Mina jälle

Kirjutan jälle erialast juttu. Vähendamaks Rolandi vaeva, olen ise-enda oponendiks. :D

Selline artikkel siis: http://blogi.fin.ee/2016/02/eesti-esimene-piirkondliku-potentsiaali-indeks-kellele-ja-milleks/

Olen selle inimesega kokku puutunud.

Tema kirjutisest jääb mulje, et Tallinnas on kõik hästi (ka finantsiliselt). Seega kogu minu eelnev postitus on saast. Tema on avalikussektoris kõrgel kohal ja tal on palju kogemust. Mina olen Minny metsast. :D

Kuid tema kirjutis ei veena mind.

Ma sügavalt ei hakka sellesse süüvima, sest taani keele õppimine on ikka peamine. Aga mõned asjad märgin ära.

  1. Kuritegevuse statistikat on hea ksutada, aga… Tuleks arvestada kuritegevusega, mida ei registreerita. Nt tuleks vaadata, kas piirkonnas on kohalik konstaabel ja kui palju politseinikke seal on jne. Sest kui läheduses politseinikke pole, siis ei ole inimestel ju isegi võimalik kuhugi teatada või pole abi loota ja aetakse asjad ära naabrimehega. Statistiliselt on turvaline piirkond (aga reaalselt toimub täielik omakohus, naabrid püssidega kõmmutavad jne…).
  2. Tertsiaalse sektori osakaal või midagi sinnapoole. Ehk siis selle sektori suur osakaal pidi tähendama suure lisandväärtuse loomist. Vaatasin järele, tertsiaalne sektor on teenussektor. Hmm… Võrdleme nüüd kohalikud kohvikud vs metsaveo- ja põllutöödemasinaid tootev ettevõte. Esimene on tertsiaalsektor ja teine on sekundaarsektor. Julgen arvata, et see teine toodab seda lisanväärtust rohkem. (Tertsiaalsektor: hotellid, spaad, juuksur…) Ei vaidle vastu, et IT-sektor toodab lisandväärtust, aga kui palju meil neid IT-ettevõtteid on?
  3. Kõrgharitute osatähtsus. Ok, hea näitaja. Tallinnas on igal teisel teenindajal magistri- või bakalaureusekraad. See vist pole ka päris hea näitaja. Oluline on vist rakendada kõrgharitud nende erialale ja kõrgele positsioonile. Palju neist kõrgharitutest töötab oma erialal?
  4. Töövabad päevad tööealise elaniku kohta. Njah… Mis need töövabad päevad on? (See võib olla spetsiifiline mõiste.) Kui palju see erineb “haiguspäevadest”? Igaljuhul on see üsna hea näitaja. Kahtluse alla sean selle, et vahel käiakse haigena tööl, vahel on lapsed haiged. Aga noh, ma olen sellest teemast kaugel, seega ei oska kommenteerida. Lihtsalt mõned mõtted.
  5. Füüsiliste isikute maksustatud brutotulu. Hea näitaja. Kuid mina soovitaksin seda vaadata mitme aasta lõikes. Tallinna linnal see arv suurenes (kogusummas), kuid kui vaadata seda elanikkonna kohta, siis vähenes (2014 aastal). Tulu mittetootvaid elanikke tuli juurde ja viis keskmise alla (minu eeldus).

See viies ongi see probleem, millele Hardo Aasmäe viitas. Halvas keeles (maakeeli), inimesi tuleb juurde, valijaid tuleb juurde, aga mis kvaliteediga need valijad on. Ehk siis, kui palju tulu need inimesed linnale toovad või kui palju kulusid nad linnale tekitavad. (Olen kusagilt kuulnud lauset, et mul on puudega laps, minu koduvallal pole raha, et last toetada, ma otsin tööd Tallinna ja elamist ka, sest Tallinnas on head sotsiaalprogrammid ja raha… Inimese seisukohast täiesti õige, konkursentsi mõttes ka, sest niiviisi linnade sotsiaalprogrammid ühtlustuvad, sest ühel hetkel Tallinn ei suuda pakkuda enam nii häid sotsiaalprogramme… jne…).

Aga üldiselt oli hea artikkel ja head mõtted. Tõin vaid negatiivse välja.

