalt minu magistritööst, paar lauset minust ja siis teistest võitjatest ka. Alguses ma kartsin seda, aga artiklil oli mahupiirang, seega jäi minu kokkuvõttest üsna vähe alles ja sellisel kujul (mulle tundub), et mu töö ei ärata massilist huvi. See on hea. Siis jääb minust pisike märge maha, aga ma ei mattu mega suure fänni-kirjatulva alla. :D

Mu viimane kommentaar oli päris käre. Ma pärast selle kirjutamist natuke rahunesin maha. Aga ma ei hakanud seda muutma ega kustutama. Tollel hetkel ma mõlesin nii ja ei karva-võrdki teisiti. :D

Aga… Vaatasin, et teiste võitjate soovid või unistusid olid tagasihoidlikud (võrreldes minu omaga). Nohjah… Nad vast natuke realistlikumad, mitte nii suure lenuga nagu mina. :D Aga minevikus ma olen suuri tegusi teinud, suurelt arenenud, seega… You never knowYou will see. :D

Teiste soov oli jääda Eestisse, kes läheb edasi õppima (magistriõppesse), kes tahab teha oma raamatupidamise firma, kes tahab oma firmat suurendada (st kliendibaasi suurendada). Aga mina… Ikka USA ja ülikooli õppejõuks… :D

Pole mulle antud unistustes seda reaalsuse taju ega võmete piiri tunnetust. :D Ma olen täiesti roheline ja lapsik. Ma jään ka selleks. Juba kolmkümmend koputab uksele, aga miski pole muutunud. Ma küll ei näe põhjust, ajendit, mis muudaks (suudaks muuta) mind täiskavanuks. Selliseks alati realistlik, korrektne, tagasihoidlik, tasakaalukas täiskasvanu. :D (Mulle on täitsa ok olla imelik.)

***

Tahaks ennast kiita. Keegi teine ei kiida. Taanlased hakkavad mind nähes juba rääkima, et keelt tuleb õppida ja ikka rääkida tuleks ja sõbrad tuleb leida jne… Kes hakkab taani numbreid õpetama, kes hakkab kiiresti nimetama asju, mis talle silma jäävad jne…

See kõik “natuke” (loe: palju) ärritab mind. Jah, nad tahavad head, aga… Ma ju teen seda kõike. Õpin sõnu, kuulan taani keelt. Vahel puterdan midagi. Ma ei jaksa koguaeg olla valmis nagu sõdur. Ma ei tea ju, kas mind rünnatakse inglise keele või taani keelega. Kui kuulen mingit sõna, siis püüan leida sellele vaste inglise keele sektoris (ei leia), siis taani keele sektoris (ei leia), siis lasen oma peast läbi sarnase kõlaga nimetused taani, inglise ja saksa keeles… Ja pärast 30 minutilist vestlust olen ma läbi. Pea huugab otsas ja aju näitab errorit ning nõuab eesti keelt. Turvalist ja oma – emakeelt. :D

Ma olen jõudnud järelduseni, et ema mind ei kiida, taanlased ka mitte. Seega ainuke, kes mind kiidab ja toetab olen mina. Ma siin mõtlesin, et noortele jääb keel kiiresti külge, mida noorem, seda kiiremini. Seega võtame vaatluse alla beebi, lapse. Tema õpib rääkima alles 3-4 aastaselt. Enne seda paneb ta vaid üksikuid sõnu ritta (seda ma juba oskan, olen juba üle 300 sõna pähe õppinud ja nende erinevad vormid ka, lisaks veel väljendid).

Ma olen Taanis olnud natuke üle kuue kuu. (Ei, jaanuaris saab kuus kuud täis.) Ütleme, et ca pool aastat siin olnud. Ja juba oskan mõndasid sõnu öelda ja mõned üksikud sõnad suudan tekstist tuvastada. Seega ma olen väga tubli olnud. Keegi mulle selle eest pai ei tee ega kooki ei küpseta, aga ma siis kiidan end siin oma väikses maailmas. :D

***

Taanlased arvavad, et sprogskole on mingi võluvits, et pistad õpilase sisse ja ta juba räägib soravat keelt. Aga noh… Näis… Vähemalt ei saa nad mulle enam öelda, et mine keeltekooli (kui ma seal juba käin). Siis nad jäävad selle juurde, et otsi taanlasest sõbrad endale. Aga enne taanlasest sõbra saamist õpi taani keel ära (nende arust on see loogiline). Mulle valmistab natuke raskusi. Mulle meenutab see seda dilemmat, et kumb oli enne, kana või muna. Aga… njah…

Seal sprogskole‘s oli üks tädi, kes küsis Hvad hedder du? Ta hääldas aeglaselt ja soravalt. Ma sain aru küsimusest ja vastasin. Kuigi mitte täislausega. Kuid tema oli nii vaimustuses (vähemalt ta tegi vaimustuses olemise nägu) ja ma tundsin end nii uhkena ja targana ja tublina. Lausa lust on tagasi minna. Suur soov. Kindlasti esimene ja teine nädal ma kirun kui nõme see kõik on, aga edasi vast läheb nämmimaks (mõnusamaks)… Tavaliselt on läinud.

***

Täna käisin esimest korda IKEA poes/kaupluses. Olen nii palju sellest kuulnud, ag pole kunagi käinud. Äge oli. Suur tahtmine oli seda võrrelda Jyskiga. Jyskis on palju raiskamist. IKEA’s on pooled Jyski klienditeenindajate ülesanded antud hoopis kliendile (klient ise arvutist valib välja tooted ja kirjutab ise saatelehe ja natuke laotööd teeb ka klient ise). Jysk peaks investeerima IT-sse rohkem, et laoseisud oleksid reaalajas, aga selle võrra saavad klienditeenindajad vabadust ja panna kaupu välja, teha müüki (“soft pressing-müüki”).

Jyskis on müügi- ja laopinda vähe käes, seega tuleks natuke sügevamalt analüüsida ja võib-olla natuke kontseptsiooni muuta. Aga kaaluda tasuks.

Jyskis olev värk pole halb, lihtsalt saaks veelgi paremini teha.

***

Mulle tundub, et täna olen ma koeraga jalutamisest vaba. Koer pole veel kodus, aga 15 minuti pärast peaksin ma temaga välja minema. Seega…

***

Homme tuleb koristamisel abis käia. Väike lootud/soov on jooksma minna. Sellel kuul pole ma kordagi jooksnud… Aga ma arvan, et ma ei lähe jooksma. Kindlasti mõtlen mingi tobeda vabanduse välja ja magan edasi. :D Njah… Järgmine aasta siis.

***

Ilusat jõulu aega kõigile (kellel on jõulud)! Ja teistele head pühade aega! Ja komandatele head nädala algust! ;)

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Kirjutaks midagi

  1. oeh. kirjutab:

    Tule tagasi Eestisse.. päriselt! Ja hakka lõpuks elama, ära ela unistustes!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>