Lugesin artiklit

“Tänapäeval töötab ka poliitiline maailm nagu aktsiaselts: aktsiaomanikud (kodanikud) valivad nõukogu (riigikogu), mis omakorda määrab ametisse juhatuse (valitsuse). Tegevjuhtkonna.”

Nagu ütleb Jaapani vanasõna: “üheskoos oleme targemad, kui kõige targemad meist.” (Koostöö ja usaldus… mul on sellega raskusi..)

Peeter Tammistu, majandusanalüütik

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/majandusanaluutik-arveametniku-uusaastasoov-2017-ehk-miks-riigivalitsejad-peaksid-arvutama-oppima?id=76767154

Kui ma kirjutasin oma magistritööd, siis oli mul umbes sama mõte. Ma kujutasin ette, et kohaliku omavalitsuse omanikud/aktsionärid/osanikud on selle elanikud… Aga see mõte oli väga algeline ja minu mäletamistmööda ei meeldinud see mõte või sõnastus mu juhendajale. Ma jätsin selle sinnapaika, sest ma ei valda seda teemat nii hästi, et ma saaksin oma teooria sellest mõttest kujundada. :)

Igatahes… Peeter Tammistu on hästi kirjutanud. Sedaviisi hakkan ma ka natuke aru saama sellest domokraatlikust/parlamentaarsest riigijuhtimisest. Sellest süsteemist. Aga mul on veel pikk tee ees…

***

Teine mõte oli see Jaapani vanasõna: “üheskoos oleme targemad, kui kõige targemad meist.”

Ma olen kogenud seda ja on igati tore nähtus. Aga pean tunnistama, et mul on sellega raskusi. Mul ei ole oskust inimesi ühe eesmärginimel tegutsema panna ega oskust neist parim välja tuua. Ma olen alati teinud kõik ise ja võtnud selle baasiks, et kui keegi teine mitte midagi ei tee, siis läheb see minu (ühe inimese töö/idee) käiku. Ülikooli ajal juhtus harva, et teised ise oleksid aktiivsed olnud, pigem lohiseti minu ree taga. Ega tulemus kehv polnud. Ma suutsin grupi lippu kõrgel hoida, aga mis kõik oleks võinud olla, kui see poleks olnud tugevalt üksnes minu nägemus.

Minu viga oli see, et ma ei pannud teisi tööle. Ma ei teinud plaani, ei võtnud (ei julgenud võtta) liidri/juhi rolli, ei esitanud õigeid küsimusi, ei suutnud tekitada diskussiooni ega selleks soodsat õhkkonda. Aga küll ma õpin veel… Aega on ju.

Teiste vigadest ma ei hakka rääkima, sest iga-üks valib oma tee ise (minu jaoks võivad need tunduda vigadena, aga nende jaoks mitte ja õigus on kõigil, me oleme lihtsalt valinud erinevad teed/meetodid/eesmärgid). Iga-üks teeb ise oma valikud, kui nad julgesid mind sedasi usaldada, siis… Mina sain kogemuse, nemad said üksnes hea hinde. :)

Jah… Võbisen siin hirmust ja tagasihoidlikkusest, aga… Võimaluse korral õpin, treenin liirirolli… :D Juba paljas mõte sellest, et ma võtan grupis vabatahtlikult liiri-/juhirolli, on juba hirmutav… :D Ma ei hakka siin päriselust rääkimagi.

Selle argliku jänku/halli hiire kestas elab üks ülimalt julge isksus, kes ei saa kuidagi sellest kestast jagu/välja… :D Mul on miljon hirmu ja kompleksi jne… Aga eks ma võtan siis need järk-järgult käsile ja ühel päeval ma elan, teen ja olen… :)

KOKKUVÕTE: Kaks head mõtet. Valitsuse-teemal ja koostöö ülistus.

