Ongi kätte jõudnud see päev, kus ma püüan raamatust ülevaate anda. Täna on ka esimene advent, aga nagu näha, siis ma sellest ei hooli.

Vabandan: Ma olen kohutav keelekasutaja. Üritan ingliskeelset teksti eesti keeles edasi anda. Ma loodan, et minu mõtted on arusaadavad. Võib juhtuda, et olen autorist valesti aru saanud, aga ärge pange pahaks (st vale tõlge). Võtke aga ise raamat kätte ja lugege.

Ülesehitus peaks olema järgnev (ma püüdlen sellise struktuuri poole):

1. Õppetunnid:
   • (1.1) Rikkad ei tööta raha jaoks
   • (1.2) Miks õppida finantskirjaoskust?
   • (1.3) Google tõlge: Tegele oma asjadega/ Mina: Keskendu oma ärile/kutsumusele
   • (1.4) Maksude ajalugu ja ettevõtte võim/jõud
   • (1.5) Rikkad leiutavad (invent) raha
   • (1.6) Tööta õppimise, mitte raha jaoks (nimel)
2. Põhjused, miks inimesed töötavad raha jaoks (nimel)
   • (2.1) Hirm.
   • (2.2) Künism – häbematus, jultumus, jõhker avameelsus
   • (2.3) Laiskus
   • (2.4) Harjumused
   • (2.5) Ülbus
3. Kümme punkti (sammu), kuidas arendada end (oma andeid, oskuseid…)
   • (3.1) Vaimu jõud. Soov, midagi saavutada, on suurem kui hirm (Tegutsemise ajend või eesmärk on üle reaalsuse).
   • (3.2) Valikute vägi. Robert: “Ma valin rikas olemise ja ma valin selle igapäev.”
   • (3.3) Seltskonna/patnerluse jõud (power). Vali sõpru hoolikalt.
   • (3.4) Kiire õppimisvõime. Õpi selgeks valem ja siis tee endale selgeks veel uuem valem.
   • (3.5) Enese distsipliin. Maksa endale esimesena.
   • (3.6) Hea nõu eelis. Maksa oma vahendajatele/maakleritele hästi.
   • (3.7) Oskus saada midagi tasuta.
   • (3.8) Keskendumise võime.
   • (3.9) Müüdi/muistendi jõud. Vajadus kangelaste/iidolite järele.
   • (3.10) Andmise vägi. Rich dad: “Kui sa tahad midagi, siis esmalt pead sa sellest loobuma/sa pead seda andma.”
4. Hakka tegutsema! TAKE ACTION!!!
   • (4.1) Lõpeta see, mida sa praegu teed.
   • (4.2) Otsi uusi ideid.
   • (4.3) Leia keegi, kes on teinud seda, mida sa tahad teha.
   • (4.4) Mine kursustele ja kuula veebiloenguid. (Raamatud, youtube… jne)
   • (4.5) Tee terve hulk pakkumisi.
   • (4.6) Viska regulaarselt pilk peale alale/piirkonnale, mille vastu sul huvi on. (Sörgi, jaluta, sõida läbi).
   • (4.7) Sa pead teadma, mida sa otsid ja siis mine otsi seda.
   • (4.8) Ära ole tarbija. Ära jookse teiste järel nn. kuulduse-kohaselt kallinavat (hetkel odavat) kaupa ostma ja ära jookse turult (kohe) minema, kui seal on langus või raskused (crash).
   • (4.9) Vaata õigesse kohta. Otsi õige kanal või viis, kuidas tooteni ja tehinguni jõuda.
   • (4.10) Esmalt otsi inimene, kes soovib osta ja seejärel otsi inimene, kes soovib müüa.
   • (4.11) Õpi ajaloost.
   • (4.12) Tegutsemine võidab alati tegevusetust!!!

Kiyosaki, R.T. (2009). Rich Dad, Poor Dad. London: Sphere An imprint of Little

Ma olen juba natuke unustanud, kuidas viidata, aga midagi umbes nii… Edasi lähen lihtsalt, kirjutan sulgudesse leheküljenumbri, kust info sain.

1. Õppetunnid

1.1. Rikkad ei tööta raha jaoks

Vaene (haritud) isa: “Sa oled vaene üksnes siis, kui sa annad alla. Kõige olulisem on, et sa teed midagi. Paljud inimesed ainult räägivad ja unistavad rikkaks saamisest.” “Keep going. Don’t quit.” (Kiyosaki, 29)

Vaene isa: “Ilus auto ja ilus maja ei tähenda automaatselt, et sa oled rikas ja tead kuidas raha teha. Jimmy isa töötab suhkruistanduses. Ta töötab ettevõtte jaoks. Ettevõtte ostab talle auto. Suhkruistandusel on raskused, seega varsti ei ole Jimmy isal midagi.” (Ibid 30)

Robert soovib, et rikas isa õpetaks, kuidas raha teha. Rikas isa teeb talle pakkumise. Robert: “Kas ma tohin enne midagi küsida?” Rikas isa: “Ei. Võta või jäta. Mul on väga palju tööd teha. Kui sa ei suuda teha midagi otsustavalt, siis sa ei õpik nagunii kunagi raha tegema. Võimalused tulevad ja lähevad. Väga oluline oskus on võime teada, millal teha kiireid otsuseid.” (Ibid 33)

Minu kommentaar: See tundub karm, aga rikas isa püüdiski võimalikult eluliselt Robertit õpetada. Tegelikult ongi päris elus nii, et võimalused tulevad ootamatult. Need tuleb ära tunda ja koheselt reageerida.

Rikas isa: “Kas õpetamine tähendab rääkimist ja loenguid?” Robert: “Ja.” Rikas isa: “Niimoodi õpetatakse koolis. Aga sedasi ei õpeta sind elu, kuid elu on parim õpetaja. Enamusajast ei räägi elu sinuga, vaid see tõukab sind omalmoel ümber. Igal tõukel ütleb elu: “Ärka üles. Siin on midagi, mida ma tahan, et sa õpiksid.”" (Ibid 37)

Rikas isa: ” Kui sa õpid elu õppetunnist, siis läheb sul hästi. Kui sa ei õpi, siis elu jätkab sinu ümber lükkamist. Inimesed käituvad kahelmoel: (1) mõni lihtsalt laseb en ümber lükata, (2) teised saavad vihaseks ja elavad ennast välja oma ülemuse või töö või abikaasa peal. Nad ei tea, et neid lükkab elu.” (Ibid 38)

Rikas isa: “Elu lükkab meid kõiki ümber. Mõni annab alla, teised võitlevad ja väga vähesed õpivad ning liiguvad edasi. Nad võtavad vastu eluõppetunnid. See tähendab, et nad vajavad ja tahavad õppida midagi. Nad õpivad ja liiguvad edasi.” (Ibid 38)

Rikas isa: “Kui sa õpid sellest, kasvab sinust tark, jõukas ja õnnelik noormees. Kui sa ei õpi, siis kulutad sa oma elu pidades oma probleemide süüdlaseks tööd, madalt palka või oma ülemust. Sa elad oma elu lootes, et üks suur läbimurre (big break) päästab sind raha-probleemidest.” (Ibid 38)

Rikas isa: “Kui sa oled see inimene, kellel pole üldse julgust/tahtejõudu, siis sa lihtsalt annad alla iga kord, kui elu sind tõukab. Kui sa oled selline, siis mängid sa turvaliselt (safe), teed õiget asja, hoiad end mingi südmuse jaoks, mis ei juhtu mitte kunagi. Siis sa sured olles vana igav mees. Sul on palju sõpru, kellele sa meeldid, sest sa oled selline kena (nice) tööd rügav kutt. Aga tegelikult sa allud elu tõugetele. Sügaval sisimas on sul kohutav hirm riskide võtmise ees. Sa tegelikult tahad võita, aga hirm kaotuse ees on suurem kui võitmise elevus. Sügaval sisimas sina ja ainult sina tead, et sa ei läinud seda (riski) võtma. Sa valid ohutult mängimise.” (Ibid 39)

Minu märkus: Minu jaoks tundusid need olulised mõtted. Ma püüdsin end paigutada, et milline ma olen kas: (1) allaandja, (2) võitleja või (3) õppija. Aga see on vist nii, et ma olen seda kõike ja olukorrast oleneb, mis minus domineerib.

