Raamatust

Eile lugesin selle (Kallim netist) raamatu läbi. Lõpupoole hakkas tekst juba raamatu kuju võtma. Kirjutajast kasvas või arenes välja päris kirjanik. :D (Selle lause patendeerin küll ära. Lihtsalt nii geniaalne.) :D

Vormilisest poolest. Alguses olid lihtsad laused. Üks lühike lause. Ja järgmine lause algas juba uuelt realt. Ja siis oli mingi ebamäärane tühi rida ja jälle olid mingid laused ritta pandud.

Lõpupoole oli juba selge tekst. Oli kirjutatud iluslõik ja toimus tegevus.

Muidugi… Jah… Ma olen emotsionaalne inimene, ma vajan seda emotsiooni. Aga raamatu alguses seda emotsiooni polnud. Lihtsalt visati mingeid fakte. Jäigi mulje, et üks mees kirjutab päevaraamatut. (Kuigi olen kohanud erandeid, olen oma silmaga näinud emotsioonidega mehi. Pole nad kõik nii kapid ühti.) :D

Raamatu sisu. Ma tean, et kõiki hullult huvitab selle raamatu sisu. :D (Nalja tegin).

Aga lugu oli selline, et elas kord üks Uffe (meesolevus). Ta oli 32 aastane. Tal oli vanem vend, kes oli õppinud arstiks ja töötas arstina. Sellel vennal oli pere ja sellel vennal oli nasite seas lööki.

Uffe läks kunagi koos oma vennaga peole ja siis sealt peolt ta leidis Lone. Vend vist oli nad kuidagi kokku sokutanud. Lone oli vist pärit rikkamast perest. Lone emale ei meeldinud üldse see Uffe.

Kui Uffe oli noor, siis ta aitas oma isa. Isal oli talu. Aga Uffe kartis neidudega rääkida. Kui neiud temaga rääkisid, siis ta hakkas punastama. Kui Uffe kasvas, siis ta püüdis ise neidudega kontakti saada, aga neiud otsisid vabandusi, et temaga mitte välja minna jne…

Igatahes… Uffe ja Lone abiellusid. Uffe läks lattu tööle. Aga ta tõstis oma selja ära raskete kastide tõstmisega. Siis teda edutati, sest ta oli osav arvudega ja kiiretaibuga. Igatahes, Uffe hakkas kaubaloendajaks ja tema ülesanne oli hinnad välja arvutada. (Kaubahindaja…)

Lonel polnud tööd. Ta otsis tööd. Ta sai Tööbüroolt koolitusi. Ta tegin väikestele kauplustele raamatupidamist, aga mustalt ja siis talle ei makstud.

Lone oli hästi palju arvutis.

Ühel hommikul Uffe ärkas ülesse ja märkas, et Lone on kadunud. Ta arvas, et Lone on tööintervjuul või koolitusel või oma sõbrannadega väljas. Aga õhtuks ei tulnud ka Lone tagasi. Siis Uffe hakkas uurima, kas Lone asjad on ikka alles. Lonel oli palju asju. Nt tema kass Mis oli alles ja riideid oli ka kapis, aga osa riideid oli ta kaasa võtnud.

Uffe mõtles, et kas Lone läks nüüd igaveseks ära. Ta helistas Lone emale, aga too ütles, et tema ei tea midagi. Ju tuli tema tütrel mõistus pähe ja hästi tegi, et ära läks. Politseisse ei tahtnud Uffe helistada, sest mida nemad teha saaksid. Kui Lone ei taha koju tulla, siis politsei nagunii ei ütle, kus Lone on jne…

Siis Uffe mõtles, et see oleks küll nali, kui keegi Lone vägistaks. Lone ei ole selline, keda vägistataks.

Uffe igatses Lonet, aga ta ei armastanud Lonet. Ta arutles, et neid lihtsalt pandi kokku. Nad elasid Uffe üürikorteris ja olid üksühega harjunud. Uffe oli harjunud, et koju tulles on seal Lone ja soe söök.

Uffe meenutas, et Lone oli viimasel ajal kuidagi närviline ja oli end käest ära lasknud. Juuksed kammimata ja kaalus juurde võtnud. Aga Uffe mõtles, et see on Lone probleem, mitte tema oma. Eiras neid nano-märke.

Uffe meenutas, et Lone oli palju arvutis ja ta kasutas “Date” portaali. Uffe oli olnud isegi natuke armukade, aga kui Lone tahtsis seal kirjutada inimestega, siis las olla. Vähemalt siis ei karju Lone tema peale ega sõima teda vaeseks meheks.