Rubriigid: Määratlemata, Mõtteterad ja tähelepanekud artiklitest. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

5 kommentaari postitusele Lugesin artiklit

  1. Avatar Isildur Isildur kirjutab:

    Ma selle üheskoos targemad olemisega pole päris nõus. Kasvõi meie praeguseks probleemse firma näitel. Näiteks kui on väiksemate ja suuremate juhtide koosolek, kus arutatakse firma ees seisvaid probleeme ja võimalikke lahendusi.
    Igaüks tahab tark olla ja kukub aga jälle heietama endale hingelähedast ammu teada olevat probleemi, mämmutatakse see üksipulgi läbi, isegi justkui jõutakse mingi järelduseni (selgest otsusest on asi kaugel), siis võetakse järgmine ja järgmine küsimus, kuni keegi “tark” pöördub jälle esimese probleemi juurde tagasi ja nii edasi, vahest tehakse mitu ringi. Aeg muudkui kulub ja kokkuvõttes ei jõuta eriti kuskile.
    Oleks vaja hoopis tarka ja autoriteetset juhti, kes võtaks vastu selge otsuse – nüüd teeme nii ja jutul lõpp.
    Ma arvan, et kogu Eesti riigil on sama probleem. Ümmargust juttu ajavaid Rataseid ja Rõivaseid on küllalt, tarku ja võimukaid juhte pole, kes teeks vajalikke ja võibolla ebapopulaarseid otsuseid.
    Samuti lausa lolle on küllalt nagu Sester ja Palo. Mulle ei mahu pähe, kuidas tahetakse toppida sada miljonit (!) lagunenud linnahalli, kui sama raha eest saaks samasse paika midagi palju mõistlikumat ehitada.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ma olen nõus, et gruppi-toimimiseks oleks vaja ühte liidrit (öeldakse, et liider on midagi paremat kui juht). (See on vist üldine trend, et domokraatia ei tööta enam. See mõte on kõrvu jäänud paljudest kohtadest. Samas, NSV Liidu süsteem ju ka ei toiminud… Probleemiks ongi see, et pole kusagilt võtta ühte tarka inimest, kellele kogu kupatus ja mõtlemine usaldada. Aga see selleks…)

      Üheskoos targemad olemisega keskendud sa resultaadile/tulemusele, aga mina räägin potentsiaalist. Ma mõtlen, et üks inimene suudab näha asja ainult ühest küljest. Tema teadmised ja kogemused on piiratud. Seega iga järgmine inimene annab n-ö grupi kogemuste-/teadmiste-baasi midagi juurde. Mis ma tahan öelda, on see, et grupi sees on palju rphkem ideid ja lahendusi kui ühe inimese sees. Kuid nagu sa juba märkisid, siis tihti puudub see liider. Inimene, kes suudab grupist need ideed välja tuua ja otsustada.

      Ma kujutan ette seda koosolekut. Ma kunagi käisin korteriühistukoosolekul. Selline karjumine, sõimamine ja etteheitmine. Osalejatel puudus oskus oma soovide väljendamiseks, argumenteerimiseks ja koosoleku juhatajal puudus kogemus/teadmine erinevate inimtüüpidega suhtlemises. Ma vägisi tahaks kasutada sõna “rumalate inimeste kari”, aga see jätaks minust üleoleva mulje (ega ma ju ise ka teab, mis tark pole). Ma ei leia õigeid sõnu, kuid igaljuhul on sellistel inimestel midagi puudu/vajaka…

      Igatahes… Sellel koosolekul viibides kõlas mu peas mõte: “Me kõik oleme ju ühe eesmärgi eest väljas. Eesmärgiks on, et maja kestaks kaua ja et see oleks soe, elamiskõlblik, võimalikult vähe kulukas…” Mul tekkis tunne, et nemad on selle ära unustanud. Mõni oli tugevalt oma heaolu eest väljas. Või siis… Tema soov ei olnud hästi esitatud. Kui ollakse mingi ühise eesmärginimel väljas, siis tuleks soovid ka esitada sedasi, et need toetaks seda ühist eesmärki. (Sõnastus on oluline, see kommunikatsioon… Kuidas oma mure esitada…)