Minu märkus: Ma ise kujutan ette, et allaandjad on need alkohoolikud ja asotsiaalid (aga raamatus oli teine tähendus. Mina lähen ikka äärmustesse.) Võitlejad on need agressiivsed ja/või vanduvad inimesed tööl (nagu Lars). Ja õppija, see on midagi, kes me kõik tahaks olla, ehk siis mingi ideaal.

Rikas isa: “Teie olete esimesed inimesed, kes palusid, et ma teid õpetaks, kuidas raha teha. Mul on rohkem kui 150 töötajat ja mitte ükski neist ei ole seda minult küsinud. Nad küsivad minult tööd, palka. Seega paljud kulutavad oma parimad aastad töötades raha nimel ja sealjuures nad ise ei saa aru, mille nimel nad töötavad.”(Ibid 39)

Minu märkus: Mind üllatas, et keegi ei küsi seda. Siis hakkasin mõtlema, et kas mina küsiksin oma ülemuselt seda. Arvan, et mitte. Ma eeldaks kõike (et kuidas rikkus on tulnud) ja siis lõpetuseks eeldaks, et ju ta ei soovi sellest rääkida, kardab oma teadmisi jagada… Pärast selle lugemist arvan ma, et rikkad inimesed just soovivad oma kogemusi jagada. Noh sellised tõeliselt rikkad, mitte need “wannabe’d”. Seega kui keel natuke rohkem paindub, siis küsin oma ülemuselt, kuidas ta selleni jõudis ja kuidas ta otsuseid teeb jne…

Rikas isa: “Lõpeta minu süüdistamine ja mõtlemine, et mina olen probleem. Kui sa mõtled, et mina olen probleem, siis sa püüad muuta mind. Kui sa taipad, et sina oled probleem, siis sa muudad ennast, õpid midagi ja saad targemaks. Palju inimesed tahavad, et kõik teised siin maailma muudaks end, aga mitte nemad ise. Las ma ütlen sulle, palju lihtsam on muuta end kui kõiki teisi.” (Ibid 39-40)

Minu märkus: Selle lõigu juures meenus mulle S. Kuidas kõik on valesti, Taanis tehakse valesid otuseid ja demokraatia on midagi halba jne… Siis meenub see virisemine ja kirumine Eestis… Nüüd on hakanud kõrvu jääma ka virisemine siin Taanis. Lars ka kippus teisi süüdistama. Ma ei hakanud talle seletama, et igaüks elab oma elu ikka ise. (Olin lihtsalt temaga nõus, kirjapildis muidugi. See oli enne, kui ma ta kustutasin). Noh, kui sai valet inimest usaldada, mis seal ikka. Proovin meelde jätta ja järgmine kord tähelepanelikum olla.

Rikas isa: “Paljud inimesed loobuvad ja lähevad otsivad teise töö, parema võimaluse, ja kõrgema palga. Nad mõtlevad, et uus töö või suurem tasu lahendab nende probleemid. Kuid paljudel juhtudel ei lahenda.” (Ibid 40)

Minu märkus: Kunagi ma kirjutasid, et minu vanemad kurdavad, et raha pole ja laenavad palju. Ma kirjutasin ka, et ega tegelikult raha ju ei aita. Kui ma saaksin suure raha, siis nad katavad laenud, aga süües kasvab isu ja harjumus laenude eest ette tarbida ju jääb…

Rikas isa: “See on see, mida paljud inimesed teevad. Lihtsalt aktsepteerivad palgatšekki, samas teades, et nad ja nende pere heitleb/rabeled rahaliselt. Aga kõik, mida nad teevad, on see, et nad mõtlevad, et rohkem raha lahendaks need probleemid. Paljud lihtsalt aktsepteerivad seda, samas mõni võtab endale teise töö ja töötab kõvasti, kuid ikkagi aktsepteerib väikest tasu.” (Ibid 40)

“Vaesed ja keskklass töötavad raha nimel.” (Ibid 41)

“Rikkad lasevad rahal töötada enda jaoks.” (Ibid 41)

Rikas isa: “Mul on heameel, et vihastusid saades kõigest 10 senti töötunni eest. Kui sa poleks vihastunud ja oleksid seda lihtsalt aktsepteerinud, siis oleksin ma pidanud sulle ütlema, et ma ei saa sind õpetada. Õige õppimine võtab energiat, kirge, põletavat soovi. Vihal on suur osa selles valemis, paljud inimesed tahavad mängida ohutult ja tunda end kindlalt (secure). Seega kirg ei juhi neid, küll aga hirm.” (Ibid 41)

Rikas isa: “Inimesed ekspluateerivad ise-end. See on nende hirm, mitte mina.” (Ibid 42)

Rikas isa: “Rohkem raha ei lahenda probleemi. Vaata oma isa. Ta teenib väga palju raha ja ikka ei suuda maksta oma arveid. Paljude inimeste puhul suurendab rohkem raha nende krediiti/võlgu.” (Ibid 42)

Minu märkus: Mõte selles, et kui inimese sissetulek suureneb, siis pank pakub suuremat laenu ja üldiselt inimesed kasutavad seda. Nt vahetatakse vana maja uuema vast, uuem auto ja noorem abikaasa jne…

Rikas isa: “Kui sa tahad õppida raha nimel töötamist, siis püsi koolis, sest seda just seal õpetatakse.” (Ibid 42)

Rikas isa: “Lihtne on õppida raha nimel töötamist, eriti kui sinu peamine emotsioon on hirm (rääkides rahast).” (Ibid 42)

Rikas isa: “Hirm hoiab inimesi tööl/töökohal. Hirm selle ees, et nad ei suuda oma arveid tasuda. Hirm vallandamise ees. Hirm selle ees, et ei ole piisavalt raha. Hirm uuesti alustamise ees. See on eriala või elukutse õppimise hind ja siis töötatakse raha nimel. Paljudest inimestest saavad raha orjad… ja siis saavad nad vihaseks ülemuse peale.” (Ibid 42)

Minu märkus: Ma ei tea, kas ma sellest olen kirjutanud, aga ma olen ka mõelnud, et need brändi-taga-ajavad inimesed on nagu raha orjad. Või need teistest-ilusam-ja-rikkam inimesed….

Rikas isa: “Sind maksustatakse kui sa teenid, kui sa kulutad, kui sa säästad, kui sa sured.” (Ibid 44)

Rikas isa: “Õppimine, kuidas panna raha enda heaks tööle, on eluaegne õpe. Paljud inimesed lähevad kolledžisse neljaks aastaks ja siis nende õpe lõppeb. Ma juba tean, et minu raha-õpe jätkub üle minu eluea, sest mida rohkem ma avastan/õpin, seda rohkem ma näen, kui palju ma veel ei tea. Paljud inimesed ei õpi kunagi teemat (subject). Nad lähevad tööle, saavad oma palgatšeki, tasakaalustavad oma tšekiraamatu (maakeeli: kulutavad raha) ja kõik. Sellele lisaks imestavad, et miks neil on rahaprobleemid. Seejärel mõtlevad, et rohkem raha lahendaks probleemi. Mõni üksik mõistab, et finantshariduse puudumine on probleem.” (Ibid 44)

Rikas isa: “Ma tahan laiendada teie silmaringi (vaatenurka), et te näeksite midagi, mida palju inimesed mitte kunagi ei ole võimalised nägema, sest nende ettenägemisvõime/kujutlus (vision) on liiga kitsas. Paljud inimesed ei näe kunagi seda lõksu kus nad on.” (Ibid 47)

