Anne Mette võttiski mu sõbrakutse vastu ja ta kirjutas mulle ka. Nii armas temast. Lars piirdus vaid sõbrakutse vastu võtmisega. Aga see selleks.
***
FB väidab, et sellel aastal (2016) olen ma saanud 18 uut sõpra (s.h Anne Mette).
Eelmisel aastal (2015) õnnitles mind 13 inimest ja lisaks 1 hilinenud õnnitlus, mille üle oli mul sama hea meel, nagu teistegi õnnitluste üle. Võrdluseks 2014. aastal õnnitles mind 20 sõpra, lisaks paar hilinenud õnnitlust.
Sellel aastal (2016) õnnitles mind 22 sõpra ja minu meelest pole ühtegi hilinenud õnnitlust.
Praegu on mul 74 sõpra, s.h ema, kaks tädi, kolm venda, vendade mõned sõbrad… Kui nii edasi jätkata, siis pärast koolikaaslasi jääks järgi üks lapsepõlve sõbranna. 
Seega päriselt on mul üks sõber ja kui arvestada, et me ei suhtle (sellel aastal oli läbimurre, ta soovis mulle õnne sünnipäebaks). Noh, null sõra, aga jääme ikka FB statistika juurde.
Ma ei viitsi hakata välja peilima, kui palju sõpru mul oli õnnitluste saamise hetkel. Siis saaks ilusa statistika (nt mitu sõra kümnest mind õnnitles või nii… kas see suhtarv on aastatega paranenud või kehvenenud…). Las jääda.
Olen positiivne ja kekskendun (kasumile, õnnitluste hulgale…). Seega 2014 – 20; 2015 – 13 ning 2016 – 22 õnnitlust. Kõigub, aga võiks nagu rahule jääda.
Sõprade hulk pole mul ka teab, mis suur, aga kui hakkaks lugema, mis rahvusest sõbrad mul on, siis võiks seda kirjut seltskonda juba täitsa esinduslikuks pidada.
***
Nüüd natuke teine teema… Ma just ükspäev mõtlesin, et see otsus Taani kolida oli päris suur samm. Sellega tegin oma elus suure kannapöörde. Justnimelt erinevate inimestega kohtumisel.
Ma kunagi kirjutasin, et “sind on märgatud” või… ma ei mäleta eriti mis pealkirja all ma kirjutasin, aga sisu või mõte oli see, et iga inimene, keda sa kohtab mõjutab sind ja sina mõjutad teda. Mõju on erinev ja laiaslaastus võiks öelda, et bussis kohatud inimene (keda sa oma käega juhuslikult riivad või kes avaldab muljet oma välimusega või kellel on eriline lõhn) mõjutab sind natuke vähem ja sina teda, kuid inimene, kellega oled rääkinud või koos õppinud, see mõjutab sind natuke rohkem.
Igatahes… Eestis ma liikusin vähe. Seega oli neid kaudseid mõjutajaid vähe ja minu mõju oli ka pisike…
Aga nüüd… esiteks… Kui ma sõidan lennukiga, siis lennujaamas käib ikka roppu palju inimesi läbi ja mina liigun või veedan oma aega kolmes lennujaamas. Seega minu kaudne mõju on tohutu ja rahvusvaheline, kui nii võib öelda. Ega nad kõik, mind märkagi, aga kindlasti on mingi väike hulk inimesi, kes mind märkavad. Nt kuidas ma oma suurt roosat kotti õlale venitan või kuidas ma oma paberites tuhlan või mida-iganes… Lisaks veel need, kes minu kõrval istuvad või minu ees või järel lennukisse sisenevad.
Ise mäletan ühte tüdrukut, kes luges lugerist mingit raamatut ja ma mõtlesin, et see võiks olla blogija Rents… Noh, ma kujutan ette, et see oli tema stiil ja selline huvitav ja eriline näeks ta välja (üldsegi mitte halvas mõttes). Väga armas tüdruk oli.
