Sain päris töötegemist maitsta

Jah, täna sain päris töötegemist maitsta. Vaatan, kas homme ka saan. Kas lastakse veel töötada või keelatakse. :D Aga ma ausalt andsin endast parima. Ärkasin kell 3 ülesse, öösel magada ei saanud, nägin zombisid unes ja põgenemist… Tööle sõidan 46 minutit (56 km) ja tagasi teist-sama palju.

Ma virisema ei hakka, sest kõik on uus ja kusagilt tuleb ju alustada.

Kunagi kirjutasin, et üks kursaõde rääkis, et tal oli kolm tööd ja kool, et raske oli. Siis ma murtsin pead, et kuidas saab olla kolm tööd ja kool. Igal inimesel on ööpäevas kõigest 24-tundi ja see on kõige võrtsemalt jagatud ressurss, kõigil ühepalju, iga-üks kasutab seda erinevalt. :D

Siis mainis ta, et käib koristamas ja ma sain aru, et iga töö on nagu erinev objekt ja vahel käib korra nädalas ainult ühel objektil. Sellest loogikast võttes on mul 3 koristamistööd, pluss üks, mis pole juba mitu kuud ühendust võtnud, aga ta võib seda igal ajal teha. Lisaks veel kaks potentsiaalset tööd, olen kahes töövahendusettevõttes kirjas ja nad võivad mulle iga hetk helistada ja tööd pakkuda. (Ühest helistati ja selle kaudu ma nädalaega peakski tööl käima, täna oli esimene päev). Et siis , mitu tööd mul on. Ahjaa, kool algab ka varsti (5. august). :D Nagu viis tööd. :D Küll ma olen ikka tubli.

Teglikult on nii, et sellel nädalal (kui hästi läheb), saan töötada 5 päeva nagu õige tööinimene. Lisaks laupäeval on kahe suvemaja koristamine S-ga pooleks ja pühapäeval aitan S-i hipisõbrannat, vahel saab sealt pappi, vahel mitte, aga keelt saab harjutada vähemalt.

Augustis ja septembris aitan ma ühes teises kohas koristada, see võib segada kooliskäimist ja suvemajade koristamist. Vaatab, kuidas jaksab.

Tundub, et rahamasi hakkas liikuma, aga teglikult see vist nii pole. Ma pole süvenenud palju raha tuleb. Nagunii S on selle kolmekordselt ära planeerinud, ma lihtsalt käin. :D

Ma pean vist hakkama maksma A-kassat, see on nagu töötukindlustus või töökindlustus. Ma olen ühe ametiühingu liige, Taanis on tugevad (töö)-ametiühingud. Vahet pole… Tahtsin kirjutada, et iga kuu peaks mul lisanduma 600 DKK suurune kulu. Aga kunagi annab see mulle õiguse minna JobCenterisse ja saada koolitusi ja vestlusi ja töötuabiraha jne… Kunagi saan hajale oksale. Ma loodan. :D

Päris kohutav on. Noh, jah… Ma ei tea, mis tulevik toob. Ma ei tea, kui kauaks tööd on, kuna saan jälle tööle minna, kuhu, mida ma teen… Mis koolist saab? Kõik on lahtine.

Aga muutused pidid head olema. Püüan stressi-taseme hoidam madalal ja elada päev korraga ja vaatab, kuhu asi välja veab.

Aga neid jubedusi ma täna öösel enam näha ei taha.

Mul lõhkes põlvel veresoon, põlv on pruunikas. Natuke hirmus näeb välja, aga valu ei tee ega midagi. Öösel või magades surevad käed ära, kui need on padja peal. Siis olen nagu halvatu. :D Pärast tööd magasin täpselt tundaaega ja sügavalt. Nagu jahukott, vajusin voodisse ja jäingi liikumatult nii. Aga ärgates olin puhanud. Nüüd magangi mitmes osas. Päeval natuke, öösel natuke ja enne tööd söögi laua taga ka natuke. Veidi ebamugav on, aga ma saan juba hakkama. :D Uni on magus, eriti, kui sellest puudu on.

Jooksin ka… Kuid seda tegin pühapäeval, pärast läksin S-i hipi-sõbrannale appi koristama. Jõudsin. S tegi mu seljast pilti, pärast jooksmist. St mu rärgil polnud selja peal ühtegi kuiva kohta. Täitsa märg oli. Ma mõtlen, noh kujutan ette, see on pekk, mis minust välja sulab. :D Ja siis tunnen end kangelasena.

S vabastas mu koeraga jalutamisest. Seega nüüd hakkan ma voodisse sättima. Jälle magama. :D Homme pressin end jälle tööle. Kui keegi mind välja ei viska ega mulle arusaadavas keeles ja arusaadavate sõnadega ei ütle, et nüüd on kõik, siis lähen ikka uuesti. :D Kõlab uhkelt, aga tegelikult olen ikka jänku, kuid hundinahas. :D

Ma tahan blogis very cool olla. :D

Ma nii igatsen juba Eestisse. Ma vaatan kalendrit ja ootan, kuna jõuab sügis kätte. Kaks kuud tuleb koolis ka käia. Sinna ei taha eriti minna.

Tim on kadunud. Ta oli vist üks virtuaalne kuju. :D Seal on neid palju. ma ei jõua väga pettunud olla. Ma olen liiga väsinud selleks, et pettunud olla.

Mul on üsna üksik elu jälle. Aga tööd on. Raha pole ja ei tea, kas tuleb. Kui tuleb, siis mulle kindlasti mitte, aga… Aga mul on töö. See on peamine. Harjutan oma printsessi-nahka ja lihaseid tööga. :D Oleks ka aeg. :D

Aga kõike head ja hoiame mulle ikka jätkuvalt pöialt. :D

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>