Wowww…

Mul on 1000 kommentaari. Ja ma olen nii kaua juba seda blogi pidanud. Ma arvan, et üks orav (see näriline) ei ela ka nii kaua, kui mina olen seda blogi pidanud. Lause on konarlik, aga kes väga tahab saab aru. :D

***

Alustame sellest, et pidin google (veebilehitseja puhkusel panema). Ta on mul küll alles, aga kasutada ma toda ei julge, sest mingi viirus on või muu jama. Teiste lehitsejatega ei ole. Nüüd kasutan FireFoxi, mälisopist meenus, et see pidi olema turvalisem. :D

Igatahes… Google… Kui ma lähen google (Chrom)-ga internetti, siis sekundisk viskab ta mulle õige lehe ette (google.com, minu puhul google.dk), aga kohe tuleb uus leht, millel on kirjas “SEARCH” google värvides, aga üleval (aadressi real on midagi ebasobivat, mitte midagi ütevad tähed, meenutab hiina keelt (aga mitte hiina tähed vaid need normaalsed tähed)). Minu jaoks on veider, et kuidas saab olla viirus vaid veebilehitsejal? Aga ma ei mõista IT-d. Ma võtsin google chromi maha (läksin sinna control panel ja värki, natuke ikka jagan matsu). Siis FireFoxi vahendusel otsisin uuesti google chromi internetist ja laadisin alla, aga sama jama ikka.

Jah, nüüd ma siis olen muutuste tuules ja püüan kohaneda FireFoxiga. :D Kusjuures pean ära märkima, et väga vastumeelsust sel korral pole. Täitsa põnevil ja valmis uue süsteemiga harjuma. :D

***

Wassim õpetab mulle araabia keelt. :D Eesti keeles on tema nimi Wasim, aga taani keeles kirjutatakse kaks s-i, sest see teeb a-lühikeseks. Tema nimi tähendab “kena, nägus” (ing. handsome). Jah… Ei, tegelikult on araabia keeleni jõudmiseks väga pikk maa. Seal on 29 tähte ja iga tähe juurde saab kirjutada mingi märgi. Neid märke on neli ja see märk muudab tähe kõla. Seega minu jaoks on tähti 29×4, ma arvutama ei hakka.

Siis ta ütles, et araabia keel on väga rikas keel. Seal on 13 000 000+ sõna, teisel kohal on inglise keel 600 000 sõna. Midagi sellist. Mõte on sellest, et araabias on mitu-mitu korda rohkem sõnu.

Ma hakkasin küsima, et kas siis ühe asja kohta ütlevad erinevalt. Jah. Nt neil on 12 või 24 erinevat hommiku-tervitust. Sünad ongi umbes nii, et ühte moodi ütlen emale, teistmoodi naisele, kolmandat moodi lastele, siis sõpradele jne… Kummaline, aga põnev. Seega nende jaoks on tähtis positsioon ja seal on raskem seda naisõiguslikkust või värki läbi suruda, sest keel juba kannab seda endas.

Keelega antakse edasi ka positsioon või suhtluse tase või… See on nagu kosmos mulle. :D Ma ei hooma seda…

Araablased kirjutavad paremat vasakule, vastupidiselt. See on ka kummaline, aga ma hakkan harjuma.

Ma olen kunagi õppinud heebria keelt. Mis ma kergitan siin ennast. Esimeses klassis lugesime heebriakeelset piiblit. Ma mäletan siiamaani esimesi sõnu. :D Aga lähed on meelest läinud. Mäletan, et esimeses klassis ma natuke tabasin ära, mis täht kuidas kõlab ja suutsin tuvastada ühesugused tähed, aga nüüd olen selle unustanud.

Ma olen ikka nii mitmekülgne ja intelligentne. :D Wassim ütleb, et ma olen intelligentne. Minu kujutlustes on intelligentne inimene pikk ja sale ja kannab valget, tal on see üks prill nööriga kaelas või pulga otsas ja valge torukübar on ka lähedal. Ta võib peast terve entsüklopeedia ette lugeda. Ta mõistab mitmeid keeli ja on tohutu rahulik. Keegi ei suuda teda närvi ajada ja ta suudab kõikide inimestega rääkida. Pärast temaga vestlemist on kohe inimene natuke targem… :D Selline vahva sell on minu meelest intelligentne inimene. Aga mina olen sellest väga kaugel. :D (Ma ei hakka lisama, et ta käib kultuursetel üritustel, vaatab näidendeid ja balletti, loeb palju jne…)

***

Eile käisin kohalikus raamatukogus. Seal oli põgenikele suunatud üritus, aga sisserändajad võisid ka sinna minna, välismaalased. Mina olen immigrant. See sõna kõlab kohutavalt, aga nii nad mind ja minusuguseid nimetavad. Püüan harjuda.

Ma eelistaksin majandus-põgenikku sõnale immigrant. :D (Põgenen majanduse eest, hipide-maale.)

Mõned märkmed ka. Seal oli peale minu veel kolm inimest eritreast, kellest kahte ma teadsin. Üks oli vana klassikaaslane ja üks uuest klassist.

Me rääkisime, ei taanlased rääkisid ja me kuulasime. Taanlased küsisid. (Tegemist on punase-risti ettevõtmisega.)

