Minu esimene päev uues klassis (nr. 8)

Ma natuke mõtlesin, et kas kirjutan seda või mitte, aga… Otsustasin, et kirjutan.

Muidugi kartsin ma palju. Kõik oli ju uus minu jaoks.

Mõlemad õpetajad olid haiged, seega täna kohtusime asendajatega. St ma kohtusin asendajatega. Ma pole oma uusi õpetajaid näinud.

Sain kaks raamatut, üks neist on harjutustevihik ja teine on mingi lugemise harjutamise raamat.

Kõik käis minu jaoks kiiresti ja mul polnud õrna aimugi, kui palju teised oskavad ja mida me ülde õpime.

Päeva lõpuks hakkasin vaikselt asjast aru saama ja tundsin, et oma tasemega ma täitsa sobin sinna klassi, aga rääkimist pean kõvasti harjutama. Hääldust ja taanlaste kuulamist, taanlastest arusaamist.

Sellega oli ok.

Raske oli, poole päeva pealt tundsin, et aju on täitsa kinni, aga õnneks teisepoole päevast me rohkem rääkisime. Sain natuke puhata grammatikast.

***

Aga…

Nad kiusavad mind. Meie klassis käib üks veri-noor poola poiss. Ta sõidab autoga, seega juhilubade vanus on tal vast käes. Aga ta näeb nii noor välja (17-20). Minust kümme aastat noorem. (Meenus, et ma kunagi kirjutasin, et raudselt ma maandun kunagi endast 10 aastat noorema noormehega suhtesse.)

Ei, ei… Suhet ega midagi pole.

Aga… Õpetaja ütles, et me peame paaris rääkima. Ja siis pani ta mind kokku selle ilusa poola poisiga. Ma püüdsin oma silmadest purskavad südamekesed ja selle totaka kaeratuse tagasi suruda, aga ma arvan, et see ei õnnestunud.

Ja asja tegi veel hullemaks see, et ta ütles, et talle meeldib autoga sõita (mulle ka; loe: ühised huvid), talle meeldib sporti vaadata (loe: annad mehele õllepudeli, lubad tema sõbrad koju ja sul on mees alati käepärast). Siis ta ütles, et talle meeldib jalkat mängida, et sõpradega mängib jalkat. Tema kehast pasitab ka see välja.

Miks nad minuga nii tegid? Ma ei püüdnud kinni, kas tal on pruut olemas. Tema küsis minult, kas mul on mees? Andis mulle nagu väikse lootuse. :D

Aga õnneks ma unustasin inglise keele ja taani keele ära. Soperdasin ainult midagi. Siis veel see tobe naeratus mu näos. Et meie suhtlus jääb vaid “hej” tasandile, kui sedagi.

Aga nii raske on õppimisele keskenduda, kui nii kena poiss on käeulatuses. Ma istun temast hästi kaugele, niiviisi, et ma teda ei näeks ja siis püüan eirata seda fakti, et ta nii nummi on.

Mulle sobiks kui koolikaaslased jääksid sinna “tore” tasandile. “Nummi, armas, ahvatlev” tasand pole üldsegi mitte hea. :D

Krt, aga ma ju võin temast salaja mõelda ja unistada. Mõni vanem-mees fantaseerib vast minust ka. Ega ma seda ju pahaks saa panna. Ma isegi ju ei tea seda. Ilus noormees ka ei teaks ju. Ja ei saagi teada.

Kui see ilus poola noormees minu vastu istus (pidime rääkima), siis mu peast käis läbi “wow” ja silmad läksid vist kohe särama. Ma püüdsin teda mitte vaadata ja jääda hästi diplomaatiliseks. Aga see on võimatu ju. Ma tundsin end nii vanana ja ta tundus nii poisike, aga… See on see, et keelatud vili on maitsev. Ma pole kunagi saanud olla klassi/kooli popima poisi kallim ja mul pole kunagi olnud sportlikku jalkapoiss-kallimat. :D

Ei, Minny tegelikult ei tahaks hakata lapsevanemaks ega olla noorele härjale saatjaks sarvede maha ajamisel. Mul pole selleks jaksu. (Aga lühiajaliset ju võiks oma elu vürtsitada. Noh, koos jalkat mängida või peole minna või hängida või autot proovile panna.) Ütleme nii, et kui pakutakse, siis isegi võtaks ja prooviks. (Minny limpsab keelt.)

***

Aga tänasest päevast.

Leedu poiss (võib-olla olen vahel kirjutanud läti poiss, aga läti poissi pole, on leedu poiss). Leedukas tuli ka minuga rääkima. Noh, me pidime tunnis küsimustele vastama. Kus elad? Kellega koos? Kus ema töötab? Ja siis leedu poiss sai teada, et ma olen S-i tütar. Leedu poiss tuli vahetunnis minuga rääkima. Ütles, et ta töötab minu emaga koos. Ma ütlesin, et ma tean (milline vestluse lõhkuja ma ikka olen). Siis rääkisime, kuidas ma kooli saan ja kuidas mu ema tööle saab, kui auto on minu käes. Ja sellega meie vestlus ka piirdus.

Poola tüdrukud ütlesid talle (vist vene keeles), et ta kurameerib minuga. Tegid seda “uuuüüü” häält. Aga siis ta rääkis, et ta töötab minu emaga koos. Ma sain aru, aga ei osanud midagi öelda. Oleksin võinud ju öelda: “Ja, vi har kæreste nu.” Aga selliseid nalju ei tasu ju very uute inimestega teha. Pealegi S ütles, et ära sa sellele poisile küll silma peale pane (tal on väike laps ja naine Leedus). :D

Klassis on meid umbes sama palju kui eelmises klassis (nr 7). Kõik on toredad ja rõõmsad ja julged ja häälekad. Kaks on Süüriast (neiu ja noormees), 2-3 naist on poolast pluss ilus poiss poolast, leedu poiss ja leedu tüdruk ja Minny Eestist.

Ma igatsen oma vanu klassikaaslaseid (klassist nr 7). Seal susistas poola poiss z-i ja põristas r-i. Uues klassis nii ei ole. Nad hääldavad üsna taanipäraselt. Süüria poiss parandab minu hääldust (ma hääldan d-sid ja g-sid, mida tegelikult Taanis ei hääldata).

Täitsa ok on. Natuke raske ja pingutust nõudev (lootsin, et on kerge). Aga natuke raske pidigi olema. Seega on täitsa ok. Veebruaris pidi meil olema esimene Moodul-eksam. Näis, mis saab, siis vist toimub taas inimeste ümber jagamine.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>