Igav postitus jälle

Sattusin artiklile: http://epl.delfi.ee/news/eesti/ohtlikest-postidest-teatati-linnale-juba-neli-aastat-tagasi?id=73641307

I told you!” Kui ma oma magistritööst rääkisin. Noh, kui teema oli veel väga värske, siis peamiselt sain vastukajaks selle, et Tallinn ei lähe pankrotti, Tallinnas on asjad väga hästi, pappi on palju. Ja kui ma nendega ei nõustunud, ütlesin, et see asi vajab uurimist. Mul ei ole kindlaid fakte, mis vastupidist tõestaks, aga mulle tundub, et kõik ikka ei ole nii hästi.

Oma magistritöö kirjutamise alguses olin ma üsna nõutu. Eriti kohmetuks muutusin, kui minu jaoks autoriteetsed inimesed ütlesid, et minu töö on mõttetu ja probleemi-püstitus on vale. Mulle öeldi, et oled sa arvestanud sellega, et sa ei leia midagi. Oled sa arvestanud, et probleemi polegi… Ma hoidsin siis oma suu kinni, sest mida mina ikka tean. Tööd pole ma eriti teinud, olen palju koolipinki nühkinud ja akadeemilist teksti lugenud, kuid praktilisest elust olen kaugel olnud.

Kunagi ma (vist?) kirjutasin nendest roostetanud postidest ja trollidest. Ma ei tea, kas see kirja sai, aga kunagi Mustamäel jalutades vaatasin neid poste ja selline NSV Liidu aeg meenus. Noh, mis meenus. Olin liiga pisike, et midagi meenuda saaks, aga meenusid need pildid, mida ma olin näinud (pildid siis NSV Liidu aegadest).

Ühesõnaga… Neid poste vaadates tekkis nagu kontrast. Enamus maju olid väljast ilusaks tehtud. Justkui aeg oleks edasi läinud, aga need postid olid samad. Rooste ulatuses andis mõista, et need ongi need samad postid. Toona ma ka mõtlesin, et kas need postid on Tallinna linna bilansis kajastatud, kas nad on arvestanud nende postide hooldamisega, remont ja parandamine?

Nüüd selle artikli juurde tagasi tulles. Mulle tundub, et mitte. Nüüd tekib hirm, et kui mitu posti veel kukkuda võivad. Kust võetakse see raha, et 30-aasta tagune (unustatud) vara taas töökorda saada?

Mina arvan, et Tallinnal on palju vara, mis on n-ö bilansi-väline. Ehk siis väga vana vara, mida tuleks hooldada. See vana vara ei kajastu bilansis (ei tekita seda amortisatsiooni, näilist kulu), aga see vara  veel liigub/saab kasutada, seega nagu tulu toodaks (osaleb tulu tekitamisel). Kõik tundub ilus, aga unustatakse see, et pea kohal ripub suur kulukirves. Ühel hetkel vajab see vara väljavahetamist/parandamist. Me ei ole veel leitutanud igiliikurit. Ei veel. Kahjuks.

Vaadates, kuidas linn raha kulutab, siis võib jääda mulje, et raha on. Aga seda on tehtud tuleviku arvelt. Ehk siis… Nt nende postide arvelt. Lisaks on kritiseeritud Tallinna teekatet jms..

Teine huvitav ja natuke muret tekitav asi on järgnev: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viiekordse-maja-korgune-ulemiste-vanake-hakkab-20-000-euro-eest-savisaarele-noudmisi-esitama?id=66867227

Kuidas nad selle “Ülemiste Vanakese” kajastasid. Kas kultuuriväärtusena? Sellisel juhul ei amortiseeri ja see 20 000-30 000 eurot suurendab igal aastal Tallinna vara (arvu). Ehk siis, bilansi aktivat poolt kokkuvõtvast arvust võib maha võtta tublisti selle 20-30 tuhat eurot.

Muidugi ma pole kontrollinud ajakirjaniku tausta ja see artikkel võib olla kallutatud. Aga minu senine info ja tõeksmipamine ei lähe selle infoga vastuollu, seega ma usun seda (artiklit). :D

Ehk siis… Märgin ära, et mina arvan, et Tallinna linna ei ole juhtitud finantsiliselt hästi ja pikemas perspektiivis on Tallinna linna ootamas finantsraskused.

Sellel seisukohal oli ka kunagine Tallinna linnapea Hardo Aasmäe (kes on nüüd surnud).

