Hommikut alustasin hilja (kell 8:00). Läksin jooksma ja tegin rekodri, jooksin 1 h (9,4 km). Olen enda üle uhke. Kohe näha, et ühest tööpäevast olen ilma jäänud, selline energia ülejääk. 
Käisin kohalikus ettevõttes ja täitsin seal avalduse. Eriti tõenäoline tööd saada pole, aga vähemalt sai tehtud. Ma olen vist neli nädalat seda püüdnud teha, paberid olid laual valmis, aga töö tõttu sinna ei jõudnud. Nüüd kasutasin kohe esimese vaba päeva ära. 
S muidugi ikka vingus. Enne vingus, et tuleks avaldus sinna viia. Tegin esimesel võimalusel avalduse valmis ja täiendasin CV-d ja kirjutasin kaaskirja ja kõik… Aga töö tõttu ei saanud seda ära viia. Nüüd kui ära viisin, siis vingub, et nüüd on hooaeg läbi, et enam nad töölisi ei võta. Uhhh… Kõik, mis teen, teen ma valesti.
Ütlesin talle, et ma tõesti ei saanud varem viia ja ma olen enda poolt kõik teinud ja mulle tundub, et ta on minuga õel või kuri. (Muidugi unustasin öelda “mulle tundub”)… Igatahes, vastus oli see… oli midagi sellist “Ise oled kuri hoopis minuga”… Jah, ilmselge, et arutelu sealt ei tule… Süüdistus süüdistuse vastu. Tänan ei… Mulle sellised asjad ei meeldi… Siis leppisime kokku, et me ei räägi enam üks-ühega, et siis ei saa selliseid arusaamatusi tekkida…
***
Siis ütlesin, et Taani maksuametile ka kirjutasin. Tema kohe küsis, et mitu protsenti ma tulumaksu maksma pean… Ups… Seda ma küll ei uurinud… Nüüd ta ootab minult miljonit, aga mul pole seda võtta…
***
Täna käisin raamatukogus võtsin 8 raamatut, aga ühte raamatut olen võtnud topelt. (Rumal mina.) Ühe raamatu lugesin rannas läbi. Jah, lõpuks jõudsin mere äärde. Tegin pilte ka, aga arvutile mu telefon ei meeldinud ja seega jäid pildid arvutisse võtmata.
Vigadeparanduse tegin ja saatsin õpetajale. Hommikul saatsin oma tunnitabeli ära.
Töövahendusettevõttest helistati, et esmaspäeval saan tööle minna, aga sain lepingu ainult esmaspäevaks.
Täna käisin veel poes ja koeraga õhtul jalutamas. Mets oli juba pime ja siis me tuiasime seal koos koeraga. Ta ei tahtnud enam koju tulla. Pidin teda ikka meelitama autosse tagasi.
Majale tõin kütteõli ka ära, homme valan peale.
Nüüd püüan loetud raamatule kokkuvõtte ära kirjutada.
Aeg lendab ikka meeletult. Ei jõua kohe midagi tehtud.
***
Tööriided pesin ära ja panin kuivama. Homme pakin kokku.
Püüan kodust ära minna, sest S on kuri ja närviline ja talle ei meeldi, et ma õppimisega tegelen või enda meelistegevustega. Tema meelest on see aja raiskamine. Mõnes mõttes tõesti, sest tulemus ei paista välja. Kui ma kodu koristaks või remonti teeks, siis oleks ju kohe näha tulemust, aga kui ma terve päev (näiliselt vaid arvuti taga istun, siis justkui tulemust pole). Heal juhul on tulevikus natuke kergem…
Aga kui ma liiga hästi taani keelt räägin või saan Taani kodakontsuse, siis ei saa ju S mulle midagi ette heita ega minu kallal viriseda.
***
Ma saan hakkama. Vist hakkan juba harjuma, et S virisebki koguaeg ja teeb minu otsuseid ja tegemisi maha. Nüüd on ta veel eriti negatiivne, sest raha pole, tal pole tööd, ta peab pabereid ajama ning tal on mitu projekti korraga käsil. On end üle koormanud.
Püüan oma elu elada. Tuleb see siis nii hästi või halvasti välja nagu tuleb…