Ma ei tahtnud seda kuulda

Täna oli süüria A koolis. Ja siis ta küsis C käest, et mis meil kodus õppida jäi ja mida me vahepeal õppinud oleme jne… Ja siis küsis moodul-testi kohta. Ja siis C küsis A käest, et miks ta minu käest seda ei küsi. Ja siis A ütles: “Ma ei saa temast aru.” St A ei saa minust aru…

Jah… Esimene reaktsioon oli solvumine. Siis rahunesin maha ja laasin sellel minna.

Tegelikult ma ju ise ka tean, et mu inglise keel pole just hea ja ma tean, et taani keel pole ka hea ja ma tean, et ma panen rõhku rohkem taani keelele, seega inglise keel on lausa kohutav (kui mitte olematu)… Ma tean seda. Aga ma ei tahtnud seda kuulda.

FB-s oli ringles mingi ütlus: “Kui väike laps (kes õpib alles kõndima) ütleb pärast kukkumist, et see kõndimine ei ole tema jaoks…” Ehk siis lööb käega, siis… See tunduks ebaloogiline.

Ma arvan, et ei mina ega väike laps ei peaks kuulma “abistava” koori hõikeid, et sa ei oska, sa ei saa hakkama, see tuleb sul kohutavalt välja. (Mõni tegelikult ka arvab, et see aitab. Ei aita, aga nad on teiselt planeedilt. Las nad elavadki seal oma negatiivse ja teisi demotiveeriva pilve sees…)

Igatahes… Paha tunne oli kuulda, et “ei, ma ei taha temalt küsida. Ma ei saa temast aru.”

Samas, inglise keel ei olegi mu prioriteet. Teistele meeldimine ka mitte. Abistamine ja teiste õpetamine ei ole minu ülesanne… Seega, tuult mulle tiibadesse ja sihik paika ja jätkan oma missiooni. :D (PS täna käisid mul need usklikud ukse taga. Näitasid mulle seda videot ja eesti keeles. St video oli eesti keeles. Seega ma olen seda juba kaks korda näinud. :D Ma vaatasin seda videot rahulikult, sest mul oli sellest väiksest tüdrukust kahju. Ta oli oma südame asjaks võtnud selle, et mina näeksin seda videot ja eesti keeles. Muidugi kui ta võtab oma südame asjaks selle, et ma nend ekoosolekule läheksin, siis… Siis vist pean tema südamekese murdma. Aga üks kord murdub see kindlasti, sest inimesed väga ei taha sinna minna. Need, kes pole valinud seda jumalikku teed…)

Aga jah… Tagasi minu juurde.

Täna ma taipasin, et sellest klassist ei saagi sellist tegelikult ühte-hoidvat klassi. L=M (ukraina tüdruk) vihkab moslemeid ja musti inimesi üldse, eriti meessoost. Seega eritrea poiss ja ukraina tüdruk ei saa kuuluda ühtekuuluvasse rühma. Rumeenia tüdruk ei saali süürialasi, kuigi väliselt on nad nagu parimad sõbrannad… Jah… Minu unistus mõnusast ühtekuuluvast klassist ei juhtu. :D Jah… Las siis olla. Eks ma püüan end sinna kohandada ja võtta, mis võtta annab.

Eesmärk on keel selgeks saada ja töö leida.

***

Olen vaadanud seda seriaali “Friends”. Neid vaadates tahaks ka kuuluda sellisesse gruppi. Aga natuke hilja on vist. Tuleb leppida selle pealiskaudsusega. Selles seriaalis räägiti ka üks-ühte taga. Tehti nalja Phoebe üle, tema rumaluse ja veidra olemise üle. Eks mul tuleb ka sellega harjuda. Kui on antud au olla erinev ja veider, siis tuleb harjuda selle positsiooniga kaasas käivate eriärasustega.

Samas, kui neid kommentaare mitte võtta isiklikult, siis on ju kõik ok. Püüan vaikselt välja astuda oma häbelikkusest ja tagasihoidlikkuse kestast ja lihtsalt olla ja tegutseda. :D Õpetaja Kenneth ütles täna ilusasti: “Ei ole rumalaid küsimusi. On vaid rumalad vastused.” Kohe oli julgem küsida. :D

***

Tänane päev on ka kuidagi käest ära lennanud. Kenneth juba rääkis, et vaheajaks annab meile hästi palju õppimist. Eelmine kord andis ka. Seega… Mina seda vast ei jõua. Aga noh… Eks ma siis punastan ja ütlen, et mul on tegemata (undskyld). See punastamine on juba traditsiooniks muutunud. Teen seda päevas mitu korda. :D Jah, käib õppimisprotsessi juurde.

