Räägin, mis ma räägin, aga…

Väidan, et kirjutan blogi enda jaoks. Samas, kui keegi ei kommenteeri, siis kaob nagu ka huvi kirjutada. :D

Nt. täna polnud mul üldse plaanis blogipostitust teha, aga kuna keegi oli kommentaari jätnud, siis… Ma kujutan ette, et leidub keegi, keda huvitab ja kes soovib teada, kuidas mul läheb. Ega ma kade ei ole. Tule vaata minu kappi (ellu, tuppa). :D

***

Neljapäeval juhtus minuga selline tobe asi… Noh, üldse oli üks tobe päev, äparduste jada vaid.

Neljapäeva hommikul läksin kooli nagu üks õige koolijüts, ikka varakult (30-40 minutit enne tundi). Parklas tervitab mind üks juhendaja (ta teab minu nime, aga minu jaoks on ta armas, kräsupea Soomest (vaatasin tema ruumi ukselt, et tema nimi on Ine). :D Igatahes… Ta ütles: “Tere, … Täna ei ole kooli.” Mina rõõmsalt: “Ei, ei. Ma vahetasin klassi, mul on nüüd neöjapäeviti kool.” Tema ütleb: “Njah. Nii tore, et klassi vahetasid. Aga täna on pedagoogiline päev (alguses ütles hariduspäev, aga seda sõna ma ei teadnud). See tähendab, et õpetajad on koolis ja õpilastel on vaba päev.” Mina sügan kukalt. Mõtlen, et esimene aprill oli ju ära. Täna ei ole ju nalja tegemise päev. Küsin üle, et kas see on ikka õige. Tema ütleb, et jah…. Tänasin, naeratasin ja tulin koju tagasi.

Hea meel oli, et koju sain. Ega mul polnudki kooli-tuju. Kahju, et kütust kulutasin ikkagi 2×35 kilomeetrit, aga noh…

Seega neljapäeval ma ei näinudki oma teist õpetajat.

Siis lõin ma oma pea ära, kui autost hakkasin võtma oma koolikotti (mis on väga raske, sest mul on palju õpikuid ja raamatuid kaasas). Autoga tagurdasin põõsasse, esmasel vaatlusel autol vigastusi ei näinud ja rohkem vaatluseid ei teinud. Ajalugu vaikub sellest. :D

Tahtsin emale head meelt teha ja ostsin leiva. Aga ostsin vale leiva, mitte seda head leiba, mis talle meeldib. Ups… Omast rahast ostsin.

Õhtul käisin koeraga väljas ja unustasin kirjutada kuna ma tagasi jõudsin. Kirjutasin, et läksin koeraga välja 20:30 ja nagu poleks senimaani tagasi tulnud. :D

PS Neljapäeval tegin ma täis-meigi ja panin ilusti riidesse. Mul oli ikka nii tobe tunne.

Arvatavasti mulle öeldi, et hariduse päev on neljapäeval, aga ma ei saanud aru. (Ise väidan, et saan uues klassis hakkama ja saan aru, aga…) Ma arvasin, et see on lihtsalt üks päev nagu kuninganna sünnipäev. Selline eriline päev, erilise nimega päev, aga ei midagi erilist, tavaline koolipäev… Ma kirjutan selle üheks ebaõnnestunud päevaks, mitu ebaõnnestumist koos. :D Aga ma ei kirjuta alla, et mina olen ebaõnnestunud. Teised päevad on ok-d. :D

***

Täna… Oli tore päev. Nägin uut õpetajat. Täitsa ok õpetaja on. Arvan, et ma saan hakkama. Ta küsis, et kuidas on… Ma ei saanud kohe tema küsimusest aru. Rääkisin mööda. (Ei jätnud endast just arukat muljet… Aga noh…) :D

Minu klassikaaslased eelmisest klassist olid minu pärast mures. Nad olid harjunud, et ma alati olin kohal, olin esimene ja istusin oma kindlale kohale ja nüüd mind järsku polnud. Keegi midagi ei teadnud. (C-le ma mainisin,et lähen järgmisse klassi, aga ma polnud kindel ja see oli lihtsalt mainimine.)

