Kuis läheb?

Kuulan taani raadiot ja mõtlen elu üle. :D

Nüüd tuleb minu elu refrään. Midagi sellist, mis koguaeg kordub, aga mitte enam kauaks, sest ma ju vananen ja üks kord see lõppeb, aga ju ma siis veel pole liiga vana… :D

Igatahes… Minu kursusekaaslane Nicanor kutsus mind tantsima. Tunnis ja nii ootamatult, et ma, nagu ikka ja alati, ei osanud kuidagi reageerida. Tunnen end tobedana, aga see pole probleem. Ma olengi imelik ja tobe. Aga poiss on väga armas ja nii üliviisakas, et ma ei tahtnud temas küll ebakindlust tekitada.

(Viisakuse näide: “Kas ma tohin sinu kõrvale istuda? Oled sa ikka kindel? Ega ma sind ei häiri, kui siin olen?” “Kas ma tohin sinuga rääkida tunnis alustatud teemal (rääkimise harjutamise ülesanne), meil on ju praegu vahetund?”…)

Olukorra kirjeldus:

  • Tema: “Kas sa tuleksid minuga tantsima? Kas sulle meeldib tantsida?”
  • Mina: “Jah, mulle meeldib tantsida…. Aga ma tantsin üksinda… Aga kus ja kuna see tantsimine oleks?”
  • Tema: “Reedeti. Kaks korda kuus. Õpetaja Anna käib ka seal.”
  • Mina: “Ma mõtlen selle peale veel.”
  • Tema: “Sa siis täna ei tule?”
  • Mina: “Ei, täna ei saa.”

See oli üldse üks keeruline päev. Nicanor jäi hiljaks ja minu kõrvale istus Eqpal (iraani poiss). Me tegime nalja. Mul oli tore ja lõbus. Ja siis Nicanor küsis minu käest või mainis: “Minny, miks Eqpal täna nii aktiivne ja heatujuline on? Miks ta alati sinu kõrval selline on?” Ma ei saanud hästi aru. Selles mõttes, et ma ei olnud märganud seost enda läheduse ja Eqpali hea tuju kohta. Siis sain aru (vist), mida ta mõtles. Et me vastastikku kurameerime/flirdime… Siis ütlesin, et ma teen palju nalja, et sellepärast on Eqpal selline.

See oli eelmine reede. Mul oli ripsmetušš maha kulunud, hommikul unustasin värskendada. Jumestuskreemi polnud üldse peal. Juuksed olid pesemata. Püksid natuke mustad juba. Olin täielik kalts. Hommikul veel mõtlesin, et kellele ma ikka muljet püüan jätta.

Seega polnud ma üldse valmis selliseks olukorraks. Võib-olla kujutan ma ette (oma lapseliku mõtlemisega), aga mulle tundus, et Nicanor oli armukade natuke. Kuigi polnud mingit põhjust seda olla…

Igatahes… Emily sekkus ka ja ütles, et Nicanoril on väga ilus naeratus. Ütles, et ta peaks rohkem naeratama… Emily ei eksinud.

Nicanoriga on selline huvitav lugu, et ta näeb väga ilus välja. Ta on lühikest kasvu, aga näeb välja nagu meesmodell. Kuna mul oli ilusa poola poisi tõttu kogetud pettumus värskelt meeles, siis ma liigitasin ka Nicanori lapseks ja mitte minu jaoks. Pealegi klass oli täis ilusaid peenikesi ukraina tüdrukuid. Aga see pole oluline…

Nicanor meenutab väga minu isa. Kehahoiak on sama ja see peene käitumine ning see vestluskaaslase tuju üleval hoidmine… Seega on see teine põhjus, miks ma temast eemale hoian. Ma ei taha endale meest, kes meenutab ome olekuga minu isa. Tegelikult ei pruugi Nicanoril olla neid puuduseid, mis minu isal on, aga… Ma ei tea..

Mida ma siin arutan… Nagu oleks minu teha, kellegi võtmine või mitte võtmine… Äkki Nicanoril polegi huvi minu vastu või on huvi vaid lühiajaline… :D

Igatahes… Nicanorist veel… Ma ei suuda uskuda, et ta päriselt eksisteerib. Selles mõttes, et selline kombinatsioon välisest ilus, sisemisest julgusest ja õpihimulisusest. Teda nähes ma arvasin/eeldasin, et ta laseb teiste peal liugu. Et küsib vastuseid teiste käest ja töö on saanud oma naeratuse eest jne…

Aga tegelikult… Tegelikult ta isegi eikasuta võimalusi lihtsalt pääseda. Tal on seda kangekaelsust. Tal oli võimalus kodunetöö minu pealt maha kirjutada, aga ta ei tenud seda. Ta tegi seda vahetunnis ise ja natuke tunnis ka.

