Ma ei tee aprilli-nalja…

Minuga võib-olla tehti aprilli-nalja, aga ma siiski võtan seda ikka veel tõsiselt. :D

Kooli juttu. Meil on kolm moodulit ja mida suurem number/arv, seda keerulisem on õpe ja seda parem peaks olema taani keel. :D

Igatahes… Enne mooduleid on mingi testperiood, seal on viis astet, ma olen kolmandal astmel, seega kaks astet veel ja siis hakkab moodul-programm pihta. :D

Igatahes… Olin juba teise mooduli grupis, viimased 2,5 kuud. Aga nüüd vist tõstetakse mind kolmadasse moodulisse (igas moodulis on kuus astet). Seega, kui mind tõstetakse järgmisse moodulisse, siis olen ma üle lennanud esimesest ja teisest moodulist, mis omakorda tähendab, et keerulisemaks läheb, kuid keeltekooli lõpetamine tuleb lähemale.

Nad kaaluvad, kas panevad mind moodulisse 3.2 või 3.3. See viimane on sama tase, mis Taani 9. klassi õpilased õpivad emakeele (taani keele) tunnis.

Kokkuvõttes: ma olen olnud väga tubli ja arenenud väga tugevalt.

Ma ise arvan, et ma ei saa hakkama, aga noh… Kooli personal usub minusse. :D

Mind on hirmutatud, et mul saab raske olema… Eks näeb, mis saama hakkab.

***

Väike võimalus on, et see on aprilli-nali, aga see on pisike võimalus. Õpetaja Kenneth rääkis mulle kolmandasse moodulisse minemisest juba teisipäeval…

Juhendajaga jäi kokkulepe, et esmaspäeval on mul viimane tund koos praeguse klassiga ja alates teisipäevast hakkan käima uues klassis. :S Uued nimed, uued näod ja õpetajad. Kuid see jääb viimaseks muutuseks, sest rohkem mooduleid ei ole.

Mulle öeldi, et ma saan õppida kuni viienda astmeni. Mis edasi saab seda ma ei tea. Võib-olla pean ostma kuuenda astme loengud. Kodakondsuseksami saan ma teha alles siis, kui kuues aste on ka läbitud. Aga sinna on veel palju aega. Ühele astmele on arvestatud 3 kuud õppimist.

Et keegi ei hakkaks arvama, et ma olen mingi imelaps, siis… Moodulid toetavad üks-ühte… St  (teine moodul kolmas aste) 2.3 = (kolmas moodul teine aste) 3.2; 2.4 = 3.3 ja 2.5 =3.4… Seega jah… Päris suur hüpe polnud, aga siiski edasiminek.

***

Kiidan ka ennast. Õpetaja Karin oli haige (nagu ka teisipäeval), seega olime terve päev õpetaja Kennethiga. Karini tund oli nagu vabatund. Või õigemini, mina olin täna õpetaja. Pidin stopperiga aega võtma (45 min), pidin jagama moodulteste kätte ja siis neid ära korjama, kui aeg täis sai. (Täna treenisime moodultestiks ja tegime kirjutamise ja lugemise osa). Ega ma eriti hea õpetaja polnud, ütlesin vastuseid ette (kui keegi küsis) ja ei keelanud sõnaraamatuid kasutada (ise ka kasutasin kaks korda, kuid ühe vea tegin kindlalt, teise parandasin ära, lihtsalt nii ahvatlev oli, mul oli aega ja sain teistelt teada õige vastuse).

Kedagi ei üllatanudki, et Kenneth mind õpetaja rolli pani. Need, kes hiljem tulid, tegid nalja, et ma olen uus õpetaja. Ma ei lükanud seda ümber ka. Andsin neile töö-ülesanded kätte. :D

Päeva lõpus läksin ja rääkisin juhendajaga nendest moodulitest ja enda valmisolekust klassi vahetada ja raskemale moodulile üle minekust. Ma rääkisin taani keeles. Täitsa ilusti saime üks-ühest aru.