Uffe vaatas TV-st jalgpalli. Ja Uffe jõi üsna palju õlut ka. Lonele see ei meeldinud. Samas Uffet ei huvitanud Lone sõbrannad, et mida ta nendega rääkis jne… Üldse ei tundnud Lone tegevuse vastu huvi.

(Kuidagi kummaline tundus, et Uffe oli natuke armukade ja mõtles, et kui Lone teda petaks, et see talle ei meeldiks, aga samas ei tundnud üldse huvi naise tegemiste vastu. See on vist mingi meeste-värk, mida mina ei saagi mõista. “Ei usalda, aga ei kontrolli ka. Las jääda nii.”)

Igatahes… Lone ei tulnud koju. Ja Uffe hakkad teda igatsema. Tahtis ta üles leida. Küsida, kas ta läks nüüd lõplikult ära. (See oli ka huvitav. Uffe kirjeldaas, et nende esimene seks polnud ka midagi kirglikke. Lihtsalt seks. Ja naist hakkas otsima, sest tahtis teada, et kas too on nüüd täielikult ära läinud, et kas ta võib endale siis uue otsida… Kasutaks sõna, täiesti oss-mees. Ei armasta naist, harjumusest on temaga… Milline raiskamine. Hoiab kinni naist, kes teeks võib-olla mõne teise mehe ülimalt õnnelikuks. St oleks mõne teise mehe unelmate naine…Ok, las olla.)

Uffe tahtis kassi kasside-varjupaika anda, et siis saab kass endale kodu, kus teda armastatakse. Aga ta ei viinud kassi varjupaika. Siis tahtis ta kassi välja visata, et kassid on metsikud loomad, et nad peaksid elama vabaduses mitte väikses korteris. Aga lõpuks ta vist jättis kassi ikka alles, lootuses, et Lone tuleb tagasi.

Uffele meenus, et Lone oli palju arvutis. Lone arvuti oli veel seal. Uffe, siis hakkas googlest Lonet otsima, aga ei midagi. Siis tegi ta endale konto “Date” lehele… Alguses valetas ta ainult oma ameti ohta. Kirjutas, et on chef. Aga siis tekkis tal sõltuvus.

Ta tegi endale mitu kontot. Ta lõikas ja kleepis enda näole ilusa keha jne… Ja siis lõikas endale kolm autot, otseloomulikult BMW-d. :D Lõpuks kirjutas, et ta on laevakapten ja tal on oma laev. Vahepeal kasutas ta nime “Superman”. :D

Igatahes. Lõpuks hakkasid talle kirjutama väga ilusad naised. Ta sai väga palju pilte ja mõned olid saatnud pildid, kus nad on vaid aluspesus.

Kõik oli väga kena. Uffe teadis, et kui ta nende naistega kohtuks, siis saadetakse ta pikalt. Seega ta ei kohtunud nende naistega. Tal oli palju neti-kallimaid. Vestlus jäi paari kirja pikkuseks, sest nendega polnud millestki rääkida. Aga pildid ilusatest tüdrukutest pani Uffe oma seinale.

Uffe käis ka pornosaitidel ja kasutas samal eesmärgil ka töö arvutit. Ja siis ta sai oma arvutisse viiruse ja töö arvutisse ka. Igatahes… Uffe vallandati. Kuid ta polnud kurb. Ta mõbas korteris kardinad akna ette ja elaski vaid netis.

Aga lõpuks läks asi ikkagi romantiliseks…

Üks Bella-nimeline tüdruk, kellega ta oli kohe alguses rääkinud, aga kelle ta siis unustas… Ta hakkas selle tüdrukuga uuesti rääkima. Neil olid sarnased huvid (teater). Ja siis nad lõpuks leppisid kokku kohtumise Tivolis.

Bellal oli suur kübar peas ja Uffe ei näinud alguses tema nägu. Kuid siis selgus, et Bella oli Lone. (Nii nummi…).

Lone (a.k.a Bella) rääkis, et Uffe ei pööranud talle üldse tähelepanu ja siis ta läks oma sõbranna suvilasse. Elas seal mõned kuud. Siis ta oli hakanud Uffet igatsema. Ta oli leidnud Uffe profiili “Date” lehelt. (Lone oli osavam interneti kasutaja, kui Uffe, kuid Uffe oskas ka oma päris nime varjata ja valetada jne…).

Lone nägi, et Uffel on naiste seal lööki ja Lone oli armukade. Siis ta hakkaski Uffele kirjutama. Lone kasutas mitmeid profiile ja kasutas pilte oma ilusatest sõbrannadest.