      (1) Üks soovis, et tema korteri radikad ära vahetatakse ja üle vaadatakse ja uuringud tehakse jne… Aga tegelikult oleks ju võinud esitada selle probleemi sedasi, et maja küttesüsteem ei toimi, nt tema radikad on külmad/jahedamad kui teistel, kusagil on soojakadu, soovitan see ülesleida ja paradandada. Soojakadu võrdub liigne kulu korteriühistule…

      (2) Teisel oli isiklik vimm ühistuesinaise vastu (kunagi olid nad olnud sõbrannad, nad on seal elanud maja ehitamisest alates… Seega ajaga ja vananedes ikka tülid tekivad…) Probleemiks oli, et ühistuesinaine ei korista piisavalt, et saab raha koristamise eest ja ühistujuhtimise eest, aga ei tee piisavalt… Minule jäi mulje, et inimene oli lihtsalt kade ja probleem oli hoopis midagi muud (võib-olla kunagi oli keegi, kelleletki mehe üle löönud…). Aga siiski, kui probleemiks on vähene koristamine, siis… Mina soovitan, et tuua välja, millist tulemust oodatakse, kuidas seda mõõta, vaadata üle, kas see on realistlik…
      Tema nt läks tööle kell 6 ja soovis, et terve majaesine oleks lumest puhas selleks ajaks. Üks vana inimene ei jõua seda nii kiiresti ju teha. Ma ise läksin jooksma kell 6-7 ajal ja ma nägin, kuidas ta koristas. Ja kui ta oli kolme trepikoja eest puhtaks saanud, siis oli esimene juba jälle suure lumega kaetud… Inimene ei saa ju loodusest võitu… Vahel vedeles prügi maas, kusjuures meie maja juures oli seda väga harva. Mul polnud probleemi see üles korjata ja prügikasti visata. Ma tean, et maksame inimesele selle eest, aga… Minult ei võtnud see tükki küljest ära, ma olin parasjagu seal ja see on ühise eesmärgi nimel. Võib-olla tõesti, kui koristaja oleks laisk ja see vedelev prügi oleks igapäevane mure. Siis tekiks küsimus, et milleks makstakse koristajale. Aga antud juhul oli see harva ja pärast suurt tuult, tormi.

      Ma tean, et vahel mul viskavad emotsioonid üle pea. Ma olen väga emotsionaalne inimene. Siis ma ka karjun ja sõiman (blogis ka vahel). Annan hinnanguid ja ei keskendu probleemile. Tegelen mingite pseudo-probleemidega… Ma üldiselt saan hiljem sellest aru. Ja ma püüan end muuta ja ma püüan arendada probleemi nägemise ja sõnastamise oskust.

      Lisaks veel see: teha vahet asjadel, mida ma saan muuta ja asjadel, mida ma ei saa muuta. Olulistel asjadel ja ebaolulistel asjadel.

      KOKKUVÕTE: Ma siiski usun, et grupi sees on palju rohkem ideid ja mõtteid/lahendusi kui indiviidi sees, aga probleemiks on liiri puudumine, probleemilahenduse/-sõnastamise oskuse puudumine, liigsed emotsioonid. Seega väga harva suudetakse grupist need ideed ja lahendused kätte saada.

      ***
      Aga see Linnahall… See meeldis mulle kohutavalt. Ma käisin seal tihti. Kord juhtusin vestlema välismaalastega. Ühe noormehe vanemad olid arhitkektid ja noormees ei mõistnud, miks selline ilus uhke ehitis sedasi laguneb… Küsis, kellele see kuulub. Ma püüdsin seletada, et linnale, aga mul ei õnnestunud see (sest inglise keel oli üli-roostes)…

      Turistid tunnevad huvi hoone vastu. Seega on sellel hoonel mingi väärtus, midagi ligitõmbavat. Hoonel pole just ilus ajalugu, see on tugevalt seotud NSV Liidu-aegadega, aga üldiselt ei näha selles ikka veel ajalugu, vaid pigem midagi häbiväärset. (Mina natuke näen ajalugu, sest mina neid raskeid aegu ei mäleta ja minu jaoks on see kõik nii põnev, see kuidas eestikeelseid raamatuid loeti ja jagati salaja ja “välismaa” oli n-ö ropp-sõna, midagi keelatut). Ma tean, et minust natuke vanemad inimesed naeravad või muhelevad, kui kuulevad sõna “viisaastakuplaan”, aga minule see väga meeldib (meeldib mõte plaane teha ja pikki plaane teha)…

      Hoone on väga käest ära ja selle kordategemine nõuab väga palju raha. Kui see korda tehakse, siis tänapäevastes tingimustes jääb see igaljuhul väikseks, sest tänapäevaks on suurused kasvanud ikka tohutult (oleme aastakümneid elanud selles ideoloogias, et rohkem on alati parem).