Rikas isa: “Enamus inimestel on hind, sest inimestel on emotsioonid: hirm ja ahnus (greed). Esmalt, hirm olla ilma rahata motiveerib meid kõvasti töötama, ja kui me saame palgatšeki, ahnus ja iha/soov (desire) paneb meid mõtlema kõikidele imelistele asjadele, mida me saame raha eest osta. Nii tekib muster: tõuse üles, mine tööle, maksa arved, tõuse üles, mine tööle… Nende elu juhindub igavesti kahest emotsioonist: hirm ja iha. Kui neile pakkuda rohkem raha, siis nad jätkavad seda tsüklit suurendades kulutusi (spending). Seda ma kutsun Orav-Rattaks (Rat Race).” (Ibid 48-49)

Rikas isa: “Nad tunnevad hirmu, lähevad tööle, loodavad, et raha leevendab seda hirmu, aga nii see ei lähe.” (Ibid 50)

Rikas isa: “Siis nad saavad paar dollarit, ja uuesti tekib rõõm (joy) ja iha (desire) ja ahnus ning uuesti tekib reaktsioon, selle asemel, et mõelda.” (Ibid 49)

Rikas isa: “Raha jooksutab nende elusid ja nad keelduvad tõde tunnistamast. Raha kontrollib nende emotsioone ja hingi.” (Ibid 50)

Rikas isa: “Raha vältimine on täpselt sama psühhootiline nagu kiindumus rahasse.” (Ibid 51)

Rikas isa: “Emotsioonid teevad meist inimese. Sõna “emotsioon” tähendab energia liikumist. Ole aus oma emotsioonide osas ja kasuta oma mõistust ja emotsioone enda toetamiseks , mitte enda vastu.” (Ibid 52)

Rikas ise: “Lihtsalt ole oma emotsioonide vaatleja, mitte reageerija. Paljud inimesed ei tea, mis emotsioon juhib neid. Sinu emotsioonid on sinu emotsioonid, aga sa pead õppima tegema oma asja.” (Ibid 52)

Rikas isa: “Kui inimene ütleb: “Ma pean leidma töö,” siis see on rohkem nagu emotsioonist juhinduv. Selle mõtte on loonud hirm, et raha ei ole.” (Ibid 52)

Rikas isa: “Näiteks, kui hirm, et ei ole piisavalt raha, kasvab, siis nad jooksevad välja, et saada mingi töö, teenivad paar dollarit, mis tapab selle hirmu. Kuid nad peaksid küsima endalt hoopis: “Kas see töö on parim lahendus sellele hirmule pikas perspektiivis?” Ma arvan, et vastus on “ei”. Eriti kui sa vaatad inimese eluiga. Üks töö on tegelikult lühiajaline lahendus pikaajaliselr probleemile.” (Ibid 52-53)

Rikas isa: “Sinu isa on hirmul, et sa ei ole võimaline raha teenima ja ei mahutu ühiskonda. Ära saa minust valesti aru. Ta armastab sind ja tahab sulle parimat. Ma arvan, et tema hirm on põhjendatud. Haridus ja töö on olulised, aga ei käsitle hirmu. See on see sama hirm, (mille tõttu ta ärkab hommikul, et teenida mõned dollarid) mille tõttu ta suhtub nii fanaatiliselt sinu kooliskäimisse.” (Ibid 53)

Rikas isa: “Ma tahan sulle õpetada raha mõju valitsemist (master the power of money). Mitte selle kartmist. Seda koolis ei õpetata. Kui sa ei õpi, siis saab sinust raha ori.” (Ibid 53)

Rikas isa: “Väga oluline on kasutada hirmu ja iha eelistena pikas perspektiivis ja mitte lasta emotsioonidel juhtida/valitseda oma mõtlemist/mõtteid.” (Ibid 54)

Rikas isa: “Kahjuks on paljude inimeste jaoks kool lõpp, mitte algus.” (Ibid 55)

Rikas isa: “Rikkad teavad, et raha on illusioon. Üksnes hirm ja iha hoiavad raha illusiooni ning paneb miljoneid inimesi arvama, et raha on reaalne/päris.” (Ibid 59)

• Väldi elu ühte suurimat lõksu (Orav-Rattas lõksu).
• Näe seda, mida teised ei näe.

Rikas isa: “Sa võid näha asju, mida teised inimesed mitte kunagi ei näe.” (Ibid 60)

Rikas isa: “Enamus inimesi ei näe kunagi neid võimalusi, sest nad otsivad raha ja kindlustunnet, seega on see kõik, mida nad saavad.” (Ibid 60)

Rikas isa: “Sellest hetkest, mil sa näed ühte võimalust, hakkad sa neid nägema terve oma ülejäänud elu.” (Ibid 60)

Minu märkus: Nüüdseks on blogilugeja juba väsinud ja mõtleb, et tõlgin terve raamatu ümber. Esimene alapunkt oli jah pikk. Teised on natu lühemad. — Mis me siis teada saime. (1) On allaandjad, võitlejad ja õppijad. (2) Koolist ja haridusest algab kõik, st õpitakse koguelu. (3) Valitse ja tunne oma emotsioone: hirm, iha ja ahnus.

Minu märkus: Kes tundsid end pahasti selle palgatöötaja võrtsustamises raha-orjaga, siis… mina tundsin ka end natuke pahasti. Ma küll kinnitasin endale, et see kõik on ajutine, aga ikkagi. Ma arvan, et see on ameerikalik inimeste mõjutamine, turundus, manipulatsioon. Seega… Võtame natuke vabamalt, eksole…

1.2. Miks õppida finantskirjaoskust?

Esimene ja ainuke reegel: Sa pead tegema vahet varal ja rahalisel kohustusel (kohustisel) ning osta vara. (Ibid 69)

Vaesed ja keskklass omavad kohustisi, aga nad arvavad, et neil on vara.” (Ibid 69)

Kui sa tahad olla rikas, siis sa pead oskama lugeda ja pead mõistma numbreid/arve. (Ibid 71)

1.3. Keskendu oma ärile/kutsumusele

Ray Kroc, McDonald’s: “Minu äri (business) on kinnivara.” (Ibid 99)

“Mind your own business.” Mõtle oma ärile. Finantsraskused on otsene tulemus sellele, et inimesed töötavad terve oma elu kellegi teise heaks. Paljudel inimestel ei ole midagi pärast tööiga (st pensionile jäädes). (Ibid 100)

Ray Kroc ütles, et tema elukutse/amet on müügimees, aga tema äriks on kinnisvara. Kiirtoidukett (McDonald’s) toodab tulu/raha (frantsiisi müügituluga), millega Ray tasub säägikoha kasutuses oleva kinnisvara eest. Ehk siis, Ray soovib omada kinnisvara, aga tal pole raha või ei taha oma raha sinna alla panna. Siis ehitab ta kinnisvara peale söögikoha, mis maksab kinnisvara eest ja sedasi saab Ray kinnisvara tasuta (pikas perspektiivis).

1.4. Maksude ajalugu ja ettevõtte võim/jõud

Robin Hoodi idee, võtta rikastelt ja anda vaestele, on kõige rohkem valu/piinu tekitanud vaestele ja keskklassile. Robin Hoodi idee tõttu on keskklass nii raskelt (heavily) maksustatud. Tegelikkuses ei ole rikkad maksustatud. Keskklass maksab vaestele ja eriti haritud kõrgema sissetulekuga keskklass. (Ibid 111)

Minu märkus: Rikkad palkavad head advokaadid, raamatupidajad jne… Seega on neil info, kuidas ära kasutada kõiki maksusoodustusi. Lisaks veel tutvuse poliitikas jne…

Rikkad kasutavad ettevõtet maksukilbina. (Nt see kalavabrik, kus ma töötasin. Igal juhatuseliikmel on oma ettevõte, mille läbi omatakse ka osakest sellest suurest kalavabrikust.

