Nüüd ei tohi ära unustada

Väike jeiii… Täna helistati, aga ma olin natuke eemal ja ei kuulnud. Siis sain sms-i. Homme saan tööle minna. Ainult üks päev ja 7:30-15:30, see tähendab, et ma pean koristama. Keegi eriti ei taha seda teha, see tähendab, et teised lähevad koju 15:00 ja siis on tunne nagu oleks peale tunde jäetud. Aga… Minu jaoks on see ok. Kui tervis on ok ja ma tean, mida teha tuleb, siis mulle isegi meeldib see. Saab vaikselt rahus koju minna. Ma arvan, et homme saan ma töötada terve päev, sest kes see teine ikka minu eest koristada tahab. Aga noh, eks näis..

Aga nüüd ei tohi ära unustada, et homme tööle. Ma pole ammu tööl käinud ja nii vara pole ka ärganud.

Täna olen ma kuidagi vati sees. Imelik on olla. Ei, tervis on ok, aga emotsionaalselt olen küll tühi. Täitsa tühi, mis tühi.

Ükspäev kirjutasin RT-le, et kuna me koertega jalutama läheme ja ta pakkus välja tänase (teisipäeva). Ma usun, et ta teadis, et mul on keeltekool (ma kunagi ütlesin) ja seetõttu ta selle pakkus. Lootis, et ma ise ütlen, et ei saa. Aga ma ütlesin, et mõned kümned minutid enne kooli saaksin…

RT-ga jäi jutt, et täna võib-olla läheme jalutama koos koertega, aga täpsemalt pidime kokku leppima täna. Eile ta kirjutas, et tema vanaema on haige (kopsupõletik üle 80-aasta vanusel inimesel). Vanaema on haiglas. Ei, ma ei heida midagi ette, see on tõsine asi. Ma mõistan.

Igatahes, täna ta kirjutas, et vanaemal on läinud halvemaks ja ta pole kodus… Tegelikult oli mul isegi heameel, et kohtumine jääb ära. Ma juba mõtlesin, et peaksin meigi peale panema — tavaliselt siis, kui meigi peale panen ja end valmis sean, siis jääb asi ära. :D Aga polnudki vaja oma nahka rikkuda.

Igatahes… Ma olin hästi mõistlik inimene ja kirjutasin, et ok. Siis läheme mõni teine kord.

Mul polnud täna tuju temaga välja minna. Või noh. Asi pole temas. Ma ei taha üldse inimeste keskel olla. Mõtlesin juba ise kirjutada ja ära öelda, aga hea, et tema seda tegi. :)

***

Ruth, üks vabatahtlik ühe teise linna kiriku juures. Tema sokutaski mulle selle šokolaadi poisi, et me koos koolis käiksime. Nüüd ta kirjutas mulle sms kell 6:45, et ta korraldab loengu-kohviku ja šokolaadi-poiss on ka seal. Ma pole midagi vastanud, aga ma mõtlen, et kuidas ma ära ütlen. Ma ei taha praegu inimeste keskel olla.

Ahjaa… Ma olen ju homme tööl ja kui tavaliselt jõuan koju 16:15, siis homme jõuan 16:45, aga kohvik algab 16:00 ja teises linnas 10-15 min sõitu… Ma mõtlesin seda sms-i lugedes, et saaksin ma tööle minna, siis oleks nagu vabandus olemas, et olen väsinud või et ma ei jõua. Ja woilaa

Ma ei usu, et ta aksepteerib seda, et ma tööl olen. Ta ütleks, et ma pärast tööd tuleksin ikka… Ta on üli-väga pealetükkiv inimene, aga süda on tal hea. Tõesti aitab kõiki. Kuigi vahel astub ühe aitamiseks teisest üle, aga… Noh… Ma teadsin, et temaga läheb raskeks… Aga enda ja oma soovide eest tuleb olla ise väljas. See on väga hea enese treening. Kuidas öelda “ei”.

See on huvitav, kuidas kutse serveeritakse. Anna kutsus tantsu-õhtule “Nicanor on ka seal, tule, tule.” Ruth kutsub kohviku-õhtule: “Škokolaadi-poiss tuleb ka.” Tal on nimi, aga ma praegu kasutan seda nimetust… Olengi mõelnud, miks Ruth sedasi kirjutas. Kas ta arvab, et ma peaksin nii pisikeses linnas šokolaadi-poisile taksot sõitma? Või ta arvab, et šokolaadi-poiss meeldib mulle? Või ma meeldin šokolaadipoisile ja ta on sellest Ruthile rääkinud ja too nüüd üritab kosjamoori mängida?

Šokolaadi-poiss on Eritreast, 28-aastane noormees (näeb noorem välja, ma pakuks 20-25 talle). Suel lõpetab DU2, töötab. Paari kuu pärast peaks saama juhiload kätte. Elab samas kandis, kus mina. Umbes 10-15 min sõitu. Enne kooli võtan ta peale ja pärast kooli viin tagasi. Raha ei küsi, natuke enda rahast läheb kütuse alla, sest ma teen väikse ringi sisse, aga pole hullu. Me räägime taani keeles, seega on see nagu taanikeele järelkursus ja vabatahtlik töö. (Ema-Teresa, nagu ma olen). :)

***

KOKKUVÕTE: (1) Homme saan sellel aastal esimest korda töötada. (2) RT jättis kohtumise ära, vanaema on haiglas. (3) Ma ei soovi inimestega suhelda. Olen emotsionaalselt tühi, väsinud. (4) Ruth (üliaktiivne vabatahtlik) ja tema loengu-kohviku kutse.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>