Täna olin oma eelmise klassi naaberklassis ja siis külvati mind küsimustega üle. Süüria A käis ja küsitles mind. Leedu poiss ka… Nad ütlesid, et nad igatsevad mind ja olid mures, et kus ma olen. :D Nii armas. Aga mul on kombeks vaikselt kaduda. Mulle need hüvastijätus ei meeldi. Ma ei oska suhelda. Eelmises klassis eelistati inglise keeles rääkimist, aga ma olen nii taani keelele end seadistanud. Uue klassi puhul mulle väga meeldib see, et seal eelistatakse taani keeles rääkimist. Inglise keel võetakse appi siis, kui tõesti ei osata öelda.

Täna rääkisin ka Kennethiga (ta pole enam minu õpetaja). :D Hommikul ta ütles, et vahetunnis räägime, aga me ei trehvanud vahetunnis. Ma andsin talle raamatu tagasi ja tema andis mulle mõned minu tööd tagasi. Ta ütles, et ta pole kõiki töid ära parandanud. Ühed kirjad olid parandamata. Mul pole kiiret, kui ta tahab neid parandada või endale hoida, lasku aga käia. :D

Kenneth ütles, et ma võin igal-ajal tagasi tulla, et ma pole kohustatud seal klassis olema. Mulle jäi mulje, et ta arvab nüüd, et ma ei saa seal hakkama. Aga ma ei anna alla. Mul on reegel, et ma vähemalt kaks nädalat või kuu aega proovin, enne kui hakkan hinnanguid andma või otsuseid tegema. Seega, ei liigu ma kuhugi. :D

Kennethiga rääkimine ka ei sujunud. Ma polnud üldse oma rääkimisega rahul. Aga arvestades, et ma polnud selliseks pikaks vestluseks valmistunud, siis tuli mul päris hästi välja. Ma isegi mõtlesin natuke grammatikale, kui temaga rääkisin. Mulle paistis, et ta sai aru sellest, mis ma ütlesin.

Igatahes… Kenneth ütles, et ma pean iga päev vähemalt kaks tundi taani keelt õppima. Aga tegelikult teen ma seda vist isegi rohkem. Nt neljapäeval õppisin ma täispika päeva taani keelt. Täna oli ka plaanis õppida, aga komistasin. (Ärge pange pahaks.)

***

Minu uus klass… Kuidagi on nii välja kujunenud, et ühel pool istuvad poisid/mehed ja teisel pool naised. Mina muidugi sattusin poiste poolele, seega istusin poiste vahel. :D Õpetaja Anne ütles, et küll sul on ikka hea koht saadud. Ma ütlesin, et jah, siin on väga turvaline istuda. Kaks mees paremal käel ja 3-5 meest vasakul. :D

Selles klassis on keskmine vanus umbes minu vanus. Mõned poisid on minust vanemad. Üks ilus poiss on ka. Noh, armas näeb välja ja hästi positiivne ja teeb nalja… Täna istus ta minu kõrval. Ma sain 100% tema tähelepanu. Läks vahetunnis korraks ära, siis ütles: “Vabanda, ma lähen reisin nüüd natukeseks ära, aga ma tulen kohe tagasi.” :D

Siis Iraani poiss (jah, poiss, sest ta on minust üks aasta noorem). :D Tema istus minu vasakul käel. Tema jäi mu tähelepanust ilma, sest ma rääkisin selle ilusa poisiga. Aga viimases tunnis püüdsin ma ka iraanlasega rääkida. Esimses tunnis oli tema minu pinginaaber ja väga tähelepanelik…

Ja siis paar kohta edasi istus üks poiss/mees… Musta nahatooniga. Aafrikast pärit, aga kas ta oli Eritreast või Etioopiast või mujalt, seda ma ei mäleta, nime ka ei mäleta. Igatahes… Tema ikka kiidab minu taani keelt. (Ma juba hakkasingi arvama, et ma olen väga tubli, aga päeva lõpuks sain aru, et olen keskmine, ei kidagi erilist.) Aga.. noh-jah… Igatahes… See must poiss või mees (ma ei tea tema vanust), ta ütles, et oli mind juba varem kooli koridoris kohanud, märganud ja olin talle silma jäänud… Midagi komplimendi moodi hakkas sealt tulema. Kopliment mu välimuse kohta… Aga teks oli natuke segane ja ma ei saanud päris täpselt aru. Muidugi ta puudutas mu kätt, õlga… Ma olen nii rikutud hing, et ma kohe mõtlen, et see on mingi PUA sebimise nipp ja ma kohe tõmban end koopasse. Selles mõttes, et näole tekib see kergelt üle-olev kaval pilk, silmis küsimus, et mis trikk järgmiseks, see ei tööta minu peal, selle ma juba hammustasin läbi, ma pole enam naiivne teismeline.