Finants IQ:

• No 1: on majandusarvestus (accounting). See on finantskirjaoskus. Võime lugeda ja mõista finantsaruandeid. See oskus võimaldab sul tutvuda iga ettevõtte tugevuste ja nõrkustega. (Ibid 121)
• No 2: on investeerimine. Raha teeb raha teadus. See hõlmab strateegiaid ja valemeid. See on parem ajupoolkera või kreatiivne pool. (Ibid 121)
• No 3: on turgude mõistmine. Nõudluse ja pakkumise teadus. Siin on vaja teada “tehnilisi” turu aspekte, mis on emotsioonidest ajendatud. Trickle Me Elmo nukk jõulude ajal 1996 on näide tehnilisest või emotsioonist ajendatud turust. Teised turu tegurid/mõjurid/faktorid on “fundamentaalsed” (põhiline, põhjapanev) või investeeringud majanduslikus mõttes. Kas investeering on loogiline (make sense) või ei ole, see sõltub hetke turu olukorrast? (Ibid 121) Keegi ostab ja keegi müüb. (Ibid 141)
• No 4: on seadus. Teadlikkus majandusarvestuse, ettevõtte, osariigi ja riigi reeglitest ja regulatsioonidest. Ma soovitan mängida reeglite järgi. (Ibid 141) Teadmised maksusoodustustest ja ettevõtte poolt pakutavast kaitsest (omanike kahjum on piiratud sissemakstud omakapitaliga) võimaldab rikastuda palju kiiremini kui lihtsalt töötamine või FIE-na tegutsemine. (Ibid 122)
  • (No 4.1) Maksusoodustused: Ettevõtted saavad teha nii palju asju, mida üksikisikud ei saa. Nt maksta kulude eest enne maksude maksmist.  Töötajad teenivad ja maksavad maksu ning seejärel püüavad elada sellest, mis järele jääb. Ettevõte teenib, siis kulutab kõik, mis saab ja siis maksustatakse kõike seda, mis järele jääb. (Ibid 122)
  • (No 4.2) Kaitse kohtu-/seaduse ees (lawsuits). Kui keegi kaebab rikka üksikisiku kohtusse, siis sageli põrkub ta vastu legaalset kaitset ning avastab, et rikas inimene ei oma tegelikult mitte midagi. Nad kontrollivad/valitsevad kõike, aga nad ei oma mitte midagi. Vaesed ja keskklass omavad kõike ja kaotavad selle valitsusele või kaaskodanikule, kellele meeldib rikkaid kohtusse kaevata. (Ibid 122-123)

Rikkad ettevõttega (Ibid 123): (1) teenivad, (2) kulutavad, (3) maksavad makse

Vaesed kes töötavad ettevõtte heaks (Ibid 123): (1) teenivad, (2) maksavad makse, (3) kulutavad

1.5. Rikkad leiutavad (invent) raha

Tavaliselt ei hoia meid tagasi tehnilise informatsiooni puudus, vaid pigem enesekindluse puudus. (Ibid 128)

Minu isikliku kogemus on, et finantsgeenius sinus nõuab tehnilisi teadmisi sama palju kui julgust. Kui hirm on liiga tugev, siis geenius on mahasurutud. (Ibid 128)

Miks riskida? Miks ma pean vaevama oma pead ena finants-IQ arendamisega? Miks pean ma saama finantskirjaoskajaks? Ja vastus neile küsimustele on: Lihtsalt selle pärast, et saada rohkem valikuvõimalusi. (Ibid 129)

Intelligentsed inimesed on need, kes töötavad või palkavad endast intelligentsemaid inimesi. (Ibid 150)

1.6. Tööta õppimise, mitte raha jaoks (nimel)

Robert kohtub ühe kirjaniku-neiuga.

Ma olin näinud mõndasid artikleid, mis olid tema kirjutatud ja need avaldasid muljet. Tal oli ulatuslik (tough), puhas kirjutamisstiil. Tema artiklid hoidsid lugejas huvi. (Ibid 155)

Neiu ütles vaikselt: “Minu töö ei näi kuhugi viivat. Kõik ütlevad, et minu novellid on suurepärased, aga midagi ei juhtu. Seetõttu ma hoian oma tööd siin ajalehe juures. Vähemalt maksab see arved. Kas sul on mõni soovitus?” (Ibid 155)

Robert soovitas tal müügikoolitusele minna.

Ta kangestus: “Kas sa ütled, et ma peaksin minema kooli, et õppida müümist? Mul on magistrikraad inglise keele kirjanduses. Miks ma peaksin minema kooli, et õppida müügimeheks? Ma ole professionaal. Ma läksin kooli, et treenida end professionaaliks, et ma ei peaks olema müügimees. Ma vihkan müügimehi. Kõik, mida nad tahavad, on raha. Seega ütle mulle, miks ma peaksin õppima müümist?” (Ibid 156)

Minu märkus: Seda oli huvitav lugeda. Ma nii tahaks loota, et mina selline pole. Ma teadvustan endale, et mul on magistrikraad ühes kitsas valdkonnas, aga kõigis teistes valdkondades olen ma lapsekingades. Seega suudan ma nii vabalt ja ilma häbitundeta teha oma vabrikutööd ja olla seal nii oskamatu… Ma tean ka, et müügioskus on oluline. Ennast tuleb müüa tööturul (st töövestlus), vallalise turul (kirjad potentsiaalsetele sõpradele) jne… Müük, müük, müük… Kunagi pidin telefoniteel müüma tahmakassette, sealt sain vaid kopika. Nõme orjatöö ja rumal ülemus. Aga tahtsin öelda, et ma sõtsin sealt natuke müügikogemust ja võõrale helistamise kogemust, kusjuures ise toodet ei tundnud. Mõne müügi suutsin teha. Ma olin seal vaevalt kuuaega ja ma olen ikka väga müügikauge inimene. Aga minust võib veel asja saada…

Minu märkus: Ma puutun pidevalt kokku selliste inimestega nagu see kirjaniku-neiu. Keeltekoolis just oli üks selline juhus. Ma ei tea, kas asi on minu ülimadalas enesehinnangus või milles, aga mina küll ei arva, et mingi kraad teeb minust targema või võimekama inimese kui teised. Kuid tuleb mainida, et minusuguseid on vähe. Ju siis on see kraad ikka nii veremaiguga tulnud, et tuntakse end juba rohkemana kui (lihtne-)inimene.

2. Põhjused, miks inimesed töötavad raha jaoks (nimel)

2.1. Hirm

Tuleb üle saada raha-kaotamise hirmust. Põhjus, miks enamus inimesi ei võida finantsiliselt on see, et raha-kaotamise piin/valu on palju suurem kui rõõm/nauding rikas olemisest. Kõik tahavad minna taevasse, aga keegi ei taha surra. (Ibid 176)

2.2. Künism – häbematus, jultumus, jõhker avameelsus

“Ma ei ole tark.” “Ma ei ole piisavalt hea.” “See ja see on parem kui mina.” (Ibid 180)

Me mängime “Mis siis, kui…?” mängu. (Ibid 180)

Või meil on sõbrad või lähedased, kes tuletavad meile meelde meie puudusi, sõltumata sellest, kas me seda küsime. “Miks sa arvad, et sa suudad seda?” (Ibid 180)

Need sõnad tekitavad sageli suure ebakindluse, mille tulemusena me ei hakkagi tegutsema. Kohutav tunne on kõhus. Mõnikord me ei saa magada. Me ei suuda liikuda edasi. Seega me seisame seal, kus on turvaline ja võimalused lähevad meist mööda. (Ibid 180)

2.3. Laiskus

Hõivatud (busy) inimesed on sageli need kõige laisemad. (Ibid 185)

