Ei, meil on siin päris “rahulik”

S tellis Inglismaalt kangast (60 kg). Tellis vendade juurde. Reedel kui koolist tulin siis küsis, et kas ma oleksin nõus Inglismaale lendama ja kauba ära tooma. Ma ütlesin, et ma pigem istuksin turus.

Reede lõunal ostis S lennupileti Inglismaale ja tõi 45 kg kangast. :D (15 kg jäi veel sinna). Seega oli eile S Brüsselis, Inglismaal. Siis sõitis tagasi oma kolme suure kohvriga. Rongide vahetus ja jooksmine treppides. Mul on ilge fitness-ema. :D

Jõudis koju kell 01:00 (kuna magama sai, seda ma ei tea) ja ärkas kell 8:00 ja nüüd läks turule müüma.

Mina ärkasin kell 6:00 ja magasin päeval natuke. :D Siin on vist toimunud mingi muutus. Ma olen nagu vana pensionär ja mu ema on nagu kuumavereline, rahutu nooruk. :D

Ei, ei. Ma ei kurda.

Kuigi sellise ema kõrval on natuke imelik laps olla. Ta jookseb ja teeb nii palju. Ma näin tema kõrval väga laisk välja. :D Kuigi tegelikult olen ma tubli. Koristan ja käin koeraga jalutamas (kui koer kodus on). Munade-pühade kaunistusi olen teinud natuke (müügiks). Muidugi olen vaadanud ka natuke TV-d.

Nüüd on jälle selline masendus ja väsimus peal. Homme on vaja veel kooli minna. Reedel olin ka koolis nii masendunud olekus, et lausa kole oli end vaadada (kole oli mina olla). :D

Ja minu reis ka.

Vahepeal ei saanud üldse magada. Nägin unes kolimist kogu oma asjadega üheks või kolmeks päevaks kuhugi. Üks öö kolisin kolmeks päevaks H juurde, üks öö kolisin üheks päevaks oma vanasse Tallinna üürikorterisse… See on kohututav. Terve öö tassi virtuaal-ebareaalsuses asju ja harju uue ajutise olukorraga ja planeeri järgmist kolimist… Kusjuures, oma unes pakkisin ma asjad lahti ka. No, üheks päevaks kolin ja siis pakin asjad lahti. Mu aju vist puhkas sellel hetkel, kui mulle seda pilti näitas. :D

Tegelikult on sellised natuke ebaloogilised unenäod minu piinamiseks. Ma tahan stabiilsust ja korda, selgust. Aga selline korraks kolimine ja segadus jne… Kohutav-kohutav. See sobib S-le.

***

Ma ei suuda ikka uskuda, et S selle pulli ära tegi. Läks ja tõi 45 kg kangast. (Transpordifirmadel oli puhkus sellel ajal, kui temal oli seda kangast vaja (munadepüha) ja praegu on transport eriti kallis, mingi hooaeg vist… Aga tuleviks ta lubas, et kasutab transporditeenust).

S hakkas planeerima ka seda turus olemist. Keegi peab sel olema. Siis ta mõtles, et äkki ta läheb enne lendu ja sätib seal turus asju ja siis üks tuttav, kellel on ka seal koht, vaatab tema lauda ka. Aga selle koha peal ütlesin mina, et ärgu tema turu peale mõelgu. Ma istun seal (aktiivset müüki ei tee, aga hoian kohal silma peal ja kõik on JOKK). :D

Seega ma olen väga tubli tütar. Lasen emal crazy olla.

Kusjuures S oli nii rahul. Ütles, et raske oli, aga talle täitsa meeldis. See kuidas ta siin pileteid otsis ja arvutas ja mõtles… Mul jooksis mõistus kokku seda kõrvalt nähes… Ta küsis, et kas ta reisikindlustuse teeb. Ma ütlesin, et kindlasti tehku, sest mina arvasin, et sellest kujuneb üks suur äparduste rada.