Tallinna linna volikogu esimees Kalev Kallo on raskes seisundis haiglas. http://tallinncity.postimees.ee/3577037/kalev-kallo-on-raskes-seisundis-haiglas Hmm… Kokkusattumus? Inimesed vananevad? Seega sellised uudised hakkavadki sagenema? Noh-jah, võib ju olla.

Kokkuvõte: Mina arvan, et Tallinna linn laguneb parendamisest kiiremini. Ehk siis, kui võrrelda lagunemise osakaalu (kogu varast) ja parendamise osakaalu, siis esimene osakaal on suurem. Või kui vaadata finatsiliselt küljest, siis lagunemisel tekkinud (oodatud/planeeritud ning ootamatu/planeerimatu) kulu on suurem kui parendamisse tehtud investeering (parendamisse suunatud raha).

Jah, erialane terminoloogia on mind maha jätnud. Ma pole sellega tegelenud juba pikemat aega.

Ma ei viitsi Tallinna linna majandusaata aruandeid üles otsida ja neid põhjalikumalt uurida. Ähmaselt mäletan, et 2014. aasta aruandes kirjutati (ilusate sõnadega), midagi sellist, et majandusaasta tulem on positiivne suurus (kui me ei arvesta amortisatsiooni (kulu)). Seda teksti lugedes jäi mulje, et amortisatsioon on lihtsalt mingi suvaline arv aruandes ja see tegelikult ei ole kulu ega too endaga kaasa mingeid väljaminekuid.

Aga ülikoolis õppisime, et amortisatsioonil on tegelikult kindel mõte ja see pole suvaline arv aruandes. Amortisatsiga kajastatakse aruandes põhivara kulumist. Seda on raske täpselt teada saada (kas masin kulus 2 või 5 kulumisühikut). Seega on tehtud üldistus, lihtsustus ja amortisatsiooni kulust ei kiputa aru saama. (Mina ka arguses ei saanud aru miks seda vaja on).

Aga… Akumuleeritud kulum (amortisatsioonide summa) näitab kui kulunud üks vara on. Omanikule peaks see andma infot, et põhivara vajab hooldust, parendamist, väljavahetamist. Kui seda eirata, siis võib üsna pea tekkida ootamatusi, mis vajavad tulekahjude kustutamise protsessi ja põhiprotsessid jäävad ressursita.

Tallinna linna aruannet lugedes jäi mulle mulje, et nad pole sellest aru saanud.

Lisaks… Oma õppimise protsessi alguses mõtlesin, et jube hea, kui põhivara on amortiseerunud (finantsiliselt). Ehk siis bilansis pole seda enam kirjas, samas kasutan seda (kui see pole auto ega muu registreeritud vara), siis saan ma teha sellega, mida ma tahan (võin ettevõtte taskust enda taskusse tõsta (illegaalsed mõtted)).

Jättes selle (finantsiliselt) amortiseerunud vara ettevõtte kasutusse, hakkab ettevõttele tekkima tohutud kasumid. Vara justkui pole (amortisatsiooni, kulusid pole), aga tulu muudkui tuleb. Oilaaa… Paradiid. Hetkeline finantsiline paradiis. Ühel hetkel seade enam ei tööta. Siis on tulekahju. Oi-oi, kui suur tulekahju. Tavaliselt sealt paradiisilisest perioodist saadud tuluga (rahaga) ei suudeta sedea tulekahjut kustutada. Ja kõige tavalisemalt on see paradiisilise perioodi raha kulutatud juhtkonna dividendideks, ärireisideks jne… (On unustatud, et kõik, mis liigub, see kulub).

Vanarahvas oli tark. Vanad inimesed on targad. Neid tasub kuulata ja püüda mõista ning nende tarkust ja kogemust tänapäevasestes otsustes kasutada või vähemalt arvestada sellega.

***

Need, keda finants-teema ei huvita. Ma tõlgin selle mõtte perekonna rahaasjadesse. :D Põhivara =auto, korter/maja, arvuti, telefon, kodumasinad

Tulu = palk, toetused, alimendid

Amortisatsioon = asjad kuluvad, nt auto vajab õlivahetust, uusi rehve, rooliotsad jne, korter/maja vajab uut torustikku, värv/tapeet koorub maha, luitub, uksed mädanevad jne…

Amortisatsioon finansiliselt = mineviku info põhjal vaatan, kui tihti olen autol õli vahetanud või remondis käinud.. nt ühes aastas. Ühel aastal auto remondiks kulutatud summa jagan 12/kuule ja igal kuul panen saadud summa kõrvale ja kasutan seda siis auto remondiks. (Korteriga ja majaga sama asi).