      Linnahalli poolt:
      (1) turistid tunnevad selle hoone vastu huvi
      (2) tegemist on jaloolise ehitisega

      Linnahalli vastu:
      (1) taastamine on ülikulukas, sest hoone on lastud käest
      (2) pärast taastamist jääb see väikseks tänapäevastele ootustele

      Ma arvan, et probleem ei ole selles, et riik plaanib sinna raha sisse matta (muidugi mulle jäi maik suhu, et vaikselt suunatakse raha jälle tuttavate ehitusfirmadele, loe tuttavatele)… Ma püüan Eesti valitsuse vastu mitte nii kriitiline olla ja loodan, et nad siiralt on eesti rahva heaolu eest väljas… Sellisel juhul on nad oma idee halvasti rahva ette toonud, nagu neil kombeks.

      Minu arust jäi puudu sellest, et kuidas nad põhjendavad oma otsust. Ma tean, ma tahaksin uskuda, et nad on asja arutanud, uuringuid teinud jne… Nad tegid investeerimisotsuse teadlikult, aga mina tahaksin teada, mis argumentidele nad tuginesid seda otsust tehes. Kuidas nad põhjendavad seda? Kuidasnad näevad, et see investeering toob tulevikus kasu? Kas rahaliselt (turistide arv suureneb, käivad seal pidutsemas, jätavad sinna raha)? See on Eestis vaatamisväärsus, inimesed ülemaailma tulevad kohe seda kaema? Rikastab Eesti ajalugu, ajaloomälestisi? Kui seda ei taastaks, millest me ilma jääma? Kas see on oluline? Miks just see on oluline?

      Ma olen üsna veendunud, et kui Linnahall maha lammutatakse, siis see maatükk müüakse nagunii “omadele” ja sinna ehitatakse mingi rahalehm, mis toodab raha “omadele”. Arvatavasti need “omad” ei ole eesti rahvas kui tervik, need “omad” on ikka mingi väiksem grupp inimesi, nimetusega “ärimehed”…

      KOKKUVÕTE: Mulle see Linnahall meeldib. Valitsuselt ootan selgitust ja põhjendust, miks nad seda toetasid, mis kasu ja kuidas see Eestile toob/loob. (Ka ajaloomälestis toob kasu, see ei pruugi olla alati rahaliselt väljendatud, aga see on olemas. Ajaloolased/kultuuri-inimesed oskavad seda öelda…).
      Mul puudub info selleks, et kindlalt väita, kas Linnahall tuleks taastada või maha lammutada.

      Palun ära(ärge) enam nii intrigeerivaid kommentaare kirjuta(ge). Mul tekib palju ideid ja ma unustan ennast blogisse… :D

      Tänan tähelepanu eest! :)

      • Avatar minny minny kirjutab:

        Linnahallist veel… Väike teooria… Linnahall kuulub Tallinna linnale, võimul on Keskerakond (noh.. enam-vähem), erakonnal raha napib, sest Savisaar oli üsna kulukas linnapea (Ülemiste Vanakese etendus, tasuta ühistransport ja see kauplus Lasnamäel jne)…

        Ma pakun välja mõtte, et riigi raha suunatakse läbi Linnahalli (taastamise) ja läbi Tallinna linna eelarve… Keskerakonnale. Lihtsalt üks mõttekene…

  2. Avatar Isildur Isildur kirjutab:

    Mõistad sa, mida sinna Linnahalli teha tahetakse? Mingit kontserdi- ja konverentsisaali. Samas on olemas Saku Suurhall, mis on pidevalt alakoormatud ja kahjumis. Seega on ühest sellisest suurest saalist Tallinnas küll ja küll. See Linnahall ei suudaks oma küttekulusidki tagasi teenida. Isemajandamine on täielik utoopia,raha tuleks sinna igavesti juurde taguda.
    Samuti on utoopia, et linnahall jääb millekski väikeseks. Suureks jääks, ilmselgelt.
    Kui mingi üüratu konverentsikeskuse järgi oleks vajadus, siis oleks see ammu ära tehtud. Ükskõik kuhu, sinna kuhu mõistlik tunduks.

