Ma ei tea

Jah. Ma ei tea, kohe mitte midagi ei tea.

Püüan oma kiired ja sündmuste rohked nädalad kokku võtta.

  1. Isa juubel. 55 sai. Soomes, minu kõik vennad koos kaaslastega. Palju nalja. Mega väsinud suhtlemisest. Isa elukaaslane ja tema tütar, mulle nad ei meeldi. Meil ei klapi kuidagi.
  2. Isa elukaaslane rääkis oma äri-ideest. Ta ütles, et teeb ettevõtte. Minu kulm kerkis, olin positiivselt üllatunud. Siis ütles, et hakkab lotot tegema. Ma mõtlesin, et on ikka nutikas naine. Ja siis… Siis rääkis ta sellest süsteemist, õhinaga… See kõlas nagu püramiidiskeem. Minu ihukarvad tõusid ja mul oli raske naeratust näole manada. Ma pomisesin vaid noka-otsast midagi. Külm higi tuli ihule ja lootsin, et ta ei palu mul sellest eksperimendist osa võtta. (Ei palunud, veel.) Kuidas ma küll viisakalt keelduksin. Ei tahaks ju teise õnne ka ära rikkuda.
  3. Vanavanemate juures. Käisime Tartus, ERM. Oli ok, aga ei olnud seda woww-efekti. Venna juurest käisime läbi.
  4. Vanaisa suri. Koos toimetasime garaažis, 5-10 minutit olin eemal. Tagasi tulles oli vanaisa põrandal maas pikali, polnud pulssi ega midagi.
  5. Matuste korraldamine… Matsin end tegevustesse. Nädala pärast olin ülikurnatud.
  6. Senimaani pole mulle kohale jõudnud, et vanaisat enam pole. Kohe üldsegi mitte pole. Ma ei suuda uskuda, et see kõik juhtus päriselt.
  7. Matuse korraldamise vahepeal käisin ka Tartus klassikokkutulekul. Meid oli seal 13 (klassis oli meid vist 17), seega enamus olid kohal. Täitsa vahva oli. Tahtsin panna end proovile, et kas ma olen muutunud. Noh, ega eriti polnud, ikka istusin vakselt nurgas. Aga siiski natuke vestlesin. Seega õige pisike edusamm oli… Kell 3:00 öösel läksin koju (st venna juurde). See tähendab, et üli tore oli… Oleksin isegi kauemaks jäänud, aga enamus läks koju, seega läksin ma ka.
  8. Lennureis, Soome ja laevaga Eestisse. Sain hakkama. Tunnen end juba nagu kodus (Riia ja Tallinna lennujaamas). :D Aga nii pea uuesti ei taha minna. Tervisele hakkab see lendamine. Ei ole minus seda reisimise nautimist.

Nüüd käin jälle tööl.

Ma ei ole päris kindel, võib-olla kujutan ette. Aga pole oluline. Lugeda on ju põnev… Inge vist vihkab mind. Ta sätib end alati minu juurde tööle ja siis vingub mu kallal ja teeb mu tööd maha. Hea on see, et teised on juba tema vingumisest ja minu narrimise kuulamisest väsinud… Nt eile pidin ma masinasse panema kõige väiksema mõõduga kalu (lestakala), paned sa kuidas paned, aga ikka jääb luu külge ja need fileed takerduvad masinasse.

Inga virises mu kallal ja rääkis, et ma ei oska kohe üldse selle masinaga töötada. Lilly ütles talle, et kala on väike ja ma töötan väga hästi arvestades neid tingimusi. Inge ikka virises edasi ja siis Lilly saatis ta masina peale. Ega ta kaua ei saanudki töötada, kui Britta masinat puhastama pidi ja pärast seisiski Britta masina vales kõik see aeg, mil Inge masina peal oli. Pärast seda oli Inge mokk-töllakil ja ei kuulnud ma enam terve ülejäänud päev midagi halba enda suunas (tema suust).

Võiks arvata, et ma olen kurb sellisest ülekohtust. Aga ei. Pärast eelmise nädala sündmusi on mul sügavalt üks-kõik. Pealegi ma ei pea enam midagi tõestama. Mõned üksikud otsivad veel minus vigu, aga teised juba usaldavad mind ja on minuga leppinud ning harjunud.

Täna veel kordasin, et kui minust räägitakse minu selja taga, siis olen ma neidt ees. Kui nad mind sedasi maha teevad ja vigu otsivad jne… siis järelikult nad kardavad, et olen neist parem. Kui ma ikka nii mõttetu oleksin, siis nad ei vaevuks ju minu nime suhu võtma. Aga nad investeerivad nii palju aega ja närve sellesse, et mulle koht kätte näidata ja minu kallal vinguda jne… Edu neile ja kindlat meelt mulle. Raskused on selleks, et neid ületada ja see, mis ei tapa, teeb tugevaks. Küll minust saab ükskord üks tugev naine… :D

Egas midagi. Vaikselt ikka edasi.

Ei ole veel leidnud head taani keele harjutamise kohta, inimest. Aga ma ei jäta jonni, otsin edasi. Varsti on moodultest ja suuline osa. Seega läheb kiireks, aga küll ma midagi välja mõtlen.

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

***

Starmani kohta on paar halba sõna, aga ma ootan veel sellega. Ma ei ole nendega veel lõpetanud. Aga ma neile veel näitan, varastavad sente pensionäri tagant ja leinavate inimeste vastu austust pole.

***

Kas veel midagi? Tänaseks vast aitab.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>