Olen hämmingus

Sattusin järgnevale artiklile: http://epl.delfi.ee/news/eesti/salaslummi-garaazides-on-paarikumne-inimese-kodu?id=66724495 [25.12.2015]

Paar nädalat tagasi juhtusin vaatama dokumentaalfilmi elust Moskva prügimäel. Filmiti ühe prügimäe-lapse elu (vist 12-aasta jooksul).

Aga… Ikka vaatad selliseid asju ja mõtled, et Eestis nii ei ole. Mu ema veel arvas, et lapsi Eestis prügimäel ei ela.

Mina isiklikult kahtlesin selles, sest prügimäel elavad nii naised kui ka mehed ja keegi pole neid suguvõimetuks teinud. (Nt kodutud kassid ja koerad saavda prügimäel järglasi ja kasvatavad ka neid seal. Miks siis inimloom ei peaks saama.) Ja kui seal keegi sünnib, siis ega neid ju ei registreerita kusagil. (See on minu arutluskäik.)

Nii… Tulles tagasi esimese artikli juurde. Larissa ütleb, et tal pole dokumente (jah, riigivõim vahetus, raha polnud, pole kohta, kus vanu dokumente hoiustada, võib-olla kaotas ära või äris maha oma dokumendid (loe: identiteedi)). Ja siis kirjutatakse, et ka Larissa 30-aastasel pojal pole dokumente (mina lugesin tekstist välja, et poeg sündis seal ja on seal kasvanud 30 aastat, seega…).

Seega… Ühest küljest: riigi jaoks pole neid inimesi olemas, sest nendel inimestel pole numbrit (loe: isikukoodi), nad ei ole riigi exceli-programmis kirjas. Neid inimesi pole riigi jaoks olemas. Neid pole, kuigi füüsiliselt me näeme neid, aga juriidiliselt neid pole olemas ja probleemi ka pole, sest juriidiliselt neid pole ja ega nad ei oska abi küsida ka, sest nad arvavad, et nad elavad luksuses, et see ongi hea elu. Nad ei tea, et saab ka paremini.

Nii… Artiklis kirjutatakse, et lapsi seal pole. Riigiametist tuleb ka vastus, et lapsi seal pole. Minule jäi mulje, et vaadati oma exceli tabelit ja sealt tehti järeldus, et lapsi seal pole. Jah, juriidiliselt pole, aga tegelikult… Kas keegi on seda ka kontrollinud? Käinud seal kohal, piilunud aia tagant?

Kui artiklist kumab läbi, et üks laps on seal elanud 30-aastaseks. Siis ametnikel võiks ju tekkida kahtlus, et äkki võib neid seal veel olla. Äkki polnud see ainult üks juhtum 30-50 aasta jooksul, äkki on see keskmine juhtum…

Lisaks veel see, et ajakirjanik kirjutab, et teda ei taheta sinna. Ilmselge, et seal tominub midagi kahtlast. Vähemalt peaks kahtlus tekkima. Äkki toodetakse seal lapsi ja müüakse need maha (loe: inimkaubandus).

Kahtlane tundub, et ala on aiaga piiratud, seal on valvurid. Kas neil inimestel on üldse võimalik sealt välja saada? Äkki neid hoitakse vägisi kinni? Äkki neid hirmutatakse, kuritavitatakse?

Mulle jäi mulje, et see on probleem, aga sellega enam ei tegeleta. Sellega on harjutud, lepitud ja see on vajunud unustuste hõlma.

Ma kindlasti mõtlen üle ja ma loodan ka, et ma mõtlen üle. Sest jube on mõelda, kui palju võib olla neid inimesi (Eesti oma inimesi), kes elavad prügimäel või garaažis. Lapsi, kes on registreerimata. Kui selline laps kasvab suureks ja juhuslikult tahab ametlikult eksisteerida, kuidas ta seda saaks teha? Mis märgitakse tema sünnipäevaks, kes märgitakse tema vanemateks, kui tal neid pole? Või tal ei olegi võimalust ametikus hakata? Jääbki sinna kahe reaalsuse vahele: juriidiliselt nähtamatu, aga füüsiliselt olemas.

Jälle meenus raamat “Surma-laev”… See algab nii, et laevatööline kaotab oma dokumendid. Ja siis on seal sarnane arutluskäik. “Ilma dokumentideta, ilma isikukoodita pole sind olemas (pole sind riigi jaoks olemas)”.

