Lõppeva (2015) aasta kokkuvõte

Mine võta nüüd rahulikult suur kohvitass ligi (koos kohviga) ja aseta end mugavalt istuma, sest see postitus tuleb hästi pikk. Ikkagi terve aasta lastakse silme eest läbi. :D

***

2012. aastal kirjutasin ühest soovitud tegevuste listist ja selles olevate tegevuste tegemisest. See list on alles, aga ma ei ole rohkemaid asju sellest teinud. Kui nüüd aus olla, siis on see list juba üsna paksu tolmukorra all. :D

2012. aastal kirjutasin ma veel, et „Te veel kuulete minust“. :D (2015. aasta lõpus mainitakse minu nimi (teiste hulgas) Äripäeva veebilehes (raamatupidaja sektsioonis).

***

2013. aastat ma ei võtnud kokku. Ma vähemalt ei leidnud seda kokkuvõtvat postitust.

***

2014. aastal kirjutasin ma aastat kokkuvõtvalt detsembri viimasel päeval.

***

Seda väikest traditsiooni jätkates püüan ma nüüd 2015. aasta kokku võtta. Sel korral olen ma asja eriti põhjalikult käsile võtnud. :D

  1. Selle (2014. aastal) uue e-maili kontoga olen ma juba ära harjunud. See uus on parem kui vana. Nt. saab nüüd pilte saate e-mailiga ja teha muudki põnevat.
  2. Facebook’i profiilipilt on ikka see sama, mis sai pandud 2014. aastal. Veel ei ole plaanis seda muuta. (Kärab küll. Kärab veel küll.)
  3. TTÜ magistriõpe on lõpetatud. Magistritöö ja kaitsmise hindeks sain viie (st suurepärane).
  4. Minu magistritöö võitis arvestusalaste uurimustööde konkursi magistri- ja doktoritööde kategoorias. Jeiii… Tegin midagi hästi (ja mitte ainult enda arvates). :D (Tegelikult enda arvates ei teinud ma seda hästi. Ma pole oma tööga rahul, aga see näitab, et ma olen vahepeal targemaks saanud.)
  5. Sellel aastal uusi meessoost kinnisideid ei tekkinud (ma ei tea, kas I on kinnisidee või mitte. Praegu ma enam tema peale eriti ei mõtle.) R-ga pole suhelnud alates oktoobrist (?). Ma pole isegi mitte avanud seda sõnumi-kastikest, et R-le kirjutada. Natuke olen oodanud temalt sõnumit, aga tõesti vaid natuke. :D
  6. Eelmisel (2014) aastal kirjutasin ma pettumusest TTÜ õpingutes. Arvan jätkuvalt, et seal võiks rääkida ja tuua näiteid, kuidas neid teadmisi praktikas kasutada. Nt omanikuteooria ja majandusüksuse teooria. Kuidas need teooriad mõjutavad praegust (majandus-)arvestust. Huvitav oleks olnud näha erinevate riikide ettevõtete (või kohalike omavalitsuste) majandusaasta aruande vorme ja siis sinna juurde, et mis riikide aruandeid, milline teooria kõige rohkem mõjutanud on. (Sellest põgusalt räägiti ka.) Aga nt vara mõiste muutumisest ja mõjust ei räägitud. Mis muutus vara mõiste muutmisel? Mis oli kunagi vara, mis ei olnud? Kuidas on vara muutunud aja jooksul? Võib-olla tuua ka võrdluseks industriaalajastu jne… Jah, see on kõik see, mida tudeng peaks kodus ise tegema, aga aega polnud. Palju toredam oleks olnud seda koolis kuulda ja võib-olla siis teistega arutada. Meil oli seal paar infost pakatavat inimest ja mõni julge kriitik ka.

Siinkohal lisan, et üldiselt olen TTÜ-st saadud teadmistega rahul ja õppimisega ka. Iseloomustaksin seda õppimise protsessi nii: väga kiire, väga mahukas (väga palju infot ühes ajaühikus), suurt pingutust nõudev ja stressirohke. Kuid, kui lõppu jõuad, siis kohe tunned, et oled palju targemaks saanud.

  1. H-st ei tea ma midagi. Juunis veel elas… :) Pärast (märtsis) kolimist ei ole me kohtunud. Paar SMS-i ja juunis e-mailide vahetus ning see oli ka kõik. Tema sünnipäeval juulis, saatsin talle SMS-i, aga ta ei vastanud.
  2. Sellel aastal ma kolisin palju. Märtsis kolisin Tallinnas (kesklinnale lähemale). Ja juulis kolisin osaliselt Jõgevale (suured asjad) ning kodu ning kassi Taani (Midjylland-sse, selle põhjapoolsele piirile).