Mina hindasin, et olen tugevalt arenenud. Kui ma eelmine kord vestlema läksin, siis olid mul keeled segamini (inglise ja taani keel) ja ma ei osanud oma mõtteid väljendada. Muidugi see tuli mulle ootamatult, ma polnud ette valmistunud. Täna oli mul 10-15 minutit aega end ette valmistada. Seega läks kõik (minu hinnangul) väga hästi.

Tuleb tunnistada, et pärast vihma tuleb päike välja.

Ja pärast langust tuleb tõus jne… :D

***

Kenneth andis mulle kollase taseme raamatu (lilla/punane (lihtne), roheline (raskem) ja siis kollane (veel raskem) tase). Aga ma pean esmaspäevaks välja selgitama, kas ma oskan sellest raamatust rääkida. Ma natuke kardan… Noh, Kennethiga on viimane tund, aga taani keeles rääkimine on ikkagi raske. Teemad, mida ma suudan taani keeles hallata, on kesised (st need on lihtsad ja neid on vähe, nt perekond, minu päev ja natuke minu huvid). Kuid kardan, et uues klassis saab just see mulle takistuseks. Lisaks veel grammatikat oluliselt rohkem… Njah…

Nüüd sellest raamatust ka. Ma saan tekstist aru. Aga sellest on raske rääkida. Raamat on ühest naisest, keda vägistati kusagil pargis… Kui ma näen sõna “voldtage“, siis ma tean, et see tähendab vägistamist, aga kui ma mõtlen eesti keeles, et kuidas sõna “vägistama” taani keeles on, siis see küll ei meenu. Sama asi on sõna “ilutulestik”. Eelmises raamatus kasutati taanikeelset sõna “raketter“, aga kui oli vaja kirjeldada, siis ei meenunud mulle ei inglise ega taani keelne sõna. Ja selliseid sõnu on palju. Samas kirjeldamiseks ei tohi me märkmeid teha. Peangi vist teksti pähe õppima. :D

Teine mure on aeg. Meil on ainult üks minut, et raamatust rääkida, aga minu jaoks on seda vähe. Ma pean enne eeltööd tegema, et noppida välja see oluline tekstist ja siis veel kärpida. :D Ma olen lobamokk. :D

***

Täna olen ka laisk olnud. Panin FB uue pildi (oma kassist). Endast pole ma uusi pilte pannud.

***

Üks mure on ka. Ma näen liiga palju unenägusid. Mul pole aega magada. Hommikul olen ma nii väsinud. Ma ei teagi, milles asi on. Äkki stress?

(Pikk paus. Minny kollab netis ja loeb unenägude kohta.)

Sain kinnitus, et mitmete unenägude nägemine öö jooksul ja nende mäletamine, on halb. See on probleem ja vajab tegutsemist. :D

Aga mida teha, et saaks ilusti magada? Tavaliselt, kui ma öösel ärkan, siis ma vahetan külge. Aga viimasel ajal ei ole see aidanud. Unenäod tulevad ja ma ärkan uuesti ja siis ma vähkrengi voodis.

Eile (möödunud ööd) püüdsin ma mõelda ilusatele asjadele. Kujutasin ette oma ideaalset elu jne… :D Aga kui magama jäin, siis hakkasid need probleemid jälle pihta.

Padjaga pole ma ka enam rahul. Ma ei saa seda õiget kõlge kätte, st pea alla. Hommikul on lihased nii kanged, eriti kael ja natuke õlad. Oletan, et padi on liiga pehme ja ei toeta kaela piisavalt. Või äkki on asi üldse vastupidine? Hirmust, et padi ei toeta kaela, panen liiga tihedalt padja pea alla ja seetõttu on kaelasooned kinni ja minu kael kange. :D

Nii…

Mida ma siis katsetan? Äkki kuulaks muusikat enne magama minekut? Äkki teeks paar jooksutrenni (tõsist, tunniajast)? Jooga? Räägin endaga enne magama minekut? (“Nüüd muutuvad silmalaud muutuvad raskeks. Hingamine aeglustub. Olen pehme pilve peal. Pea on tühi, ei mõtle millelegi…”)

Ma arvan, et kui ma täna jälle öösel ärkan, siis panen pea hoopis teisele poole.

***

Nüüd vist tõman postituse kokku. Joon alla ja hakkan raamatut lugema…

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>