Keeruline lugu

Ma ei saa töötada, kui Lars on läheduses. Täna oli ta juba tööl. Homme ka. Ja mina sain nädalase lepingu (nüüd).

Ma vist magasin öösel halvasti… Ma ei tea. Olin täna kuidagi uimane ja hajevil. Lars vist rääkis minuga… Aga ma tõesti ei saa aru, kas nad raagivad omavahel või minuga. Kui nad omavahel rääkima hakkavad, siis ma lülitan end välja. Ma ei jaksa terve päev enda peas kellegi pere-juttu tõlkida. Noh, lihtsalt ei jaksa…

Ma tundisn end nii rumalana täna. Nii-nii piinlik oli.

Lisaks sellele, avastasin end tihti Larsile mõtlemast. Umbes, et mis siis, kui ta kutsub mind kohvile või jalutama. Mis siis, kui ta minuga rääkida tahab ja minu kohta rohkem teada tahab jne… Mis siis, kui ma talle meeldin… Ja lõpuks ma juba kujutasin meid ette rannas jalutamas, käest kinni hoides… :D Mul on hea fantaasia…

Ma vaatan end peeglist (kui tööriided on seljas). Ilust on asi ikka mega-kaugel. Seega on võimatu, et Lars mulle silma viskab. See on lihtsalt võimatu. Aga kust ma siis selle kõik olen võtnud… Minu fantaasiad? Need fantaasiad võiksid mu ajukesele nüüd puhkust anda ja lasta mul taani keelt õppida. :D

***

Tobe on tunnistada, aga igakord, kui ma koju lähen, siis ma nagu ootan, et Lars minuga rääkima tuleks või mind ootaks või midagi. :D Naeran ka enda üle. Küll võib üks vana inimene naiivne ja rumal olla. Kust ma selle lootuse või soovi üldse võtan? Tema tööpäev lõppeb 45 minutit varem kui minu oma. Lisaks sellele, ma ootan enne, kui riideid vahetama lähen, sest mul pole kojutulekuga kiiret… :D

Täna tööle sõites mõtlesin ka, et äkki Lars on tööl. Et siis, mis kõik juhtuda võiks või saaks… Teise poole teest korrutasin endale, et Larsil on puhkus ja parem, kui see oleks kolm nädalat… Ja siis suudan end maha jahutada. Mõtlen juba tööle, kuidas kiirust tõsta jne… Ja siis näen tabelist, et Lars on tööl ja mina olen tema liinil. Ja kohe oli ta minu peas.

Äkki ta läheb ise mu peast välja. Kui Ewa läheb ära (õhtusesse vahetusse), siis ta ei surgi mind enam. Teised on ka tagasi tõmmanud neist juttudest, et Lars mind hoiab. Lars ise on ka tagasi tõmbunud. Ei puuduta mind, et tähelepanu saada. Saadab mind enda juurest ära. (Mis on hea. Parem, kui ma seal üldse töötama ei peaks, st tema läheduses.)

***

Olen mõelnud juba Sarunasega ühendust võtta, et äkki teda kasutades saan Larsi peast välja… :D Olen ma ikka õel… :D

Mõtlen ka võljamineku peale, aga kuhu ja kuidas ja kuna… Ma peaksin ju taani sõbrad leidma. Kus nad mul on? :D Millise nurga taga nad mind ootavad?

Viimasel ajal olen ma nii väsinud, et mul pole mingit tuju seda taani keelt purssida. Hädapärase räägin või kuulan ära, aga kui vähegi võimalik, siis hiilin kõrvale. :D

Ma olen väsinud. Täitsa päris väsinud olen.

Samas tahaks nii palju teha. Lugesin H.C.Anderesni elust kirjutava raamatu läbi. Tahaks kokkuvõtet kirjutada ja märkemeid kirjutada ja siis kommenteerida ja seda kõike taani keeles, aga ma ei jaksa. Enne saab päev otsa. Ja homme on vaja jälle vara ärgata, seega oleks kena, kui ma täna natuke varem magama läheksin. Siis ma vast ei ole homme tööl nii tohmakas (kohmakas) ja hajevil.

Ma ei jaksa enam mina olla. :D No ei jaksa. Miks ma nii keeruline isiksus pean olema? Ei sobitu nagu kusagile.

***

Aga varsti olen Eestis, siis saan puhata. Puhakn taani keelest, Larsist… Ma ei teagi, mis saab, kui tagasi tulen. Kas saan seal vikarina jätkata või mitte? Kas saan mõne uue koha? Uued inimesed, uued Larsid… :D

Mitu korda aastas Minny armub? Ma oletan et 1-3 korda aastas… :D On see palju või vähe? Arvestades, et 30 on selline seksuaalselt aktiivse naise vanus, siis vist ei ole palju. :D

Mis minust saab? Loen siin taani kuulsuste kohata, kes on natuke imelikud… Muidugi samastaun nendega. Neil poel lapsi ega kallimat, seega vist ei tule mullegi seda luksust. :D Ma ei kujutaks end küll ette, kellegagi koos elamas ja lapsi kasvatamas. Kedagi usaldamas… See tundub midagi võimatut ja kättesaamatut.

Ma isegi ei tea, kas ma seda tahan (st mees, peret, abielu, lapsi) või mitte. Aga noh… ma ei suuda end sellesse kompotti küll mõelda. :D Aga noh… kunagi ei suutnud ma mõelda, et ma välismaal elan ja olen sellega rahul või võõra keele ära õpin või midagi… :D Seega… See on vist see koht, et ära iial ütle iial…

***

Ma tahaks teha oma elu lihtsamaks. Seega püüan ma keskenduda tööle. Nautida seda keele õppimise protsessi, õppida inimestega suhtlema, keelt õppida, vaimselt end arendada (lugeda, kirjutada jne)… Ja kõik need mõtted armastusest, armumistest, Larsist… Need saadan pikalt… Lihtsalt rangelt stopp. See pole minu jaoks…

Mina ei ole atraktiivne naine ja keegi ei saa minust huvituda. Eriti veel tööl. Ma olen tühikoht tööl. Hea, kui oma tööga hakkama saan. :D Ja nüüd püüan selle omale pähe taguda… :D

Töö, töö, töö… Siis on hästi. See on see, mida ma vajan. :D

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Keeruline lugu

  1. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Sa siis nagu Kierkegaard—” masohhistlik võbeleja”…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>