    Turistid käivad seal ronimas, sest nad saavad. Ta on üks lagunenud koloss praegu ja teha see korda selleks, et turistid seal natuke ohutumalt ronida ja juua saaks, pole mingit mõtet. Vanalinn sealsamas, seal on palju rohkem vaadata. Ja oleks ka seal linnahalli asukohas palju rohkem vaadata, kui sinna midagi mõistlikku ehitataks.

    Tallinn peaks olema merelinn. Samas mujal peale Pirita pole mingit normaalset juurdepääsu merele. Linnahall tuleks maha tõmmata (isegi selle arhitekt Raine Karp ei tunne mingit vajadust seda säilitada) ja teha sinna normaalne jahisadam, rannapromenaad, mille ääres on restoranid, kohvikud, kontorid, korterid. Mille ääres turistid ja eesti inimesed saaks end mõnusalt tunda ja merevaadet nautida.
    Koht on ju ideaalne, vanalinn on kohe käeulatuses!

    Selle asemel raisataks üüratu summa riigi raha (mille eest oleks võinud näiteks Saaremaa silla ehitada) – sest erakapital sellisesse linnahalli taastamisse ehk mõttetusse projekti oma raha ei pane. Jahisadam ja promenaad tehtaks vabalt erakapitaliga ja makstaks linnale peale selle võimaluse ehk maatüki eest.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ma olen sinuga nõus, et konverentsikeskus end seal ära ei toida.

      Mina olen ette kujutanud, et Linnahalli võiks teha diskosaali (sest mulle tundub, et turistid just selliseid kohti käivad siin külastamas ja Eestit on turustatud/turundatud kui pidutsemise riiki). Teine mõte oli, et suuri kontserte võiks seal korraldada (sest tenekord on halb ilm ja Laululaval on ebamugav või nt saaks ka talvisel ajal Eestisse elu/turisti sisse tuua mõne eksootilise (ameerika) muusikuga). Ja sellisel juhul jääks Linnahall väikseks.

      Linnahalli rahatootev pind jääks väikseks, arvestades investeeringu suurust. Ma mõtlen, et asi ära tasuks, siis peaks üks ruutmeeter jube palju sisse tooma. Me kirjeldame sama asja, aga erinevat külge. Sa ütled, et investeeringu summa on liiga suur, aga ma ütlen, et investeeringu summa on ok, aga hoone/objekt on liiga väike selleks investeeringuks. :D Mul vist juba S-i nägemus asjadest. Ta ka tõstaks maja teistpidi ja tõstaks künkaid ümber jne… Selle asemel, et piiduda mööblipaigutusega… :D

      Aga mulle tundub, et sa oled endale ühe ettekujutuse loonud ja nüüd oled sellesse kinni jäänud. Sinu idee on ilus ja kõlab hästi, aga ma ei arva, et see ainuke võimalus on ja et see parim võimalus on.

      See, et sina oma nägemuses nii kõvasti kinni oled, tekitab minus just trotsi ja vägisid tahaks just sulle vastu vaielda. (Just vaielda, sest emotsioonid on laes. See ei ole midagi ratsionaalset, need on üksnes emotsioonid). :)

      Ma pole üldse uurinud, mida ametnikud Linnahallist räägivad. Seega ma ei tea, mis plaanid neil sellega on… Lihtsalt tahaks uskuda, et nad on asja ikka põhjalikumalt uurinud, kui see, mis sa välja tood… Aga jah… Ma ei tea asjast midagi. Ma niisama arvan siin ja usun… :D

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>