***

2015. aasta kokkuvõtvad märkmed oma postitustest

1) Aasta alguses katsetused Flirtic-s.

2) Proovikivi: üksi kohvikus käimine, tellimine ja maksmine. Tehtud :) Mitu korda veel.

3) Taas lagunes hammas (teiselt poolt). Sai remonditud kalli raha eest, aga tükike on jälle väljas.

4) Tutvus ja kohtumine A-ga. Kõige aeglasemalt arenev suhte eelne värk. :D Aga praeguseks on see nullis tagasi. Sünnipäevadel saadame Facebook’s õnnitlusi, aga muidu ei suhtle üldse.

5) Sel (2015) aastal oli ka viie päev… Sellel päeval oli palju viisi… Järgmine aasta võib-olla tuleb kuue päev. :D (Taanis hinnatakse koolis kümnepallisüsteemis.) Kaal oli 61 kg, seega mõned kilokesed veel ja saan oma kuued kätte. :D

6) Hommikused jooksmised (algusega kell 5:00 või 6:00). Nagu ikka, aasta algab aktiivselt ja tublilt. Aasta lõpus saan heal juhul jooksma kell 8:00 või kell 9:00, aga enamasti ei saagi jooksma (st ei lähe). :D

7) Tartus venna sünnipäeval käik. Olin sotsiaalne ja päevastaar. :D

8) R käis mul (minu palees) Tallinnas külas. Vahetas üürikorteris lukke. :D

9) Natuke olen kirjutanud ka poliitilistel teemadel. Kirunud valitsust nagu tõsisele eestlasele kohane. :D

10) Leidsin täiusliku elutoa, aga pilt on praeguseks kadunud. Tuleb uus otsida. :D

11) Olen lõpuks rahul oma tedretäppidega, valehambumusega (sellest ma vist ei kurjutanud) ja ei tunne end paksuna (olen/olin rahul oma kehaga). Jah, vananemise protsess on alanud. :D

12) Minny Poppins… Hoidsin väikest poisslast (2+ aastavanust).

13) Täitus kolm aastat aktiivset blogimist. Mul on palju öelda/kirjutada. :D

14) Huvitav noormees L. „Kui tuled minuga jalutama, see tähendab, et oled minust huvitatud. See tähendab, et tahad minuga suudelda ja seksida…“ Kõrgema tasandi loogika, millest ma aru ei saanud. Aga tore noormees oli. Praeguseks on ta mu Facebook’st kadunud.

15) Kiire kohtumine A2-ga. Üks viimaseid Flirtic’u katsetusi. Müstilisel kombel ma kiindusin temasse silmapilkselt, aga tema ka kadus.

16) Staap Grill-burgeri mekkimine. Täitsa ok.

17) Esimene kord lennukis, mina ja kass reisis pagasina. :D (Kass lendas pagasina, mina lendasin ikka lennuki salongis). Elasin üle. See ei olnudki nii õudne nagu ma kartsin. (Lennureisi kardan jätkuvalt, sest mul on metall-plaadiga koljut parandatud ja nüüd on see kontroll ju karmimaks tehtud. Kardan, et hakkan piiksuma.) :D

18) Alustasin loetud raamatute nimekirja tegemist. Aga see jäi poolikuks ja pole näha, et ma selle ka lõpetaks.

19) R-i äriplaani sain valmis, aga tal polnud aega, et seda kasutada. Naisega tegelemine, korteri ostmine ja remont ning töö (millest on tal siiber).

20) TTÜ lõpetamine. Pidu „on my own“. Nii armas. Vaatan neid pilte ja mõnus on. Ma ei tea miks. See oli minust nii armas, et ma seda tegin. Tähistasin seda suurt saavutust endale kõige lähedasema ja toredama inimesega = iseendaga. :D

21) Aiapidamine Taanis. Peamiselt tomatid, aga ka mõned lilled ning põõsad. Muru ma ise pole niitnud, aga ehk äkki järgmisel aastal teen ära. :D

22) Suur vee katastroof ema juures. Peatrass lõhkes ja keldris oli bassein.

23) Taani keele õpe. Minimaalne eesmärk on õppida üks sõna päevas. Aga olen palju-palju rohkem õppinud. Kuid paar kuud pole korranud (mõned väljendid ja sõnad on vast meelest läinud). Kuid, ma rühin edasi.