Ta oskab vene keelt (rumeenia keelt, inglise keelt ja veel midagi). Tööl saaks ta hakkama vene ja rumeenia keelega, aga ta räägib taani keelt (see on mul kontrollimata fakt, aga nüüd ma täitsa usun seda).

Alguses ma arvasin, et ta ei oska eriti taani keelt. Noh, et teiste najal on siiani jõudnud. Ja siis ma suhtusin tema märkustesse ja taani keele lausetesse eelavamusega (noh, et ta võib vigu teha, suure tõenäosusega). Aga oma kogemusest võin öelda, et tal on asi selge. Ta parandab minu grammatikat.

Seega ongi imelik lugu. See ettekujutus, mis mul oli temast alguse, ei klapi üldse sellega, mis nüüd on kujunemas. Koguaeg on error…

Nt, ta ütles, et talle meeldib lugeda ja õppida. Et varem luges ta hästi palju kodus, aga nüüd on töö ja kool ja enam ei jõua. Tema jaoks on suur probleem, kui ta hilineb. Ta läheb ähmi täis ja on näha, et see on tema jaoks väga suur probleem… Tema kõrval tunnen ma, et ta on minu koha ära võtnud. Mis siis mina olen? :D Kui tema on tubli ja pabistab jne.. siis mis mina… :D

Üks kord olime laulma minemisele hiljaks jäämas. Ta küsis, et kas ma lähen. Ma ütlesin, et lähen. Siis tema poole teepeal.. “Oh, nad juba alustasid. See on paha, paha.” Mina mõtlesin, et ta teeb nalja… Aga ta oli tõesti hirmul ja häiritud. Mina ei teadnud, et laulmine on ja ma ei teadnud kuna see algab. Seega olin mina see tuisupea, kes lihtsalt libiseb klassiuksest sisse ja võtab oma koha… :D

Tegelikult mulle meeldib see uus mina. Aga tuleb mainida, et imelik… ei õigem oleks öelda, et väga põnev on.

Näiteks reedel naljatlesin Eqpaliga. Mul oli üle pika aja nii tore olla ja tundsin end nii vabalt. Ma ei mõelnud, kas teen vigu või kas näin lollina. Täiesti ilma stressita. Tore…

Muret teeb natuke see, et mulle meeldib kord. Aga äkki uus mina ei hoia korda.

Üks teine kursusekaaslane rääkis, et ma näen välja nagu mul oleks kindel plaan. Oi, kuidas see mind kõrvust tõstis. Selline ma tahangi välja näha. :D Aga tema oli see sama, kes ütles, et ta oli mind juba varem kooli peal märganud, olin talle silma jäänud… Tundub nii PUA (pick-up-artist)… Aga kuulata on ilus… :D Tõstab kõvasti enesekindlust.

***

Vaatasin netist, kas kirjutasin pick-up-artist õigesti. Sellele vastust ei saanud, aga jäin lugema neidudele tehtud komplimente… Mida on peetud selliste artistide repertuaari kuuluvaks. :D Mõned laused olid küll ilusad. Ma oleksin küll naeratanud nii, et huulenurgad oleksid puutunud kõrvu (ja mul on veel väike suu ja ma väga ei naerata).

***

Tegelen enese tundma õppimisega. Koolis olen tajunud meessoost isikute lähenemiskatseid minule. Ma ei olegi veel väga vana, veel on minekut (ka ilma erilise meigita). :D Vähem stressi.

Leidsin huvitava artikli. http://tervis.postimees.ee/3668745/kuidas-kuue-minutiga-eneseusk-tagasi-saada

Minu meelest on üsna mõistlikud soovitused. Püüan need kuidagigi oma päevakavva lisada.

***

Ma ei tahaks näida mingi ülbikuna, aga mulle tundub, et sedasi kukub koguaeg välja. Ma lihtsalt ei oska suhelda…

Ma võiksin ju õppida, kuidas komplimente vastu võtta ja kuidas kutsetele reageerida jne… Aga samas… Ma olen juba üsna vana… Varsti peaksid sellised asjad (nagu komplimendid ja kutsed) kaduma, seega… Miks hakkata vaeva nägema…

***

Nicanor ca.

http://f.pmo.ee/f/2012/10/20/1381784t100he445.jpg

https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/236x/04/e2/5d/04e25da5f1fceeff89e52c77fafc47e7.jpg

Nende kahe pildi kombinatsioon on Nicanor.

Aga Eqpal on umbes selline:

http://previews.123rf.com/images/feedough/feedough1311/feedough131100464/23947946-young-naked-beauty-man-making-the-ok-thumbs-up-hand-gesture-on-white-background-Stock-Photo.jpg

Muidugi pole ma neid ilma särgita näinud. Ma pole osav pildi otsija. Kui kirjutada otsingusse “ilus mees”, siis tulevad pildid palja ülakehaga meestest. :D

Aga need pildid on väga cirka pildid. Mul pole eriti hea nägude mälu. Njah…

Tuleks tegutseda natuke.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>