Minu märkus: Oluline oskus on oma aega juhtida. See läheb ka täkkesse, et töötutel on kõige vähem vabaaega. Ma ka istun kodus, aga ega suurt midagi tehtud ei saa… Minu puhul on see stress või peale pressiv depressioon, mis võtab kogu mu energia. Juba hommikul võtlen endaga, et voodist välja saada, sest iseenesest kohustust pole. (Kohustus enda ja oma tuleviku ees on, aga kohustus enda ees, see on mitte mingi kohustus.) Ma arvan, et oma aja produktiivne kasutamine on väga keeruline. Mul on ju üks aeg ja ma pea selle jagama meelelahutusega, söömisega, perekonnaga, sõpradega (mul vist üks sõber on), koduloomadega, koristamine jne… Kellele kui palju. Vahel ei saa kõike igapäev teha… See on keeruline… Ja siis ongi, et näiliselt rabelen pööraselt palju: igal hommikul tõstan kogu oma paberimajanduse voodile, sätis läpaka valmis ja vean neid juhtmeid ja võtan joogi ligi jne… ning õhtul kõik jälle tagasi. Aga kui oleks oma üks kindel koht, kontorilaud, siis säästaksin ma iga päev nii mõnegi minuti. Saaksin kohe arvuti käivitada ja tegutsema asuda… Ja ma ei hakka FB-st ja mailidest rääkimagi ning teiste blogidest ja uudiste lugemisest (ma nimetan seda meelelahutuseks ja ma vajan seda, sest mu elu ei ole just rõõmus praegu).

2.4. Harjumused

Sinu elu peegeldab rohkem sinu harjumusi kui sinu haridust. (Ibid 188)

2.5. Ülbus

Ego + teadmatus/võhiklikkus (ignorance) = ülbus (arrogance) (Ibid 191)

Rikas isa: “See, mida ma tean, teeb mulle raha. Selle tõttu, mida ma ei tea, kaotan ma raha. Igakord, kui ma olen olnud ülbe, olen ma kaotanud raha, sest ma tõsimeeli usun, et see, mida ma ei tea, on  ebaoluline.” (Ibid 191)

Minu märkus: Mina ei taha ka ülbe olla. Vahel võib see nii näida, sest ma kasutan seda enesekaitseks. Ma püüan olla vatud meelega ja tolerantne. Kui muud ei saa, siis vähemalt kuulata see teine arvamus ära.

3. Kümme punkti (sammu), kuidas arendada end (oma andeid, oskuseid…)

3.1. Vaimu jõud

 

Soov, midagi saavutada, on suurem kui hirm (Tegutsemise ajend või eesmärk on üle reaalsuse). Ma vajan ajendit (reason), mis oleks suurem, kui reaalsus. Kui sa küsid enamus inimestelt, kas neile meeldiks olla rikas või finantsiliselt vaba, siis nad vastaksid “jah”. Aga siis saabub reaalsus. See tee tundub liiga pikk ja seal on liiga palju mägesid ja ronimist. Palju lihtsam on töötada raha nimel (ja anda ülejääk oma vahendajatele/maakleritele). (Ibid 196)

Kui sul ei ole tugevat ajendit (strong reason), siis pole põhjust edasi lugeda, sest see kõlaks nagu “liiga palju tööd”. (Ibid 198)

3.2. Valikute vägi

 

Ma valin rikas olemise ja ma valin selle igapäev. (Ibid 199)

See on peamine põhjus, miks inimesed tahavad elada vabal maal, sest me tahame võimalust valida (powe to choose). (Ibid 198)

“Ma ei ole rahast huvitatud.” “Ma ei saa kunagi rikkaks.” “Ma ei pea muretsema, ma olen veel noor.” “Kui ma teenin natuke raha, siis ma mõtlen oma tulevikule.” “Minu abikaasa korraldab rahaasju.” (Ibid 198)

Nende lausete probleem seisneb selles, et need röövivad inimeselt (kes on sellised mõtted valinud) kaks asja: (1) aega, mis on kõige kallim vara ja (2) õppimisvõimaluse. Raha puudumine ei ole vabaduseks, miks mitte õppida. (Ibid 198)

Investeeri alguses haridusse. Tegelikult, ainus tegelik vara/põhivara (real asset)on sinu mõistus. See on kõige võimsam tööriist, mida me valitseme. (Ibid 199)

Tõeliselt intelligentne inimene tervitab uusi ideid, sest need lisavad sünnergiat teistele kogunenud ideedele. Kuulamine on palju tähtsam kui rääkimine. Seetõttu on inimesel kaks võrva ja kõigest üks suu. (Ibid 200)

Küsi küsimusi, vaidlemise asemel. (Ibid 200)

3.3. Seltskonna/patnerluse jõud (power).

Vali sõpru hoolikalt. Ma ei vali omale sõpru nende finantsaruannete põhjal. Mul on tegelikult vaeseid sõpru ja samas ka sõpru, kes teenivad miljoneid igal aastal. Mõte on selles, et ma õpin neilt kõigilt. Ma teadlikult võtan vaevaks, et neilt õppida. (Ibid 201)

Ma õpin isegi sõpradelt, kellel on finantsraskused. Ma näen, mida mitte teha. (Ibid 201)

Hoiatus: Ära kuula vaeseid ega hirmul inimesi. (Ibid 201)

Üks ekspert ütleb, et turud on liikumas langusesse ja teine ütleb, et tulemas on boom. Kui sa oled nutikas, siis kuulad sa neid mõlemaid. Hoia oma meel avatud, sest mõlemal on tugevad/kehtivad argumendid. (Ibid 202)

Ma pean ütlema, et kõige raskem asi rikkuse ehitamisel on olla aus ise-enda vastu ja mitte minna kaasa selle inimkarjaga (crowd). (Ibid 202)

Tark investor ostab investeeringu siis, kui see pole populaarne. Nad teavad, et nende kasum on tehtud siis, kui nad ostavad, mitte siis, kui nad müüvad. Nad ootavad kannatlikult. (Ibid 202-203)

Raha on valmistatud/tehtud informatsioonist. (Ibid 203)

3.4. Kiire õppimisvõime.

Õpi selgeks valem ja siis tee endale selgeks veel uuem valem. (Ibid 203)

Et küpsetada leiba, järgib iga pagar retsepti, isegi siis, kui see on vaid nende peas. See sama tõde kehtib ka raha tegemisel. Seepärast kutsutakse raha sageli tainaks (dough). (Ibid 203)

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, ei ole enam oluline niivõrd see, mida sa tead, sest sageli on teadmised vanad. Vaid oluline on kiiresti õppida. See oskus on hindamatu. (Ibid 204-205)

3.5. Enese distsipliin.

Maksa endale esimesena. Kui sa ei saa kontrolli enda üle, siis ära püüa rikkaks saada. Sa peaksid esmalt soovima liituda Marine Corps’ga või mõne religioosse korraga, sedasi sa saad kontrolli enda üle. Investeerimise juures on ebaloogiline teha raha ja siis see ära visata/tuulde lasta. Enese distsipliini puudumise tõttu laostuvad enamus lotomiljonääre üsna ruttu. Kui inimene rikastub kiiresti/ootamatult, siis enese distsipliini tõttu läheb ta välja, ostab uue auto või kruiisib ringi. (Ibid 205)

Juhtimisoskused: (1) rahakäibe juhtimine, (2) inimeste juhtimine (3) isikliku aja juhtimine. (Ibid 206)

Põhjus, miks mul ei ole suurt krediitkaardi võlga, on see, et ma tahan maksta endale esimesena/esimeses järjekorras. Põhjus, miks ma minimeerin oma sissetulekuid on see, et ma ei taha maksta valitsusele. (Ibid 209)

Vastus on:

• (3.5.1) Ärge võtke suurt võlakohustust. Hoia kulutused madalad. Esmalt ehita üles oma varad. Seejärel osta endale suur maja või ilus auto. Orav-rattasse kinni jäämine ei ole intelligentne. (Ibid 2019)
• (3.5.2) Kui sul on kohustisi rohkem kui vara, siis ära anna oma sääste ega investeeringuid ära. Ma lasen oma võlausaldajatel ja isegi valitsusel enda peale karjuda. Ma Kasuta seda survet/pressi, et inspireerida finantsgeeniust enda sees, mille abil leida uusi rahategemise mooduseid ja seejärel maksa oma arved. Sedasi suurendad sa rahategemise võimalusi ja oma finantsintelligentsust. (Ibid 209-210)