24) Töö-otsimine Taanis. CV-de saatmine, üks vestlus, karjäärinõustamine. Nagu peaga vastu seina jooksmine. Puhkan ja seejärel jätkan seda protsessi.

25) Paljastasin ennast… pilt käest, silmadest, mõned pildid kehast… natuke olen avaldanud enda joonistatud pilte… Nagu hakkaks kapist välja tulema… (kolme aastaga kapist välja, kas tavalise anonüümse blogija areng?)

26) Blogi täiustamine, lisa lehed, enda tutvustus.

27) Ostetud hantleid (2x2kg) ei ole ma detsembris enam kasutanud. Jooksu-jopet olen kasutanud detsembris neli korda. Kätekõverdusi teen nüüd igal hommikul 10+10 (paar hommikut on vahele jäänud). Mulle tundub, et käelihased on arenenud ja mul on kätes jõudu rohkem. Kardan juba asju lõhkuda oma arutu jõuga. :D

***

Selline aasta siis. Oleksid mul olnud konkreetsed eesmärgid, siis saaksin tulemusi ja tegevusi nendega võrrelda, aga mul polnud konkreetseid eesmärke. See ongi sihitu tuiamise tulemus. Palju kaootilisi (süsteemituid) tegevusi. :D

Järgmiseks (2016) aastaks pole mul ka konkreetset plaani. Ähmased asjad:

  1. võiks leida mingi töö ja teenida raha,
  2. taani keele võiks selgemaks saada (inglise keelt treenida),
  3. Eestis tahaks ära käia (2016. aasta suvel, suve lõpus), vanaemat vaatama minna,
  4. muru niitmine,
  5. niisama lahe ja chill olla.

***

Head uut aastat!

Godt nyt året!

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

12 kommentaari postitusele Lõppeva (2015) aasta kokkuvõte

  1. Mari kirjutab:

    Minny, sinu postitusi on alati hea lugeda ja nii mõnigi seik-tõik tuleb väga tuttav ette. (Avastasin blogi kuskil suvel ja lugesin kõik jutti läbi.) Toredat aastavahetust ja ilusat uut aastat!

  2. Roland kirjutab:

    Head vanaaasta lõppu!

    Hakkasin su magistritööd lugema. Issand 84 lehekülge….viimati nii paksu materjali lugesin algkoolis :)

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Seal on mitu kokkuvõtet ja sissejuhatust ja kasutatud allikate loetelu. Seega pole kõike vaja lugeda. Aga see on kohustuslik pikkus. Edu lugemisel. Mina ei suuda uuesti enam otsast peale seda lugeda. Ära minu hindamisel väga kuri ole, eksju.

      Head uut aastat! :)

  3. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Kas sa ei kanna kaasas selle metall-plaadi kohta med.paberit? Mu tuttaval on mingid orad põlves ja tema ikka kannab miskit seletust rahakoti vahel.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Mul on olemas röntgenpilt. See on u. pool A4. (Püüan seda mitte maha unustada. Tallinna lennujaamas see kedagi ei huvitanud, aga siis polnud ka terrorioht nii suur.) Aga muud paberit mul küll pole. Mingit pisikest, mis rahakoti vahele mahuks.

  4. Roland kirjutab:

    Hei, ma lugesin nüüd peaaegu terve postituse läbi ega näinud mitte üht rida minust…hea tšikk ikka oled küll… kui midagi head polnud kirjutada, võinuks vähemalt kiruda…

    Head uut aastat!

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Head uut aastat sulle ka! Ja palju kordaminekuid uuel aastal!

      Ma nüüd ei suutnud välja lugeda, kas sa solvusid, pahandasid või tegid mingit sorti nalja. (Emotsioon ei pasita tähtede vahel välja.)

      Aga sinust püüan mitte kirjutada. Kunagi said sa kurjaks, kui sinust kirjutasin ja sellest ajast peale väldin seda. Lisaks sellele, mulle ei tundunud see õige. St kirjutada kellestki, kes loeb ka mu blogi. See tundus mulle nagu inimesest rääkimine, tema enda selja taga. (See on põhjus number kaks, miks ma ei kirjuta sinust.)

      Kui sul on küsimusi seoses endaga (või lihtsalt küsimusi), siis võid kirjutada mulle e-mailile (eeldan, et see on sul alles).

  5. Roland kirjutab:

    Kuna me samu hariduseribasid oleme kuulanud, siis suht solvav on, et minust pole juttu, kuna juba mingi aeg ütlesin, et on suht ok, kui minust negatiivselt kirjutad. Kui ei kirjuta üldse, siis nagu poleks mind olnudki. Ma ei astu sulle enam varbale, kui teed ülimalt asja valesti ehk ei anna mõtteainet, et teeksid seda halba asja teisiti.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      See oli natuke keeruline minu jaoks.