Tutvustuses ja suusõnaliselt lubati aidata tööd otsida ja aktiivsustegevusi leida jne… Aga tegelikult… Zinawi küsis, et tal oleks tööd vaja. Talle öeldi: “Ja-jah, kui me midagi leiame, siis me kohe pakume.” See on umbes nii, et noormees ütleb: “Ma helistan sulle.” Aga tegelikult ei helista. :D (Mitte, et minuga nii oleks juhtunud.) :D Mulle ka kõik lubavad, et nad nii kohe aitavad mind, tööd otsida jne… Aga tegelikult olen ma neil juba meelest läinud kohe, kui mind silma ees pole. :D Aga ma ei kurda, minu elu ja ise pean tegutsema. Lihtsalt… Mina mõistan juba seda taanlaste viisakust. :D See läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Rääkisime ka, et pagulased peavad kaua ootama seda otsust, kas võivad jääda või mitte. Tavaliselt oodatakse 6-7 kuud, aga mõni sai 2 kuuga, see oli kiiresti. Siis küsiti minult, kui kaua ma ootasi. :D Ma ei pidanud ootama. :D Mul on teine teema. Tahtsin asja naljaks pöörata ja öelda, et olen majanduspagulane jne… Aga taanlased tegid mingit nalja ja ma ei saanud aru. Kas naerdi minu üle… Tundsin end natuke kohmetult, aga ok-lt.

Sellest seigast jäi mulle mulje, et mina pole sinna oodatud. Minuga ongi raske, sest ma ei sobitu kuhugi. Pagulastele korraldatakse üritusi ja integreerumist ja värki. Paberi nurgakeses märgitakse, et see on mõeldud ka minusugustele, kuid tegelikkuses, ei ole. Need on kõik väga pagulaslikult ja Aafrikalikult üles ehitatud. Neid musti kantakse kätel ja mina olen siis lammas, kes jookseb järgi või võtan selle taanlase positsiooni ja lähen teen ka pagulastele pai ja kummardan neid. :D

Mind diskrimineeritakse naha värvi tõttu. Olen valge. :D Ei, kurda. Algus ongi raske ja praegu olen cool sellega. :D

Minu mõtted selle punase-risti üritusega olid kaheti. Alguses mõtlesin, et rohkem ma neis ei osale. Pole mulle suunatud. Siis jälle mõtlesin, et suhtlemine mõjub hästi ja taanlastega harjumine ja hea keele praktika ja ma võin ju neid pinnida, panen nad seaduseid lugema ja mind õpetama, kuidas seaduseid lugeda ja kuidas millestki aru saada jne… Jah… Lõpuks ma leidsin selle nurga, kuidas ma saan selle natuke ebameeldiva asja enda kasuks pöörata. :D Ma arvan, et kui ma olen vaba, siis lähen järgmine kord ka.

Mina olin esimest korda seal. Mulle öeldi, et “onju, Zinawi räägib väga hästi taani keelt”. Mina: “Ja, jah, seda ta teeb.” Kuigi mina temast aru ei saa. :D Minu jaoks oli natuke harjumatu. Koolis olen mina see tubli, aga nüüd oli Zinawi. :D Korraks tekkis nagu kadedus. Ma olen harjunud, et Wassim mind tubliks kutsub. :D Aga õige pea suutsin olukorraga leppida. Tegelikult on hea, et Zinawi saab seal särada. Klassis olen mina ju tema positsiooni ära võtnud ja ta on koolist tüdinenud. Tema vajab kiitust, ta toitub sellest. Mina saan ilma ka hakkama. :D Aga märgin ära, et Zinawi ütles, et mina olen väga tubli. :D Nii armas, kas minu hapu nägu paistis nii välja.

***

Kõik kindlasti tahavad Timmist ka midagi kuulda. :D Eile tundus ta juba mitte nii ideaalne. Otsisin internetis selle Kati artikli, kus ta kirjeldas jututubades ja suhtlusportaalides toimuvat. Mul tekkis suur kahtlus, et ka Tim pole normaalne. :D

Tegelikult, kui nüüd emotsioonid kinni keerata ja ratsionaalselt mõelda, siis… Miks üks ilus, noor poiss ja normaalne ka, istub jaanipäeval kodus. Miks mitte sõpradega väljas? Miks jutukas? Tema välimusega poiss ei pea tüdrukuid otsima, need kleepuvad ise külge. (See välimus, mida tema mulle eksponeeris)…

Seega, midagi peab olema temaga mäda. Ma mainisin talle ka seda, ta ütles, et tal on ikka puuduseid, aga ta ise ei oska neid välja tuua.

Ühe puuduse ma tuvastasin eile. Ta on mees. :D Poisike. Sellest teisest soost, see sugu, mis mina ei ole. :D

Ma ei ole veel pettunud. Mul on isegi natuke hea meel, et eilne vestlus enam nii huvitav polnud nagu varasemad. Nüüd on kergem oma asjadele keskenduda ja tegeleda oma elu korda seadmisele. Ma pole ju veel joonel. Ei ole finantsiliselt sõltumatu.

***

Ma arvan, et nüüd lõpetan. Ma pole ikka veel pesema jõudnud. Laisk lohe olen. Koer pole ka välja jõudnud. S juba kobises, et koer peab nii kaua ootama. :D

Märgin ära, et üks mees tuli ukse taha ja küsis autot või küsis, kas ma autot kasutan. Igatahes ma andsin talle rõõmsalt ema auto võtmed. :D Tegelikult asi nii hull polnud. Ta on naabrimees ja parandab ema autot… Aga asi nägi naljakas välja. Suvaline mees tuleb, Minny lägeb tududes uksele vastu, kampsa viskasin peale. Ja anna  talle võtme. :D

Tegelikult tuleb vist üks probleem ka. Homme peaksin kooli minema. Aga kui auto valmis ei saa, mis on suur tõenäosus… S mind homme kaasa ei võta, ta ei sõida minuga enam…

Ma ei hakka põdema. Mis ma enam teen. Läks nii… Vast on hea millekski. :D

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>