Rikkad teavad, et sääste tuleks kasutada üksnes rohkema raha loomisel, mitte arvete maksmiseks. (Ibid 210)

Kui sulle ei meeldi finantssurve, siis leia uus valem, mis töötab sinu jaoks. Üks hea asi on kulude kärpimine, pane oma raha panka, maksa tulumaksu rohkem kui peaksid, osta turvalisi investeerimisfondi osakuid ja saad keskmise. (Ibid 210-211)

Kui sa äratas endas finantsgeeniuse, siis saad sa kõik elu maiuspalad, saad rikkaks ja maksad arved, ilma hea elu ohverdamiseta. (Ibid 211)

3.6. Hea nõu eelis.

Maksa oma vahendajatele/maakleritele hästi. Ma näen sageli inimesi, kes panevad maja ette sildi “Müügiks, otse omanikult”. Ma näen TV-st, et paljud inimesed kaebavad “allahinnatud maaklerite” üle. (Ibid 211)

Rikas isa uskus sellesse, et professionaalidele tuleb maksta hästi ja ma olen selle seisukoha temalt üle võtnud. (Ibid 211)

Kui (ja ma tõesti mõtlen kui) nad on professionaalid, siis nende teenus peaks tootma sulle raha. Ja mida rohkem raha nad teevad, seda rohkem raha saad sina. (Ibid 211)

Maakler on sinu silmadeks ja kõrvadeks turul. Nad on seal igapäev, seega sina ei pea seda tegema. Sina saad mängida nt golfi samalalal. (Ibid 212)

Minu märkus: Sama on ka töötajatega. See ongi vist ettevõtluse mõte. Panen teised enda eest tööle ja käin põllupealt raha korjamas…

Inimestele meeldib jootraha jagada kulude veerus ja hoida kokku varade veerus. See ei ole finantsintelligentsus. (Ibid 212)

Minu märkus: Mulle tohutult meeldib seeline lähenemine. Ta lihtsustab oma mõtteid. Seob igapäeva elu finantsaruannetega ja nende terminitega… I’m loving it!!

Ole õiglane/aus ja enamus neist on õiglased/aus sinuga. Kui ainus, mis sa mõtled on see, kuidas kärpida nende tasusid (commissions), siis miks nad peaksid soovima olla sinu juures? (Ibid 212-213)

3.7. Oskus saada midagi tasuta.

Ole indiaani andja. Kui esimesed uusasunikud tulid Ameerikasse, siis olid nad jahmunud ameerika indiaanlaste kultuuri tavast. Nt kui uusasunikul oli külm, siis indiaanlane andis talle teki. Erinev arusaam kingitusest. Seega uusasunikud olid sageli häiritud/volvunud, kui indiaanlased küsisid seda tagasi. Indiaanlased olid sammuti löödud, kui taipasid, et uusasunikud ei taha seda tagasi anda. Sealt tuleb termin “indiaani andja” (Indian giver). Lihtne kultuuriline arusaamatus. (Ibid 213)

Ma olen kaotanud raha palju kordi, aga ma mängin ainult rahaga, mille kaotamist ma võin endale lubada. (Ibid 213)

Minu märkus: Mu isa armastas minult raha küsida. Ja ma teadsin, et tema käest seda eriti tagasi ei tule. Seega, kui mul polnud vabaraha, siis ütlesin, et mul pole raha. Kuigi tegelikult oli üüriraha paarsada eurot ikka arvel. Ehk siis, ma ei laenanud talle oma üüriraha, söögiraha, kooliraha, sest ma teadsin, et see ei tule tagasi või ei tule õigeaegselt tagasi… Ühele teisele inimesele laenasin kokku 600 eur. Ka oli näha, et tagasi ei tule. Ma isegi ei lähe küsima, kuigi mul endal on näpud põhjas. Ma ju näen, et sealt pole midagi võtta. Mina saan ikka hakkama. Võtan seda kui kooliraha. (Hoia kiindumus/armastus ja raha eraldi.)

Ray Kroc (McDonald’s) müüb burgeri frantsiise, mitte selle pärast, et ta armastaks burgereid, vaid selle pärast, et ta tahab saada tasuta frantsiisi all olevat kinnisvara. (Ibid 215)

Tark investor vaatab kaugemale kui vaid ROI (tulu investeeringult). See on vara, mille sa saad tasuta, kui sinu raha tuleb kord tagasi (nt ettevõtlus-tuluna pikema perioodi vältel). (Ibid 215)

3.8. Keskendumise võime.

Sõbra lapsel arenes halb harjumus, raha laristada. Ästa 16 saanud ja soovis oma isiklikku autot. Ettekääne oli: “Kõikide tema sõprade vanemad on andnud neile autod.” Poiss tahtis minna oma säästude kallale (kasutada neid sissemaksuna). (Ibid 215)

Roberti isa teeb poisiga kokkuleppe, et poiss saab 3000 dollarit ja siis õpib investeerimist ning investeerib selle raha aktsiaturgudele. Kui ta on aktsiaturgudelt teeninud 6000 dollarit, siis ta ei pea seda 3000 dollarit tagasi maksma ja võib osta endale auto.

Roberti sõber: “Ma parem lasen tal kaotada kõik nüüd, kui oodata kuni ta minu vanuses riskib kõige kaotamisega. Peale selle on see 3000 dollarit senimaani parim kulutus tema haridusele. See, mis ta õpib jääb talle kogu eluks ja on näha, et temas on kasvamas uus suhtumine raha võimu. Ma arvan, et ta lõpetab raha tuulde loopimise.” (Ibid 216)

Robert sõber: “Ta loeb aplalt Wall Street ajakirja, jälgib indikaatoreid ja vaatab CNBC’d MTV asemel.” (Ibid 216)

Ma armastan oma luksust nagu ka teised, kuid erinevus on selles, et mõni ostab oma luksuse laenuga (laenu raha eest). (Ibid 217)

Kui ma tahan osta endale Porsche, siis lihtsaim viis oleks helistada panka ja võtta laenu. Selle asemel, et keskenduda/fokusseeruda kohustiste veerule, valin ma varade veeru. (Sean ma fookusesse varade veeru.) (Ibid 217)

3.9. Müüdi/muistendi jõud.

Vajadus kangelaste/iidolite järele. (Ibid 218)

Kui ma olin laps, siis ma imetlesin väga Willie Mays’i, Hank Aaroni, Yogi Berrat. Nad olid minu kangelased. Lapsena olles mängisin ma “väikses liigas” ja soovisin olla nagu nemad. Ma kogusin ja hoidsin pesapallikaarte. Ma tahtsin teada neist kõike. (I know the stats, the RBI, the ERAs, their batting averages, how much they got payd, and how they came up from the minors.) Ma tahtsin teada kõike, sest ma tahtsin olla nagu nemad. (Ibid 218)

Nüüd on minu eeskujudeks: Donald Trump, Warren Buffett, Peter Lynch, George Soros, Jim Rogers. (Ibid 219)

• Ma jälgin, kuhu investeerib Warren Buffett ja loen nii palju kui saan tema turu nägemuse kohta (kuidas tema turuolukorda kirjeldab, milliseks seda peab).
• Ma loen Peter Lynch’i raamatuid, et mõista kuidas tema aktsiaid valib (trende analüüsib).
• Ma loen Donald Trump’i raamatuid ja püüan aru saada, kuidas läbirääkida, kokkuleppeid sõlmida ja kuidas panna tehingud kokku. (Ibid 219)

Kui nemad suudavad seda, siis suudan mina ka. (Ibid 219)