Selline asi natuke ärritab ja samas teeb kurvaks. Tahaks hirmsasti aidata, aga ei oska. Minu käed ja jalad on liiga lühikesed (veel). Ja ma ei suuda ka tervet maailma päästa. Kusagile jääb ikka vaesus ja ärakasutamine ja kõik see halb…

Silmasin uudistest, et vene sõjaväelased olid jääkaru piinanud ja filminud ja see video ringleb. Ma nägin uudist, lugesin, aga videot ei suutnud vaadata. Ma isegi ei vajutanud seda videot käima. Harukordne minu puhul, sest ma olen vaadanud rahulikult filmi “Saag”… Kui R saatis video, kuidas inimestel pead maha saetakse või noaga maha võetakse, siis suutsin ka seda vaadata. Aga see karu asi oli liiga karm. Võib-olla mõjus see, kuidas seda videot esitleti. “Nad vaatasid pealt, kuidas karu piinleb.”

Filmi puhul ma tean, et see pole päris ja siis tekib see huvi, et kui reaalsena nad suudavad asja näidata. Kui kaugele nad on läinud ja kas võlts-värk paistab kuidagi välja.

R-i saadetud video puhul oli see, et video oli mulle ootamatu. Ta ütles, et tema sõbrad vahel jagavad selliseid asju ja siis näitas videot (ma ootasin pornot, aga tuli midagi muud). :D Seda pea mahasaagimise videot vaatasin ka nii, et see ei saa olla ju reaalne. Kuigi nüüd tagant järele mõeldes võis see olla päriselt juhtunud asi. Toona olin ma maailmas toimuvast väga kaugel.

Läksin jõululiselt masendavaks ja süngeks…

Aga… Head jõuluaega siis!

***

Sõna “funny” tähendus on ka muutunud või… Ma ka ei tea. Mina arvasin koguaeg, et see tähendab “naljakas” või midagi. Aga youtube annab selle sõnaga välja nt järgneva video:

Minu jaoks polnud see üldse funny. Ma vaatasin seda õudusega. Siis valisin järgmise, aga ega paremaks ei läinud.

Nüüdsest valin kindla kategooria “kassid”. Need on natuke funny‘d ja armsad…

Aga see, et ma sõna funny kohta saan selliseid inimeste piinamise ja inimeste haigetsaamise (kukkumiste) videosid… Sellega seoses tekkis mõte, et kuna youtube need videod annab eelisjärjekorras, seega on need popid, seega on need naljakad enamustele n-ö arvuti-interneti inimestele (ja neid on tänapäeval palju). Seega ma enam nagu väga ei üllatugi, et inimesed ja noored on sadistlikud. See on nende jaoks funny.

Aga miks see nii on läinud? Kus on see seeme, põhjus, juur? Kas vägivaldsed multikad, arvutimängud, reaalset ja karmi olukorda kajastavad uudised, videod? (Laps on ju ka TV ees, kui telerist tuleb uudis Lähis-Idast, pommirünnakust ja veristest kehadest…)

Arvatavasti mõtlen üle ja tegelikult probleemi pole.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

5 kommentaari postitusele Olen hämmingus

  1. äärelinna rohutirts kirjutab:

    “Läksin jõululiselt masendavaks ja süngeks…”
    Sama siin. Selle jääkaru pärast. Ei suutnud ka vaadata ega vaatagi. Sõbrants Soomest helistas,et “sul nagu miskit viga?” Viga muidugi,kellegagi ei tahtnud rääkida ega midagi teha.Ikka jääkaru pärast.Lausa iiveldas inimraipe vastu tuntavast vastikusest.
    “Ah,mõtle ilusatele asjadele. Unusta ära. Sa tead ju küll, et vene sõjaväelane pole inimene.Mis sa põed,jõulud ju!” Et võtad naksti! nagu viiulipoognaga uue noodi/tuju/ näo ja kõik on OK! MÕNEDEL ON ELU KERGE,MÕNEDEL RASKE,MIS MUUD.Mõni parandab hingekese niuhti ära,teisel paraneb ise,kolmas jääbki haigeks…

  2. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Puhtjuhuslikult koperdasin kellelegi,kes Taanis elanud.Pole lugenud,aga äkki huvitab sind?
    http://heikkitaanis.blogspot.com.ee/

    • Avatar minny minny kirjutab:

      See on küll sul väga hea leid. Jäin kohe huviga lugema. Nii huvitavalt kirjutatud ja tuttavad olukorrad. St nägemus taanlastest ja Taanimaast.

      Tänks, selle jõulukingi eest! :)

  3. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Hakkasin ise ka lugema.Tõepoolest huvitav!

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Jah. Ja see on täitsa tõsi. Taanlased ongi sellised ja taani keel… Ma ütlesin emale, et taani keele rääkimiseks tuleks suhu panna kuum kartul või juua end täis, siis saad kätte selle õige kõla. :D Lugesin Taani kohta vikipeediast ka. Täitsa huvitav oli.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>