Mustad poisid on minuga kõik väga viisakad ja jagavad komplimente. (Meie klassis). Mõne inimesega ma pole rääkinud, sest meid pole kokku pandud. Nendega hoian nagu distantsi.

Ühe poisi nimi on Zenawi. Midagi sellist. Ma püüan neid kummalisi nimesid selgeks saada, aga läheb veel aega. Igatahes… Ta on nii armas. Ta tundub nii haavatav ja kuidagi… Kui keegi talle liiga teeks, siis tahaks talle kohe appi minna… Noh, ta on nagu väike kassipoeg. Ta on hästi tubli taani keele õppimises. Reegleid teab ja küsib palju ja räägib palju. Kohe südamega asja juures.

Täna ehmatati teda. Kenya tüdruk (Emily) puudutas tema kätt vist. Zenawi kuulas muusikat kõrvaklappidest ja siis hakkas vaikselt kaasa laulma, oli süvenenud ja siis Emily ehmatas teda ja Zenawi ehmus kohe kõvasti. Ta oli oma minut aega tardunud ja nii ehmunud olemisega. Tal on silma juures haav, tundub, et pudelipõhjaga tehtud. Teda on vist kiusatud või midagi… Mul oli temast nii kahju, aga teiste naer oli nakatav… Ta sai sellest üle ja võttis asja rahulikult. Ta ütles, et kõik on korras. Ma loodan, et on ka.

***

Kaja Kallas rääkis, et europarlamendis töötades hakkab juba aru saama inglise keele aktsendist, et kust riigist keegi pärit on. Mul on taani keelega nii. Süüria-kandi rahvas räägib hoopis teisiti, kui nt Kesk-Aafrika rahvas ja ukrainlased räägivad omamoodi ja poolakad. Muidugi suuri üldistusi ei saa teha. Rumeenialane eelmisest klassis põristas huvitavat kõlavat r-i, aga rumeenialane uues klassi on kuidagi hoopis teistsugune. Rumeenia riigil on vist sama kirju minevik nagu Eestilgi, seega võib sealt kõike leida. :D

***

Uus klass mulle meeldib. Siin on raskem. Ma teen vigu, iga päev õpin midagi uut (grammatiliselt). Klassikaaslased on toredad, mind on omaks võetud (üks ilus ukraina tüdruk ütles, et tema sugulane elab Eestis, aga ma ei tabanud täpselt ära, kui sugulane… Aga ta oli nii sõbralik, silmad särasid, nagu oleks mind nähes näinud oma tuttavat. Mulle see väga meeldis. Tavaliselt ma võtan selliste tibi-välimusega inimeste suhtes kerge kaitse-hoiaku. Umbes, et kuna ta nüüd ütleb, et mul on odav kott või mu soeng pole enam in või midagi….) :D Sry, olen inimene ja mul on ka eelarvamusi. Aga ma püüan neid teadvustada ja selle probleemiga tegeleda.

***

Millest ma veel kirjutanud ei ole? Mõte on hüpanud juba igas suunas. :D

***

Vist lõpetan selle postituse. Äkki jõuan veel õppimisega alustada.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Räägin, mis ma räägin, aga…

  1. Avatar minny minny kirjutab:

    Lisaksin veel selle, et Kennethilt sain kaks tööd tagasi. Üks oli moodultest 2.2 (proovitest) ja teine oli etteütlus. Mõlema puhul oli mul null viga.

    Etteütluse puhul võis seda oletada, ma harjutasin seda kunagi kodus, seega ma teadsin, mis kohad on minu puhul veaohtlikud ja enne etteütlust vaatasin asja üle.

    Aga moodultesti puhul ma olin väga kindel, et üks viga on seal kindlasti, aga ei olnudki. Minu kahjuks räägib see, et ühe asja ma parandasin ära. Mulle öeldi õige vastus ette ja ma ei suutnud vastu panna kiusatusele see viga ära parandada.

    Samas enda õigustuseks ütlen veel, et teistele ütlesin ma palju rohkem vastuseid ette. Üks kord kasutasin ka sõnaraamatut, aga ma ei saanud sellest abi. Vea tegingi selles kohas, kus ma sõnaraamatut kasutasin. :D (Hiljem parandasin vea, sest sain õige vastuse teada.)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>