Minu märkus: Seda lugedes ma taipan, et minu iidolid ei ole iidolid/kangelased selles mõistes nagu Robert kirjutab. Ma püüan just öeda, et ma võin lugeda üles mõned nimed, kelle kirjutised minus huvi tekitavad, aga… Ma ei suuda nende nimesid õigesti kirjutada, olen lugenud mõne üksiku raamatu neist või nende poolt kirjutatud. Ma isegi pole neid FB lisanud ega jälgi nende kodulehtesid… Ai-ai… Kodutöö tegemata. Ma püüan end parandada. Püüan täitsa selgeks saada, kes on minu iidolid ja siis õpin nende nime õigesti kirjutama. (Ei tegelikult teeksin ma ikka rohkem…)

3.10. Andmise vägi.

Rich dad: “Kui sa tahad midagi, siis esmalt pead sa sellest loobuma/sa pead seda andma.” (Ibid 219)

Minu mõlemad isad olid õpetajad. Mu rikas isa andis mulle õppetunni (mida ma kannan endaga kaasas kogu oma elu), selleks oli heategevuse ja andmise vajalikkus. Mu haritud isa andis palju aega ja teadmisi, aga peaaegu mitte kunagi ei andnud raha. Ta ütles, et ta annab siis, kui tal on ekstra-raha. Muidugi oli tal väga harva seda ekstra-raha. (Ibid 219)

Minu märkus: Minu kunagine õppejõud (P. Tannik) ütles, et kõige parem õppimise viis on õpetamine. Ta rääkishe nalja, et esimesel päeval tuleb õpetaja klassi ette ja räägib asja ära, kuid keegi ei saa aru. Teisel päeval tuleb uuesti, räägib sama asja ära, ta ise hakkab juba vaikselt aru saama, aga õpilased ei saa midagi aru… Ma olen samameelt. Seetõttu ma ülikooli ajal kõiki soovijaid aitasingi õppimisel ja pärast ülikooli ka. Noh, mina sain asja natuke selgemaks.

Sageli üksnes see mõtlemise protsess (mida ma tahan ja kuidas ma annan seda kellelegi teisele), murrab läbi preemia saju. (Ibid 220)

Minu märkus: Nagu näha, siis ma ise ka päris täpselt aru ei saanud. Aga ma arvan, et siin on oluline just see mõtlemine. (Mis on raske töö ja ma sellega valdavalt ei tegele.) Selle probleemi lahendamine on omaette ülesanne ja kui sa oled vastuse leidnud, siis oled juba põhimõtteliselt selle juba saavutanud. Noh, edu stsenaarium on valmis, mine ja mängi oma roll reaalselt ära… See on sama, mis eesmärkide püstitamine ja nende kirjutamine. Peep Vain ka kirjutas, et teinekord piisab, kui kirjutad oma soovid või eesmärgid paberile ja siis alateadvus ise tegeleb edasi. Ehk siis sinule jääb mulje, et õnn kukkus laest… Ilus eksole?!

Millal iganes ma tunnen, et inimesed ei naerata mulle, ma alustan ise naeratamist ja ütles “tere” ning maagilisel kombel on minu ümber rohkelt naeratavaid inimesi. See on tõsi, et sinu maailma on kõigest sinu enda peege. (Ibid 220)

4. Hakka tegutsema! TAKE ACTION!!!

 

4.1. Lõpeta see, mida sa praegu teed.

Tee paus ja hinda, mis töötab ja mis ei tööta. Ebanormaalsuse definitsioon on: tee samu asju/tegevusi ja oota teistsuguseid tulemusi. Lõpeta nende asjade tegemine, mis ei tööta ja otsi midagi uut. (Ibid 223)

4.2. Otsi uusi ideid.

Uute investeerimis-ideede jaoks lähen ma raamatupoodi, otsin eristuvaite ja unikaalsete teemadega raamatuid. Ma nimetan neid valemiteks. Ma ostan “kuidas teha” raamatu valemist, millest ma ei tea midagi. Nt ma olin raamatu poes ja leidsin raamatu “The 16 Percent Solution” autoriks Joel Moskowitz. Ma ostsin raamatu ja loen seda. (Ibid 223-224)

TAKE ACTION!!! Tegutsege!!!

Minu märkus: See oli see koht, kus ma võitlesin Larsile kirjutamise vastu, aga… Pärast seda ju enam ei saanud. Mul oli just puudu see väike tõuge, et vajutada “send” nuppu… Oleks töö-otsimisega ja muude asjadega ka nii, et piisab vaid mingist lausest paberil ja ma juba tegutsen.

4.3. Leia keegi, kes on teinud seda, mida sa tahad teha

Vii nad lõunale. Küsige neilt nõuandeid/vihjeid, väikseid trikke äri kohta. “As for 16 percent tax lien certificates”, läksin ma osariigi maksukontorisse ja leidsin valitsuse töötaja, kes selles kontoris töötas. Ma uurisin välja, et ka tema investeerib sellel maksureal. Ma kutsusin ta kohe lõunale. Ta oli elevil sellest, et rääkida mulle kõigest, mida ta teab ja kuidas seda teha. Pärast lõunat kulutas ta terve õhtupooliku, et mulle näidata seda kõike. Järgmisel päeval leidsin ma kaks suurepärast kinnisvara tema abiga ja olen kogunud 16 % intresse alates sellest ajast. Mul kulus päev, et lugeda raamatut, üks päev kulus tegutsemiseks, üks tund lõunaks ja üks päev, et hankida kaks head tehingut. (Ibid 224)

4.4. Mine kursustele ja kuula veebiloenguid. (Raamatud, youtube… jne)

Ma otsin ajalehest uusi ja huvitavaid loenguid. Paljud on tasuta, aga mõne eest tuleb maksta väikest tasu. Samas ma võtan osa ja maksan kalliste seminaaride eest teemadel, mida ma tahan õppida. Ma olen rikas ja vaba töötamisest, just tänu nendele kursustele (mille ma olen läbinud). Mul on sõbrad, kes ei võtnud neid kursuseid, nad ütlesid, et ma raiskan oma raha ja senimaani töötavad nad samal töökohal. (Ibid 224)

4.5. Tee terve hulk pakkumisi

Kui ma tahan mingit osa kinnisvarast, siis ma vaatan paljusid kinnisvaraobjekte ja üldiselt teen oma pakkumise. Kui sa ei tea, mis see “õige pakkumine” on, siis seda ei tea minagi. See on kinnisvaramaaklerite töö. Nemad teevad pakkumisi. Mina teen nii vähe tööd kui võimalik. (Ibid 224-225)

Sa ei tea, mis on õige hind seni, kuni sul on tehingu teine pool. (Ibid 225)

Enamus müüjaid küsivad liiga palju. Tee oma pakkumine. Võib juhtuda, et keegi ütleb “jah”. (Ibid 225)

Minu märkus: Mina tegin seal veebi-põhisel (rahvusvahelisel) vallaliste turul ka oma pakkumised, kui kirjutasin viiele noormehele kirjad ja vaid üks vastas. Kui ma eelnevat teksti lugesin, siis ma mõtlesin, et ma oleksin pidanud oma esimesed kirjad rohkem läbi mõtlema ja lähenema teaduslikult ning puhanud peaga. Mitte väsinud peaga õhtul midagi kokku klopsima. Mis minu kirjadest oli puudu, see oli just see pakkumine, see osa, kus ma kirjeldan, mida nemad saavad sellest, et minuga kohtuvad või nii.. (Ei, mitte seksi. Head seltskonda, nalja, huvitavaid mõtteid, kohtumise teise kultuuriga jne…) Aga see selleks…