      Hariduseribasid? Kas see tähendab loengut? Mida sa täpsemalt selle all mõtled?

      See viimane lause… Mida sa selle viimase lausega öelda tahtsid? Et sa enam ei anna mulle negatiivset tagasisidet (minu vaatenurgast)? Et sa ei esita oma vaatenurka absoluutse tõena, st ei sõnasta oma vaatenurka absoluutse tõena (taas minu vaatenurk)? Et sa enam ei solva mind?

      See on sul väga huvitav lause: “Kui ei kirjuta üldse, siis nagu poleks mind olnudki.” Kratsin siin kukalt… Esimest korda lugedes tunnen end nii kuninglikult tähtsana. Ma oleksin nagu jumal. Kõiki, keda ma oma blogis ei maini, neid pole olemas. (Aga see ei saa ju sinu lause mõte olla. Ma ei ole nii tähtis persoon.)

      Nüüd ma saan aru, miks sa Rentsi (vahel) närvi ajad, et ta sinust kirjutaks. Siis tunned ja näed, et oled olemas… (Kõrvale põige.)

      Aga tegelikult ma püüan sind hoopis kaitsta (enda õeluse eest) ja hoida, sellega, et ma sinust ei kirjuta. Tegelikult ka. Ma tunnen, et ma olen sinuga natuke käre ja ebaõiglane olnud. Mul on sinu suhtes mingid eelaimdused või midagi… Ma ei oska seda seletada…

      Ma kipun olema natuke selline stereotüüpides kinni olev inimene. Ma olen sinust endale mingi pildi maalinud (tuginedes oma varasematele kogemustele)…

      Igatahes… Ma ei suuda sind usaldada. Ma olen püüdnud seda teha, aga… Ma olen püüdnud sind mõista, aga ma ei mõista sind. Ma ei saa aru, miks sa kirjutad mulle, et “ma olen nagu su ema ja seda, mitte heas mõttes (see ei ole kompliment)” või “sina oled minust targem, kogenum, osavam, parem minu erialal” või “sa oled minus pettunud” või … neid asju on veel, aga ma ei mäleta kõike. Ma lihtsalt ei saa aru, mis on olnud sinu eesmärk (soovitud tulemus), kui sa mulle niiviisi ütled…

      Sellistest lausetest loen ma välja solvangu. Mulle on jäänud mulje, et sa tahad mind solvata, et sa tahad end ilusamana, targemana, tublimana, paremana näidata ja selle jaoks püüad mind koledamaks, rumalamaks, halvemaks teha (või minu enesetunnet). Mõnikord olen mõelnud, et sa teed minuga inimkatseid. Paned mu kannatuse proovile või püüad mind murda (kui ma juba olen murdumas).

      Sa väidad, et püüad mulle näidata teist vaatenurka. Vahel väidad, et sinu vaatenurk on õige ja see, mis mina teen on totaalselt vale (mind ajab närvi, et sa isegi ei kaalu varianti, et mul võib õigus olla ja sina eksid).
      Aga ku nüüd jätta minu eelarvamus ja hoiak ja tunded kõrvale, siis…

      1. Mis vaatenurka sa mulle näitad sellega, kui ütled, et “sa oled nagu mu ema ja see pole kompliment”… Mida ma sellest teada saan? Ma isegi ei tea, milline su ema on või kes ta on või mis sind tema juures häirib… Jah, ma oleksin võinud seda küsida, aga selline sõnastus + minu toonane emotsionaalne madalseis… = minu haigetsaamine, solvumine…

      2. Lause “sa ei peaks üldse lapsi saama, see oleks viga…” Mis selle lause eesmärk oli? Et olen vigane inimene ja ei tohiks enda-suguseid vigaseid inimesi juurde toota? Mulle tundus see väga solvav. Mina arvan, et see on minu enda risk ja ma arvan, et maailm vajaks ka minusuguseid inimesi. Ja ma arvan, et just mina olen see inimene, kes suudab aktsepteerida oma laste eripära (puuet). (FB ringleb üks tekst… Kellegi ema sai koolist kirja ja kui ta lapsele selle ette luges, siis nimetas oma last geeniuseks. Aga kirjas oli, et laps on puudega ja peaks erikooli minema või kodusele õppele jääma.) Mina püüan puude taha näha, ma ei taha vaadata puudega inimest läbi selle prisma, mida ta teha ei saa. Pigem vaadata, mida ta teha saab. Sinu puhul ma ei näinud su hirme… Nt see mäest alla jooksmine. Ma ei aplodeerinud sulle, sest ma ei saanud aru, kui raske katsumus see sinu jaoks oli. Ega ma siiani ei mõista seda. Aga polegi oluline, mida mina näen, vaid oluline on see, mida sina näed. Sina tead ennast ja oma võimeid kõige paremini. Kui sinu jaoks oli see Mount Everest, siis see oligi nii ja “good for you” (“well done”)… Väga tubli ja hea, kui ma sain oma empaatiavõimetusega panna sind pingutama. (Halb, kui see oli arutu risk.)