Kui mina midagi plaanin, siis teen ma seda aeglaselt mõtlen pikalt. Mõtlen kõik läbi ja siis kontrollin veel üle. Aga tema… Klõps, “see… ei, see hoopis, äkki see… Vaataks seda. Oih, ma ostsin juba pileti ära, mis Brüsselist Manchesteri, aga ma olen ju Taanis… Aaa… siin on veel üks pilet…” :D

Brüsselis pidavat olema väga suur lennujaam. Ta oli valele poole läinud. Tema värav olevat olnud 49B, aga ta seisis 49A juures. Tundaega kõndis oma värava juurde. Jõudis täpselt kohale.

Kui ma kuulen tema seiklustest, siis mul tõusevad ihukarvad püsti. Ma ei taha sellist elu. Ta naudib reisimist ja lendamist… Siis tahab mind koguaeg igale poole saata. Räägib, et see lõõgastab ja saab maailma näha. :D Aga mind ei lõõgastu niiviisi ja ma ei taha maailma näha. Ma tahaksin stabiilne olla. Tööl käia ja nokitseda vaikselt…

S on üks vahva väike tegus naine.

***

See vaikselt oli jutumärkides, sest vaikselt ja rahulikult meil ei lähe.

Aga ikka see S. Poole päeva pealt, läheks Brüsselisse, läheks Inglismaale… :D Ja õhtul rongile ja minek. :D :D :D

Ta plaanis tuua 60 kg. Ma tean, et kui keegi oleks talle öelnud, et ta ei saa seda teha, siis ta poleks kuulanud. Kõik siin teavad seda. Seega ei öelnud keegi talle midagi, aga sellise hirmunud kaastundliku pilguga vaadati teda. Ma ka surusin oma huuled nii kokku kui sain ja noogutasin kaasa. Tegin talle hästi palju võileibu ka kaasa, sest kui midagi juhtub, siis on vähemalt kõht täis.

Aga ära tegi. Ma arvasin, et läheb oluliselt hullemaks. Ühest rongist jäi maha. Vist pidi teise pileti ostma. Aga lennud sai õigesti. Ta oli terve päev arvutis olnud ja öösel hakkas pileteid ostma. Siis, kui mina enam nii radikaalseid otsuseid ei tee.

Ühel vennal on auto ja B-kat load, teisel on motikas. Ema küsis, kas neil on vaba päev. Ema sai aru, et mõlemal on vaba päev, aga tegelikult oli vaba päev väiksel vennal (motika-vennal). Siis ema sai šoki. Motikaga ju nelja 15kg-st kotti ära ei too (lennujaama). Siis jäi venna ülesandeks leida sõber, kellel on B-kat. load…

Ema jõudis Inglismaale, siis oli tal 30 minutit aega, et kangad kohvritesse pakkida ja tagasi tulla. Vend oli talle võikud ostnud, siis ema sõi ja vend pakkis kohvreid… Kohvrikaal valetas u 10 kg. Oleks mahtunud veel kangast, aga polnud enam aega, et pakkida. :D

***

Kujutate nüüd ette, kus ma elan. Me oleme nii erinevad. Temaga äri ajamine on ka. Ma senimaani otsin seda n-ö muhvi (ülemineku osa)… :D

Ma ei tahaks teda takistada, sest ettevõttega alustades tuleb võtta suuri riske ja olla selline nagu mu ema on. Seega ma ei hoia teda tagasi. Aga ma ei leia ka neid maandusi, kuidas tema prahmakaid maandata. Ja ma ei ole leidnud, kuidas arvepidamine kontrolli alla saada. Mul on jälle tšekkide hunnik laul ja businessi arvepidamist pole ma vaadanudki. (Ma ei julge vaadata, sest ma tean, et seal on üli suur miinus, st kahjum ja see kahjum on väga rahas… St see kahjum tähendab seda, et kuu lõpus on raskusi maksude tasumisega ja järgmised kuud ka ja võib-olla tuleb veelgi laenukoormust suurendad. Laenu suurendamine on praegu odav, aga tulevik…)

Loodame, et ettevõtte hakkab edenema ja tulevik on ilus. :D Ma püüan ka ikka vaikselt toeks olla ja asja kontrolli alla saada.