4.6. Viska regulaarselt pilk peale alale/piirkonnale, mille vastu sul huvi on. (Sörgi, jaluta, sõida läbi).

Sörgi, jaluta või sõida teatud piirkonnas kord kuus umbes 10 minutit. Ma olen leidnud mõned oma parimad kinnisvarainvesteeringud sörkides. Mulle meeldib käia sörkimas ja ma võin käia seda tegemas teatud naabruskonnas aasta/aastaid. Ma otsin muutuseid. Et tehingus oleks kasum, peaks seal olema kaks elementi: (1) soodne ost (bargain) ja (2) muutus. Seal on palju soodsaid pakkumisi, aga on vaja muutust, et see soodne ost muutuks kasulikuks võimaluseks. Kui ma sörgin, siis teen ma seda selles naabruskonnas, kuhu ma soovin investeerida. Korduvus võimaldab mul märgata muutuseid. Ma märkan kinnisvarakuulutusi, mis on olnud üleval pikkaaega. See võib tähendada, et müüja võib olla leplikum tehingu osas. Ma jälgin kolimisautosid, kas kolitakse sisse või välja. Ma peatun ja vestlen juhtidega. Ma vestlen postiljonidega. See on uskumatu, kui palju informatsiooni neil on ühe piirkonna kohta. (Ibid 226)

Minu märkus: Vahel ma tajun, et minu peale vaadatakse viltu, sest mul on magistrikraad, aga ma töötan tootmises, olen lihttöötaja. Mina jällegi ei saa aru, miks inimesed nii lühinägelikud on. Tootmises on palju informatsiooni, seal tehakse valmis see toode, mis vahetatakse raha vastu. Seega on tootmine just üks olulisemaid kohti, ettevõttes. Minul pole tootmisettevõttes töötamise kogemust. Mina ei mõista nende keelt… Ma arvan, et paljud ettevõtjad ei kasuta ära kogu informatsiooni, mis neil on. Sest nad ei saa seda infor kätte. Nad ei oska küsida. Ja just see pärast ma peangi oluliseks töötada tootmises, et ma õpiksin neid inimesi mõistma, et ma oskaksin õigeid küsimusi esitada, et ma oskaksin küsimuse õigesti seada.

Minu märkus: Ma ei hakka siin Jakobsoni-kommunikatsiooni-mudelist rääkima. Aga ütleme nii, et kui sõnumisaatja saadab sõnumi välja, siis pole üldsegi mitte 100% kindel, et sõnumisaaja saab sama info. (Müra, vt see telefoni-mäng.) Et asi arusaadavam oleks siis. Ülemus küsib: “Miks täna liin nii aeglaselt liigub?” Töötajad ei oska vastata või näidatakse näpuka ebameeldiva kolleegi poole. Teinekord aitab vaatlemine, otsid üles selle pudelikaela. Äkki teeb pudelikaelas olev isik üleliigseid liigutusi, äkki ei sobi teatud inimesed koos töötama… Mul praegu veel eriti kogemusi pole, seega ei oska ma häid näiteid tuua… Samas… Töötajad teavad, kes töötab kõige kiiremini, kes aeglasemalt, kellele, mis kõige paremini sobib. Kallis ülemus, mine ja küsi, uuri. Sa ei pea alati ise ratast leiutama… Muidugi naistega töötades peavad küsimused olema õigesti vormistatud. See on juba omaette teema… Ei küsita otse, kas sul meest ka kodus on, vaid “kes sul puud tuppa toob?”…

4.7. Sa pead teadma, mida sa otsid ja siis mine otsi seda

Aktsiainvesteeringute puhul meeldib mulle Peter Lynch’i raamat “Beating the Street”, see on valem, kuidas valida kasvava väärtusega aktsiaid. Ma olen avastanud, et väärtuse leidmise põhimõtted on samad nii kinnisvara, aktsiate, investeerimisfondide, uute ettevõtete, uue kodulooma, uue kodu, uue abikaasa, kui ka allahinnatud pesuvahendite puhul.

4.8. Ära ole tarbija.

Ära jookse teiste järel nn. kuulduse-kohaselt kallinavat (hetkel odavat) kaupa ostma ja ära jookse turult (kohe) minema, kui seal on langus või raskused (crash). (Ibid 227)

Miks on tarbija alati vaene. Kui kaubanduskeskuses on allahindlused, ütleme, et WC-paber on odav, siis tarbijad jooksed seda ostma ja aktsia/toote hind tõuseb. Kui aktsiaturul on allahindlused (sageli öeldakse korrektuur või crash), tarbijad jooksevad sealt ära. Kui kaubanduskeskuses kasvavad hinnad, siis tarbijad ostavad mujalt. Kui aktsiaturgudel kasvavad hinnad, siis tarbijad alustavad ostmist. (Ibid 227)

4.9. Vaata õigesse kohta.

Otsi õige kanal või viis, kuidas tooteni ja tehinguni jõuda. (Ibid 227)

Naaber ostis ühisomandi/ridaelamuboks (condominium) 100 000 dollari eest. Ma ostsin samasuguse tema kõrvale 50 000 dollari eest. Ta ütles, et ta ootab kuni hinnad tõusma hakkavad. Ma ütlesin, et kasum tehakse ostes, mitte müües. Tema ostles kinnisvaramaakleriga, kellel omal polnud kinnisvara. Mina ostlesin panga osakonnas, mis tegeleb hüpoteegi väljaostuõiguse kaotanud kinnisvaraga (foreclosure). Ma maksin 500 dollarit kursuse eest, kuidas investeerida kinnisvarasse. Naaber arvas, et 500 dollarit selle kursuse eest on palju. Ta ütles, et ta ei saa seda endale lubada (ta ei võimaldanud endale aega). Seega ta ootab kuni hinnad hakkavad kasvama. (Ibid 227)

4.10. Esmalt otsi inimene, kes soovib osta ja seejärel otsi inimene, kes soovib müüa

Mu sõber otsis ühte kindla suurusega maatükki. Tal oli raha, aga polnud aega. Ma leidsin ühe suure tüki maad, mis oli suurem, kui mu sõber soovis. Helistasin sõbrale ja tema soovis, vaid osa sellest. Seega ma müüsin osa talle ja ostsin maatüki. See ülejäänud maa oli minu jaoks nagu tasuta. Jutu moraal on järgnev: Osta pirukas ja lõika see osadeks. Enamusinimesi vaatab seda, mida nad saavad endale lubada, seega nad vaatavad liiga vähe. Nad ostavad vaid tüki pirukast ja maksavad sama/väiksema koguse eest rohkem. Väiksed mõtlejad ei tee suuri läbimurdeid. Kui sa tahad saada rikkaks, siis mõtle esiteks suuremalt. (Ibid 227-228)

Kui minu ettevõtte soovis välja vahetada arvutid, siis ma helistasin sõpradele ja küsisin neilt, kas nad on ka valmis ostma. Me läksime kahe erineva pakkuja juurde ja kauplesime head tehingu, sest me tahtsime osta nii palju arvuteid. Ma olen seda sama teinud aktsiatega. Väiksed inimesed püsivad väiksed, sest nad mõtlevad väikselt “tegutse üksi või ära tegutse üldse”. (Ibid 228)

4.11. Õpi ajaloost

Kõik suured ettevõtted aktsiaturul alustasid väikestena. Colonel Sanders ei saanud rikkaks enne, kui oli kaotanud kõik, olles 60-aastates. Bill Gates oli üks rikkamaid mehi maailmas enne 30-aastaseks saamist. (Ibid 228)

4.12. Tegutsemine võidab alati tegevusetust!!!

Raha on ainult idee (fiktsioon, väljamõeldis). Kui sa tahad rohkem raha, siis lihtsalt muuda oma mõtlemist. (Ibid 231)

See, mis on su peas, määrab selle, mis on su käes. Raha on ainult idee. Üks väga hea raamat on “Think and Grow Rich“. Selle pealkiri ei ole “Work Hard and Grow Rich“. Õpi kuidas panna raha enda heaks tööle ja sinu elu muutub lihtsamaks ja rõõmsamaks (happier). Tänapäeval, ära mängi turvaliselt (safe), mängi arukalt/nutikalt (smart). (Ibid 232)