See rong on juba läinud

Jooksma ma täna ei jõudnud, aga käisin koristamas. Kuus päeva järjest olen tööl käinud. Küll mina olen tubli olnud.

Täna otsin jälle kedagi, tahaks vestelda, aga inimesed on ära kadunud. :D Küll tagasi tulevad, nagu ikka, aga kõik korraga, siis ei ole mul mahti nendega vestelda. :D

Ega ma ei teagi, millest rääkida tahaks.

***

Vahel on elu natuke keerulisem, kui esmapilgul paistab. Tahaks õigeid otsuseid teha. Ma mõtlen, et tahaks stabiilsemat elu, seega püüan taas olla rohkem ratsionaalsem ja vähem emotsionaalsem.

Mind vaevab Heiki. Ta kutsus mind külla ja kirjutas, et olen äge tüdruk. (Ei ole ikka veel naine, ma ju köin tööl.) :D Ei, tegelikult pole see mure.

Mure on see, et temaga oli tore koos elada ja ma mõtlen tema peale (mõnikord). Olen unistanud temaga kohtumisest ja vestlemisest. Teeksime nalja ja oleksime niisama ägedad. Aga keda ma lollitan. See rong on juba läinud. Kõik oli tore minevikus, kuid nüüd on ajad muutunud. Tal on elukaaslane.

Sama olukord nagu Randogagi. Meie naljad olid seksuaalse-alatooniga ja kõike võis juhtuda, polnud piiranguid. Sai vabalt suhelda. Aga kui kaaslane on olemas, siis on palju piiranguid ja selliste naljade jaoks pole enam kohta.

Seega jah. Olukord on muutunud, aeg on edasi liikunud. See rong on läinud. Raske on sellega leppida, aga paraku nii see on.

Minu väiksed vennad on endale pruudid saanud. Ma pole vanema venna käest küsinud, mis seis tal on. :D Varsti olen ma peres ainuke üksik. Kõik mu ümber järjest armuvad ja saavad lapsi. :D Imelik on juba.

Koer ootab. Tuleb minna.

Ma tunnen end natuke pahasti, et Heiki küllakutsele kaarega “ei” ütlesin. Nüüd püüan end veenda, et ma olen olnud poliitiliselt korrektne. See on ju õige, mis ma tegin või mis ma mõtlen. :D

Ma tean, et kõige paremad lahendused on olnud külmalt uste kinni löömine. Minevikus on need andnud kõige parema produktiivsuse. Aga see on raske ju. Teised on inimesed ja mina olen inimene ja need meeletud tunded ja unistused või soovid. Minevik. :D

***

Kannatust, küll ma ka selle õnne oa leian. :D

Kas ma kirjutasin, et esmaspäeval lähen jälle tööle. Mul on selline yesss-no olukord. Olen meeletult väsinud, pean ärkama kell 4 ja 45 min tööle sõitma. Seal keelt ei oska ja seisan nagu töllakas. Aga ma tean, et tulevikus läheb paremaks ja peale selle on lootust palka saada. S oleks natuke rõõmsam. :D Minust võib veel inimene saada, kodanik. On ju vahva? :D

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele See rong on juba läinud

  1. A. kirjutab:

    Ma tahtsin öelda, et mina jälgin Su blogi juba algusest peale. Ja iga päev käin siin refreshimas, nagu mingi “stalker” :D Loodan, et Sa ei pahanda :) Sa oled väga huvitav Isiksus. Jätka samas vaimus (eriti kirjutamist) ja Sa jõuad kaugemale, kui Sa praegu näha tihkad! :)

    A.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ma ise olen ka nagu mingi “stalker” teistele blogijatele. Seega ma ei saa jätta mainimata, et sinu kommentaari lugedes mu nina taeva poole tõuseb, selg sirgu läheb ja rind ette kerkib. Ma kindlasti ei pahanda. (Tunnen end korraks kuulsa ja popi-inimesena).

      Mulle tõesti meeldib olla huvitav isiksus, aga viimasel ajal tunnen, et olen igav tola. :D Viitan oma emotsioonidele tööl.

      Praegu olen isegi enda üle natuke uhke, sest ma suhtlen inimestega (tiba-tillu (loe:natukene)), lähen kodust välja, see on juba suur samm… Mul on ka endasse usk tekkinud. Viimase üle on mul tohutult hea meel, sest päris nõme tunne on, kui endasse ei usu ja veel nõmedam, kui teised ka minusse ei usu. :D

      Tänan kommentaari eest. Neid on alati tore näha, ma tunnen end kohe nii olulisena. :D

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>