      3. “sa oled minu erialal minust parem” (täpset sõnastust ei mäleta)… Ma olen mitu aastat pingutanud. Ma tean, mis valdkondades on mu puudujääke. Mu egole oli see suur hoop… Aga ma ei ole sinu väitega nõus. See näib lahmimisena. Minu eriala on üsna lai. Ja mulle on jäänud mulje, et sa ei teagi, mis mu eriala on (sest ega ma ise ka hästi seda ilusate selgete sõnadega kirjeldada ei oska, minu õpitud eriala inimesedki ei oska, sest see on selline natuke ähmane asi… Nagu “armastus”, oskame öelda, mis ei ole armastus, aga mis see on, selle kirjeldamisega tekib rasusi, samas ei saa öelda, et seda (armastust) pole olemas ja ei saa öelda, et see (armastus/minu eriala on mõttetu). Mina ise olen oma õpitud erialaga väga rahul ja näen võimalusi selle rakendamist oma eraelus ja (tulevikus) töö-elus. Mina näen seda kasu, mida ma saan õpitud erialast.
      Mina arvan, et sa ei tunne mind piisavalt. Sul ei ole täit ülevaadet minu oskustest (mul endalgi pole seda, vahel ma üllatan end). Ja mulle tundub, et sinu lause oli lihtsalt üks õhku visatud lause. Sa pole senimaani esitanud ühtegi konkreetset fakti, argumenti, mis sinu väidet toetaks. (Kui sa arvad, et oled maksuarvestusest minust parem. Jah, seda sa oled. Eesti maksusüsteemis. Aga maailmas on palju rohkem maksusüsteeme. Koolis õpitakse üldiseid tedmisi. Mis on maksusüsteem, mis on maksude eesmärk, kuidas lugeda maksuseaduseid… Seega, sina tead ühte väikest osa, minul on võti (teadmise iva) kõikide riikide maksude mõistmiseks. Lihtsalt tuleb keel selgeks teha ja seadus(ed) ette võtta.

      See kommentaar kipub juba väga pikaks minema. Ja ma hakkan ärrituma. Ma olen inimene ja teen ka vigu. Kui ma ärritun, siis muutun emotsionaalseks ja siis kipun lihtsalt sõnu viskama ja liiga subjektiivne olema. Hakkan tekitama vaidlust, mitte arutelu. Aga edasi viib arutelu ja mulle meeldiks hoida arutelulist keskkonda.

      Kokkuvõte: Sa oled olemas (isegi kui mina sinust ei kirjuta). Sinu jalajälg on vajutatud minu oma kõrvale (sinna Tallinnasse, mereäärde, Pirita?-kant…). Isegi kui ma peaksin ajurabanduse saama ja ei mäletaks enam midagi, siis oleks minevik ju sinu peas edasi ja seda ei kustuta keegi. See on fakt. :)

  6. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Skandianaaviast rääkides.Ühe blogi postitus.Kirjutab “soodoma ja gomorra”. 17.märts 2014 pealkirjaga “uhuh-uuu:Welcome to Estonia”.
    No kas tõesti meist nii mõeldakse?

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Lugesin seda. Minu kogemus taanlastega on see, et nad ei tea, kus Eesti asub, seega nad ei oska aimatagi, mis keelega sarnaneb eesti keel. (Aga nad teavad, et Taani lipp on Eestist pärit. Nagu Heikki kirjutabki.)
      Mina olen aru saanud, et siin kandis ei teata Eestist midagi. Ei esitata küsimusi, kas teil seal Eestis seepi müüakse jne…
      Kõige sagedasem küsimus on, et kuidas maitseb taani toit, kui palju see erineb eesti toidust, mis toite Eestis jõulude ajal pakutakse jne… :D Söök, söök, söök… :D

Leave a Reply to Mari Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>