***

Tundub, et need draamad käivad kommunikeerumise juurde. Ehk siis, kui ma kunagi tööle lähen, siis tuleb ka kuidagi end sinna kommunikatsiooni sõja vahele mahutada. Ma olen ju see inimene, kellele ei meeldi pooli valida. Tahaks kõigiga enam-vähem läbi saada. Mitte parimad semud olla, aga lihtsalt inimese kombel suhelda ja muljetada. Aga üldiselt kipub nii olema, et kui ühega räägid, siis teised võtavad seda kui märki, et oled nende vaenlane… Võiks ju loota, et tööl on inimesed natuke täiskasvanulikumad ja asi ei lähe nii tuliseks. Aga… S-i jutu järgi temal töö juures selline olukord on… Jah, nagu koolis. Ei ole olemas täiskasvanulikkust ja ratsionaalsust. Inimene on emotsionaalne olend, paraku.

***

Täna jääb jälle õppimata. Ma olen laisk. Mul on enda pärast uskumatult häbi. :D Aga kui nii siis nii.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

6 kommentaari postitusele Ma ei tahtnud seda kuulda

  1. Roland kirjutab:

    Juba NY on plaanidest väljas? Inglise keeleta on seal väga raske hakkama saada, seega ma ei saa aru, kuidas taani keel on olulisemaks muutunud, kui see on vaid vahe etapiks? (ma tean, olen loll, et nii lihtsatest naiste asjadest aru ei saa…)

    • Avatar minny minny kirjutab:

      NY on praegu jah aktiivsetest plaanidest väljas. Mul on oma plaan ja mul läheb sellega päris ok. Olen oma valikutega ja otsustega täitsa rahul.

  2. Roland kirjutab:

    Kelle plaan see NY oli?

    • Avatar minny minny kirjutab:

      See oli minu plaan, aga praegu on see riiulile tolmu koguma pandud, sest USA majandusolukord ei ole praegu minu jaoks atraktiivne.

  3. Avatar Isildur Isildur kirjutab:

    USA majandusel ei ole praegu väga häda midagi. See on küll väga kahtlane põhjendus sinu poolt. Ootad mingit tohutut kasvu või, seda vast niikuinii lähemal ajal ei tule.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ei, ma ei oota kasvu ja ma isegi pole vaadanud neid arve, mida on esitatud.
      Lihtsalt (ajaloost on teada), et kui riik hakkab oma kodanikke n-ö nöörima, siis riigi n-ö käsi ei käi hästi.
      See, kuidas Ameerika oma kodanikesse suhtub, ei ole eriti ahvatlev sinna minekuks.

      SKP näitab, kuidas on riigil läinud, st s.o minevik. Ma võin ju selle alusel prognoosida, kuidas tulevikus läheb, aga ma arvan, et praegu on natuke keerulised ajad ja väga raske on aru saada, kas läheb hullemaks või paremaks.

      Praegu ma väga selles SKP-s ja selle muutuses kinni ei ole.

      See on kõigile teada, et USA-l on suur võlg, aga mulle tundub, et nüüd on see juba probleemiks saamas. USA on hakanud juba aktiivselt oma kodanikelt ja residentidelt raha kokku korjama. Vaadatakse juba ka nendesse taskutesse, mis on tühjad… Ja see on minu jaoks juba üsna selge märk, et pikemas perspektiivis seal eriti hea olla ei ole. 1. rahvas võib hakata mässama, 2. riik tuleks ka minu väikse pisku kallale, 3. oht, et tõstetakse makse (n-ö vaesemalt inimeselt raha kättesaamise protsess on kulukas, aga USA on selle tee ette võtnud. Üldiselt ei ole see projekt kasumlik. Üsna pea saavad nad ise ka sellest aru ja siis hakatakse makse tõstma…).

      Mina isiklikult praegu USA poole ei vaata. Muidugi ma võin eksida. Kuid mind ei veena ümber see, et enamus inimesi teisiti arvab või, et koorekiht teisiti arvab. Ka ei veena mind mingid mineviku arvud (peealegi IT-ajastul on võimalik väga lihtsalt arvudega manipuleerida, audiitorid ei suuda ealeski 100% kõike kontrollida, riigi puhul on nende kontrollitava materjali hulk üsna väike võrreldes materjaliga, mis jääb kontrollimata).

      Eks saab näha, mis USA-s järgmise viie aasta jooksul juhtuma hakkab.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>