Püüan ikka enda tööd kaitsta. :D

Mina lisaksin veel mõned huvitavad näitajad:

  1. investeeringu näitajad, teedesse ja tänavatesse investeeritud summa jagatuna teede ja tänavate koguväärtusega… Või midagi sellist. (Teed ja tänavad on kõige kallim vara kohalikul omavalitsusel, st nende hooldamine on kallis, tekitavad palju kulu. Samas vajaks uurimist, et kas sellega ka tulu kaasneb. Nt kui Tallinn teid ja tänavaid ei hoolda ega hoia korras, et kas inimesed siis lähevad mujale (hoolimata sellest, et Tallinnas on sadam, mis ühendab Soomega ja lennujaam, mis veel võmaldab soojale maale minna).) Või halbade teede tõttu muutuvad lihtsalt autod võimsamaks ja kõrgemaks?
  2. Näiteks John M. Trussel ja Patricia A. Patrick on oma mudelis kasutanud näitajat, milles jagatakse vaadeldaval perioodil põhivarasse tehtud investeeringud (capital expenditures) kogutulu ja emiteeritud võlakirjadest saadud tuluga (2013, 596). Nad eeldavad, et väike põhivarainvesteeringu summa viitab halvenenud taristule või edasilükkunud hooldusele. Võlakirjade emiteerimisest (bond proceeds) saadud tulu on lisatud kogutuludele, sest enamasti finantseeritakse põhivarainvesteeringuid sellega. (Trussel, Patrick 2013, 594).
  3. Valitsusest sõltuvuse hindamisel on Trussel ja Patrick kasutanud näitajat, milles jagatakse teistelt valitsustel saadud tulu KOV-i omatuluga (Trussel, Patrick 2013, 596). Minu arust ka väga hea näitaja.
  4. Pikaajalisus. Finantsnäitajad tuleks vaadata 5-10 aasta lõikes, just muutuseid. Nt minu töös selus, et Juuru vald on end väga hästi majandanud. Mulle väga meeldis Juuru vallavanema arutlus. http://arvamus.postimees.ee/3572745/paevaintervjuu-vaikevalla-juht-selgitab-kust-tekkis-mustiline-1-763-694-euro-suurune-aastakahjum

Esiteks, ta selgitas ilusti ära, et sellel aastal oli suur kadum. See oli raamatupidamisliku kande tõttu. Põhivara kirjutati bilansist välja ja seetõttu tekkis kadum. Lasteaia hooned anti üle erakätesse.

Teiseks, ta tõi välja, et igal aastal läheb raskemaks. Raha saadakse vähem. Ma ei tea, kas ta ka inflatsioonist rääkis ja kohustuste suurenemisest. Riik annab järjest rohkem oma kohustusi üle kohalikele omavalitsustele, kuid raha selleks ei anna.

Ma ei ütle, et minu magistritöös kasutatud mõõdikud on paremad, kui Rahadusministeeriumi poolt väljapakutud variant. Aga… Ma arvan, et mõlemas on puudujääke ja kõige parem variant on nende kahe vahel. :D

Minu töö puudujääk on see, et see keskendub liiga palju finantsandmetele ja mineviku andmetele. Aga tuleks vaadata tulevikku. Lisaks veel see, et keskendusin finantsaruande infole, kuid probleemiks on rahapuudujääk. Ehk siis tuleks vaadata rahakäibearuannet. (KOV-de puhul võrdub tulu üsna tihti rahaga, see oli ka põhjus, miks minu töö mingeid tulemusi näitas.)

Ma ei arvestanud oma töös seda heaolu. KOV-ide eesmärk on pakkuda elanikele seda “heaolu” (mida iganes see ka tähendab). Midagi sotsiaalsed võimalused, tervisekaitse, huvialaringid jne… See osa puudu minu töös täielikult.

:D

Ma ei tea, kas ma natukenegi suutsin end kaitsta. Et minu magistritöö pole mõtetu ja minu hirm Tallinna linna allakäigust pole päris alusetu. Et kuigi kõrged ninad räägivad, et Tallinnaga on kõik suurepärases korras, siis tegelikult ikka kõik ei ole. Et just tulevik, kaugem tulevik on tume. Mina prognoosin probleeme u. 40-50 aasta pärast. Hardo Aasmäe väitis, et probleemid tekivad mõnekümne aasta pärast (ma ei tea, kuidas seda arvuliselt väljendada).

***Viide: Trussel, J. M., Patrick, P. A. (2013). Predicting Fiscal Distress in Special District Governments. – Accounting & Financial Management, Vol. 25, No. 4, (Winter 2013). Florida: PrAcademics Press. pp. 589-616.

Rubriigid: Määratlemata, Midagi mõtisklemiseks, Minny majandusnurk. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Mina jälle

  1. Roland kirjutab:

    Ma ei ole autoriteet, kuigi olen väga tark. Tänan.

    -

    :)

Leave a Reply to minny Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>