Meenub ka üks asjaliku olekuga mees, kellel oli pisike kohver (portfell). Tal oli enne lendu ühe neiuga intensiivne vestlus. Neiu flirtis temaga, aga tema ei võtnud vedu, tal olevat naine kodus olemas… Põnev vahepala… Seega jah…
Teinekord võime me olla märgatavad ja meeldejäävad, aga me ise ei tea seda, sest tagasiside puudub. Mulle näiteks jääb veel kauaks meelde mees, kes minu kõrval istus ja oli väga närviline, et ma kohe lennukist välja ei trüginud… Ma ei teadnud, mis kiire tal takus oli. Vist armukese juurest naise juurde või vastupidi ja iga sekund oli arvel…
Kuid tahtsin jõuda selleni, et Taani kolides olen ma puutunud väga paljude huvitavate inimestega kokku. Erinevad rahvused, erinevad lood, iseloomud… Mu elu on palju värvilisemaks muutunud ja silmaring laiemaks.
Inimeste hulk, keda ma olen tugevalt mõjutanud ja kes on mind mõjutanud, on kasvanud. See mõte torkas mulle pähe, kui ma oma FB sõpru vaatasin. (Mõni on kaduma läinud, aga sellest pole hullu, tema jääb minust ilma, mitte vastupidi).
Ma olen siin Taanis elatud aasta ja poole jooksul kohtunud nii paljude inimestega. Terve eelneva elu jooksul pole mul sellist hulka tuttavaid olnud… Vahetasin keeltekoolis klassi ja seetõttu tulid jälle uued näod ja uued inimesed… Me teame üks-ühte ja oma lugusid, sest me pidime klassis rääkima. Ma ei usu, et nad mind ei mäleta. Kuidas saab mind üldse unustada, ma olen ju nii huvitav inimene…
See on täitsa uskumatu, mismoodi on mu elu muutunud. Üks suur otsus, üks silmapilk, sest siia kolimise otsus lõi mulle väguna pähe… Noh, läks nii…
Jah, elu on kummaline ja ettearvamatu.
(Loen oma eelnevat teksti ja mõtlen…) Nagu oleksin hästi vana ja elanud pikka metsiku elu ära. See kõik tuleb veel… Seega on mul vist keskeakriis (ma tean, et see algab 40ndates, aga ma alustan varakult; ma pidin pooliseseisvat elu ka varem alustama kui teised tavaliselt)…
***
FB jäi silma üks huvitav ütlus… Ma olen püüdnud mõelda, et kuidas see taani keeles kõlaks, aga pole veel leidnud häid sõnu… Kuid see oli järgnev… Järgmine kord, kui sa midagi valesti ütled või sinu väide valeks osutub või sa eksid, siis sa ei ütle mitte “ma eksisin”, vaid sa ütle hoopis “Vaat siis, kui huvitavalt välja kukkus!” Minu meelest geniaalne… ainult, et ma pole leidnud, kuidas seda sellel maal kasutada. Vigu teen ma palju ja selline väike tujutõstev lause kuluks marjaks ära.
***
Kas eelmises postituses tujutõstev muusika aitas? Ma ei tea, see viimane oli juba peaaegu, kuid eile oli mul tuju juba parem, seega polnud nagu pinda, millel neid muusikapalu testida.
Ma arvan, et nad ei ole midagi erilist. Aga kindlalt ei saa väita.
***
Nüüd vist on mõtted otsakorral. Argitoimetuste juurde. Oleks vaja kodune töö ära teha ja esitada. Siis moodulteste harjutada.
Leidsin vanaema pangakonto numbri ja saatsin talle raha. Ma juba olin kaotamas lootust, et ma selle leian, aga ühele asjale sain kirjutada “tehtud” ja panna linnukese.
Jooksmas käisin, 1h 2 min. Aaa.. Pesu oma pesumasinas… Kohe teen korda… St panen kuivama…
***
Kohustused-kohustused… tahaks puhata ja mängida…