Ja kui Lone oli n-ö Bella rollil, siis nad mõlemad avanesid. Rääkisid oma tunnetest ja sellest, mis neid häirib ja mis neile meeldib jne… Ja siis Uffe unustas Lone ja hakkas armuma Bellasse.

Ja kui nad Tivolis kohtusid, siis jätkus neil juttu kauemaks. Ja nad kustutasid “Date” lehel oma profiilid ära. Ja elasid õnnelikult kuni elu lõpuni.

Selline lugu oli siis.

***

Mina isiklikult arvan, et tegelikult tekivad neil need samad probleemid uuesti. See suhe ei ole ideaalne. Nad mõlemad olid nõrgad, et sellest mugavusest välja astuda.

Uffe on siga-mees. See ei muutu. Talle jätkuvalt meeldib õlut juua ja jalkat vaadata. Ta peab oma naist ebaatraktiivseks. Paksuks ja koledaks. Tal pole hirmu, et jääb oma naisest ilma, seega pole tal põhjust ka pingutada. Ainuke ühine huvi on teater ja reisimine…

Ja Lone… Uffe on ikka vaene edasi. Nüüd pole temal ka tööd. See probleem on jätkuvalt lahendamata. Rahata ei saa käia reisimas, mitte luksuslikult nagu Lonele meeldib… Lone emale ei meeldi jätkuvalt Uffe. Seega jõulude ja sünnipäevade ajal on konfliktid juba n-ö ellu sisse kirjutatud.

Lone tüdineb vartsi uuesti ja siis hakkab kogu see stsenaarium uuesti peale….

***

Kas sai nüüd piisavalt pessimistlik lõpp esitatud? :D Kas ma olen juba saavutanud paadunud kibestunud vanatüdruku seisuse või pean veel natuke pingutama? :D

***

Päris palju sain juba aru. Raamat oli ju taani keeles. Või… noh, võib ju olla, et ma ei saanud aru, et kujutasin ise juurde.

Naised eeldavad ja kujutavad palju.

Mulle meenus Jan Uuspõllu mono-teater “Ürgmees”. Läheme naisega poodi. Diivanit ostma. Ta küsib: “Kuule Jan, kuidas sulle see diivan meeldiks?” Vaatan hinda: “Ei, kohe üldse ei meeldi. Kole diivan on.” Noh, liiga kallis. Siis naine: “Ah, mis sa nüüd. Kas see diivan sobib meie suurde tuppa?” Jan: “Ei, ei sobi.” Naine: “No kujuta endale ette, kuidas see diivan meie elutoas on?” Naised hakkavad asju kohe ette kujutama, mehed nii ei oska. Meestel pole nii head kujutlusvõimet….

***

Aga nüüd hakkan siis sõnu õppima ja äkki jõuan ka mõned grammatika harjutused teha.

***

PS. Taanis oli meri surnud vaala kaldale uhunud. Nüüd tõmmati see päris rannale ja hakati lahkama. Terve päev võib vaadata, kuidas vaala tükeldatakse. Kes tahab saab seda vaadata koha peal. Seda teevad ka lapsed. Esimesena võeti silm välja. Mu ema vaatas uudiseid (hommikul) ja ta pidi oksele hakkama (oli närvivapustuse äärel – mitte päriselt, aga häiritud ikka). Taanlased on julmad.

Ema müüb salle. Ühed sallid on teinud üks haige vanainimene Eestist. Aga see taanlast ei kõiguta. Oleks seda salli kuninganna kandnud või oleks selle mingi brändi silt, siis maksaks oldaks valmis maksma sadu kroone, aga haige vana inimene. “Miks ta juba surnud pole? Kus lahkamist saaks näha?”

Ja siis nad imestavad, et miks noored nii julmad on. Miks teismeline neiu oma ema tappis jne… Loomade avalik lahkamine ja lähivõtted vs päris veri ning omalkäel katsetamine… Ei sellel küll mingit seost ei ole. (Sarkasm).

***

Kooli õppisime asesõnu. Taanis kasutatakse mingeid kummalisi vorme, mida nt inglise, süüria ja eesti keeles pole. Ja siis süüria poiss ei saanud aru. Ta küsis, et kas sellel on ka mingi reegel. Õpetaja ütles, et on küll reegel, aga ta ei osanud seda selgitada. Polnud võrdluskeelt võtta. Ja siis süüria poiss oli ärritunud ja siis ilus poola tüdruk (J) ütles: “Welcom to Denmark!”

See on hea lause. Pärast taanlaste iseärasuste tajumist kõlab ka minu peas see lause. :D

Rubriigid: Loetud raamatud, Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>