Tavaliselt me ei suuda seda amortisatsiooni (igas kuus vajalikku kõrvale pandavat summat) õigesti arvutada, sest mida rohkem auto vananeb, mida rohkem seda kasutada, seda rohkem see kulub ja seda rohkem tuleks auto remondiks raha kõrvale panna.

See amortisatsiooni arvestus tundub töömahukas ja mõttetu töö. Ei tasu teha. :D Ma ka ei tee seda. :D

Tavaline pereinimene ei arvesta amortisatsiooni, ei pane kindlat summat kindla asja jaoks kõrvale (nt auto, maja, kodumasinad (pliit, pesumasin, külmik, tolmuimeja jne)).

Seega tavaline inimene hakkab tegelema tulekustutamisega, kui nt autol mingi kolks tekib või ratas alt ära jookseb või kui külmkapp enam ei külmeta. Raha pole kõrvale pandud, siis aitab järelmaks. (Ja aitab ka.) Ja see järelmaks on nagu amortisatsioon, aga teistpidi. Maksad nagu seda kulumist tagant järele. Ehk siis, kui järelmaks saab makstud, siis on seade jälle katki, tuleb võtta uus seade järelmaksuga.

Kui paneks iga kuu raha kõrvale. Nagu (vene-ajal tehti). Amortisatsioon võrdus mingi hulga raha säästuarvele panemisega, siis oli vajalik raha olemas, kui seade rikki läks. Tulekahju kustutamine oli odavam ja vähem valulisem.

***

Kui keegi tunneb end pahasti ja halva pere-rahaasjade-majandajana, siis ärge muretsega.

Enamus ettevõttetes kajastatakse iga kuu amortisatsiooni kulu. Saamata aru, mis on selle sisu või mõte. (Ehk siis, põhivara ei parendata ega hooldata, lükatakse seda viimasele minutile). Ehk siis, kajastavad amortisatsiooni küll, kulu on täitsa olemas. Kõik oleks aruande seisukohast täitsa ok. Aga masinad ikka lakkavad ootamatult töötamast.

Ma ei propageeri seda, et hakake kõik nüüd oma raha mõttetult pangaarvel kulutama. Just-just. Raha ka kopitab ehk kaotab väärtus, kui see niisama seisab (sokisahtlis või pangaarvel).

Lihtsalt tuletan meelde, et kõik, mis liigub, see ka kulub. Kui vähegi võimalik, siis mitte lasta oma rahasaldol enne palgapäeva minna nulli. Ehk siis, hoida mingit sahasummat lihtsasti kättesaadavana (nt kui autol rooliots annab otsad, siis saab selle kiiresti parandada).

Ja kui on head ajad ja pappi voolab ojedana, siis on mõtekas seda investeerida. Võib paigutada seda nii, et see pole kohe kättesaadav. Nt. hoiused (stabiilse rahaga (nt EUR, USD, GBP) üsna ohutu, aga mitte tulus). Metsa võib kokku osta, maad, kinnisvara, aga selleks peab juba väga hästi seda pappi-voolama. :D Võib osta ka mööblit, sellist, mida on hiljem lihtne müüa. (Kui enam nii hästi ei lähe.)

Kui mõne jaoks on üllatus, siis müüakse kuld-, hõbe- ja vist ka titaaniummünte. Need on väiksed ja armsad. Nendesse saab ka raha paigutada ja neid on lihtne müüa. Tavid ostab (vist) hea-meelega neid tagasi. :D Ma ise pole seda asja proovinud, aga ühte kullast panda münti olen ikka piilumas käinud. (Hõbe meeldib mulle rohkem, aga turul hinnatakse kulda kõrgemalt. Ma ei tea miks.)

***

Jah. Jälle läksin erialaseks.

Ma ei promo midagi. (Kuigi mulje võib selline jääda). Minule olid need mündid uudiseks (omal-ajal). Nüüd ma jagangi oma avastust, et äkki keegi tunneb, et just see teadmine oli temal elust puudu. Võta heaks. :D

Jah. Mulle näib, et ma igatsen oma eriala. Ma pole ammu ühtegi majandusaasta aruannet lugenud ega oma rahvusvahelise rahanduse raamatut. Pole olnud aega. Tegelen taani keelega.

Kuid need kaks ajsa annab ka ühendada. Lähen raamatukokku ja toon taanikeelset erialast kirjandust koju. Juhuu… :D

Rubriigid: Määratlemata, Midagi mõtisklemiseks, Minny majandusnurk. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>