Anna mulle soe kallistus ja mõni toetav sõna

Ega siit midagi head ei tule.

Ma olen väga väsinud. Ei tea, kas see kelle keeramine mõjus nii masendavalt või see, et suhtlemist on palju olnud.

Natuke veel ja siis lähen puhkusele. Juba on puhkuse ärevus sees.

Ma ei viitsi oma minevikus praegu sobrada (et arvutada keskmine töötatud päevade arv, kunasest saab tööst villand), aga… Hetkel olen sellises punktis, kus mulle mu töö enam ei meeldi. Noh, töö meeldib, aga need inimesed on natuke liiga palju, et välja kannatada.

Sageli tõden tööl, et mida rohkem ma taani keelest aru saan, seda vähem ma tahaksin aru saada.

Nt… riietusruumis kuulen, kuidas minust räägitakse. Varem olin uudishimulik ja kuulasin kõrv kikkis, aga sellel korral haarasin ruttu oma asjad ja jooksin minema. Ma ei taha teada. Tegelikult ka, enam ei taha ma teada, mida nad minust räägivad.

Või siis… Iga inimene käib ja õpetab, aga nende õpetused on vastuolulised ja ma olen alati natuke segaduses, et keda ma siis kuulama pean. Üks ütleb, et materjali ei tohi masina peale panna, teine ütleb, et just sinna tuleb see panna, et serva peal ei tohi olla… Üks ütleb, et masinast värskelt tulnud alusele ei tohi midagi panna, sest masin peatub, aga teine vaatab mind vihase etteheitva pilguga, et miks ma passin ja neid aluseid ei täida juba…

Üks ütles, et “torskloins” ei tohi olla koos (nüüd ma kahtlen, äkki sain valeti aru ja tegin terve tunni valesti…). Pärast nägin, et teine pani need tükid täiesti kokku. Mida ma siis tegema pean?

Nad ütlevad, et alati küsi. Aga kelle käist? Kui masin liigub nii kiiresti, et mul on raske sellega sammu hoida ja teised töötavad minust 10 meetrit eemal ja seal on tohutu lärm, siis kellelt ma seda küsin…

Jah… ega ma ei tahagi kurta. Eks see olegi taani või üldse ettevõtete töökultuur. Tuleb lihtsalt harjuda ja rahulikuks jääda. Üldiselt ma seda suudangi, aga viimasel ajal on raskusi tekkinud.

Päris mitmel korral olen avastanud, et olen sama stressis ja okkaline nagu need pikaajalised töötajad. Ma mäletan, kui rasked olid reeded, kui ma olin agentuuritöötaja. Eile töötasin ma koos kahe agentuuritöötajaga ja olin ise see okkaline, kurja pilguga, stressis pikaajaline töötaja. Kui ma seda märkasin, siis püüdsin naeratada ja sõbralikum välja näha.

***

Ma püüan ikka ja jälle endale kinnitada, et uute asjade õppimine võtab aega. On tõuse ja mõõnasid. Aga natuke kärsitu olen või… Ma ei tea… Natalia jättis keeltekooli pooleli, aga tema räägib teiste töötajatega ja nad mõistavad üks-ühte. See näib sedasi, et nad mõistavad. Natalia räägib palju ja ta saab kõik oma jutud räägitud.

Mina käin koolis, kirjutan kodus, loen juurde, kuulan taani raadiot, teen oma peas taanikeelseid vestlusi, kuulan tööl, kuidas nad räägivad ja püüan meelde jätta sõnade hääldusi jne… Aga tulemus on see, et minust ei saada aru. Üks Erik? küsis kümme korda, mida ma ütlesin. Realiseerus minu õudusunenägu ja just sellepärast ei tahagi ma nendega rääkida, ei julge nendega rääkida. Mis mõtet on viis minutit üks-ühele karjuda “Mis sa ütlesid?”. Ja selle lause sisu polnudki ju nii oluline.

Vahepeal läiks vestlemine üsna hästi, koolis ka juba saadakse minust aru… Aga seal vestleme vaikuses ja keskenduma üks-ühele. Aga tööl on lärm ja erinevad murrakud ja mitu inimest räägivad korraga…

Praegu tunnen ma end nii lootusetuna tööl (olen omast arust liiga aeglane, samas võrdlen end inimestega, kes on seal töötanud 4-10 aastat). Ja keeleõpe ei suju. Ja kõigele lisaks ei taha ma inimestega rääkida.

Nicanor kirjutab ja vist soovib ka kokku saada, aga ma tunnen end… Noo ei taha, ei jaksa. Ma ei jaksa teha head nägu ja pingutada mingite viisakusväljenditega praegu… Minu mõõt on täis. Seega on parem kui ma tõmbun eemale. Aga mehed loevad sellest välja, et mul pole huvi. Võib-olla polegi.

Ma ei kujuta ette, milline mees suudaks minu kõrval püsida. Ma ei hinda lilli ega romantikat. Olen väga lihtne inimene. Ma ei kasuta palju viisakusväljendeid. Ma ei kiida tihti, ma ei räägi ilusaid sõnu just tihti. Ma vajan oma ruumi, enda aega.

Ma arvan, et Nicanor sooviks minuga kohtuda iga nädal ja rääkida netis 3-5 korda nädalas. See ei tundu just väga palju, aga minu jaoks on see koormav. Ma ei suuda nii “tihedalt” suhelda. :D Mul ei ole midagi öelda. Juba mõte sellest tekitab minus hirmujudinaid. Ma tunnen end nagu vang, nagu keegi tahaks mind omada, aga ma pole omand… Igatahes, mu jalad on juba selles suunas, et joosta temast eemale. :)

Üks inimene ütles, et ma peaksin leidma endale mehe vanuses 30-35. Aga selles vanuses mehed tahavad peret luua (kui neil seda pole, kui see on, siis tahavad armukest)… Kubki variant mulle väga ei sobi. See on täiesti normaalne, et selles vanuses soovivad terve-mõistusega inimesed paikseks jääda ja paljunema hakata. Aga mina pole ju terve-mõistusega.

Igatahes, praegu on masendus, tüdimus ja kõik need teised halvad tunded/emotsioonid.

Sellega tahan ma öelda, et alati ei ole kõik ilus ja roosiline ja ei peagi olema. Ma tean küll, et on inimesi, kellele ei meeldi, et negatiivsetest asjadest räägitakse ja nad arvavad, et siis tuleb kõigele käega lüüa… Aga mina selline ei ole. Selles mõttes, et ma teiste negatiivsest tagaisidest hoolimata kirjutan ja julgen kirjutada ka siis, kui kõik ei ole hästi. Ja ma ei löö kõigele käega, sest tagasilangused on ok-d. Need tuleb vaid üle elada ja siis ikka edasi liikuda ja just sellepärast olen ma oma eesmärgid ka saavutanud. Ma ei anna alla raskuste tekkimisel.

***

Järgmise nädala proovikivi on “rahu saavutamine ja säilitamine”. Saab olema raske, aga proovin. Pärast puhkust võtan käsile selle inimestega silmside loomise, esimesena teretamise ja lõpuks ka põgusa vestlemise… :D Jah.. nüüd on vist terve aastaplaan kirja saanud. :D St seda eesmärki jätkub aastaks või aastateks. :D

***

Ma olen juba natuke terve. Köhin mõni kord, aga see on juba nagu töökoha eripära. :D Ootan soojasid ilmasid, siis saavad ka teised terveks ja siis ei pea ma enam on tee-termosega tööl käima, et viiruseid endast eemal hoida.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>