Praegu püüan ma harjuda mõttega, et S-i Brüssel-Inglismaa juhtus päriselt, mitte üksnes mu vaimusilmas. :D

Ühte kotti S lahti ei pakkinudki. Läks müüma, aga ta ei teagi, mis seal kotis on. :D Selline üllatusmuna talle. :D

***

Mina püüan jälle taani keelt õppida. Praegu on natuke lootusetu tunne, väsimus, tüdimus, puhkuse ootus… Kooli lähen ma ikka. Vaatab, mis saab.

Reedel ütlesin, et mina kardan õpetaja Kennethit. Ta lubas, et ei söö mind ära. :D Pärast ütles Leedu poisile, et kui esmaspäeval mind ei tule, siis ta helistagu Rumeenia tüdrukule ja öelgu, et Kenneth sõi Minny ära. :D

Ja siis pidime lehelt küsimusi küsima. Olime kahekesi paaris. Ma olin Leedu poisiga. Tema küsis: “Kes on ilus” – “Hvem er smuk?” ja siis ma ütlesin, et tema on ilus “Du er smuk.” Siis tal hakkas hästi palav ja ta tegi akna lahti (klassis). :D Kui S seda teaks, siis ta saaks kurjaks, sest ta ütles, et Leedu poisile ei tohi silma heita.

Ma silma ei heitnud, aga flirtisin. Seda vist nimetatakse flirtimiseks.

Pärast küsisin mina, kes on ilus ja tema ütles, et kõik on ilusad. :( :D (Ma nii lootsin, et tema ütleb, et mina olen ilus (st Minny on ilus). Kujutasin juba oma vaimu-silmas ette romantikat. Tema säravad silmad ja minu säravad silmad. Vaatame üks-ühele otsa, naeratame. Astume sammu üks-ühele lähemale. Mmmm… Aga seda lauset ei tulnud tema suust.) :D

Ilus Poola poiss sai töö. Tema hakkab nüüd õhtuses õppes käima. Aga enam ta nii ilus ei tundunudki. Lõikas oma juuksed ära. Nüüd näeb välja nagu tavaline poisike.

Üks Poola tüdruk olevat ka töö saanud ja ka enam ei käi meie klassis…

Siis mul tuligi masendus. Kõik hakkavad juba tööd saama ja mina olen see must lammas. Kiidetakse küll koolis, et oskan palju ja kohati teistest rohkem. Antakse raskemaid ülesandeid jne… Aga… Tööd pole. Mis ma selle kiitusega peale hakkan.

Viimasel ajal pole tulemust ka. Enam ei saa ma taanlaste tekstist aru. Ma ei saa ka ajalehest aru. Lugesin, aga ei lednud mitte ühtegi artiklit, millest oleksin aru saanud. Artikli mõte jäi tabamata. Täielik taand-areng. Ei taha enam kooli ja taani keelt. :D

Ei, tegelikult ikka tahan. Tagasilangus pidigi olema arengu osa. Siis toimub kinnistumine. Loodame, et siis nii on. :D

***

See neetud kell. Juba nii palju. Ma ei jõua midagi ära teha…

 

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

8 kommentaari postitusele Ei, meil on siin päris “rahulik”

  1. Roland kirjutab:

    Ega Su ema pole vallaline?

  2. Roland kirjutab:

    Kuidas sa oma kasuisaga läbi saad?

  3. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Tohutu ajupuntratants oli minu mõistusele see su ema tegutsemine ja sehkendamine ja ärakäimine ja asjatamine. Ma kohe tundsin, et küll on hea,et mina oma elus enam kuskile liigutama ei pea.Tänapäeval.

  4. Roland kirjutab:

    Ma olin nii õnnelik Sind nähes.

Leave a Reply to minny Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>