Täna mõtlen ma siin

J on igati kean noormees. Tal on kean kodu, mul on tore temaga koos vestelda. Mul ei ole tema suhtes ühtegi halba sõna.

Ta tundub mulle natuke lämmatav, aga ma mõtlen, et see tuleneb sellest, et tema on minust rohkem huvitatud kui mina temast.

Mul ei ole tema vastu kirge. See tekib mul üldse harva ja täiesti valede inimeste vastu.

Mu ema püüdsi meid kokku panna. Tahab meid saata Norra kruiisile. Aga mõte sellest, et ma pean elama koos inimesega, kelle vastu mul pole tundeid… See ajab mu aju lühisesse. Ma peaksin end sundima teda suudlema ja kõike muud… Ma ei suuda. Isegu suure tahtmisega ei suuda… Sedasi kaoks ju elumõte ära. See ei viiks mitte kuhugi.

***

Vahel mõtlen, kas on võimalik leida see kõik kompot ühes isikus (kirg, sõprus, armastus, tahe koos olla, usaldus, austus, natuke imetlust, meeldivad vestlused, mõistmine…  ja see muu positiivne).

Üldiselt olen lootuse kaotanud. Nüüd mõtlen, mida eelistada… Kas kirge (see kestab paar kuud ja siis edasi tuleks lihtsalt inimest välja kannatada, mõned aastad või… tea kui kaua sedasi suudab…). Või pigem jääda ratsionaalseks ja eelistada sõprust (aga siis puuduks kirg, äkki alkoholi-koosmõjul saab teeselda)…?

Ma olen püüdnud leida lihtsaid lahendusi. Minu õppejõud kritiseeris lihtsaid lahendusi, ta ütles, et kõike ei saa lihtsustada ja see on vale ja halb… Muidugi ta oli seisukohal, et on ka väga rumalaid küsimusi. Aga nende seisukohtadega ma nõus polnud. Ma pooldasin pigem teise õppejõu seisukohti, et pole olemas rumalaid küsimusi on vaid rumalad vastused. See on nagu edasiviiv ja arendavam hoiak kui eelmine. Muidugi selle teise õppejõu loengutest sain ma aru (lihtne ja loll nagu ma olin). Aga selle esimese õppejõu loengud jäid mulle hiinakeeleks. Ta suutis lihtsa asja keeruliseks muuta, mis ei ole just kõige parem oskus. Mulle avaldab muljet, kui keeruline asi suudetakse lihtsaks rääkida, arusaadavana esitleda… Aga las see jääb.

Igatahes… Minu lihtne lahendus on, et kui mul pole hea, siis ma ütlen “ei” ja lähen ära. Lõpetan selle. Neid “ei”-sid ikka koguneb ja mulle ei meeldi ka “ei” öelda, kuid… Lisaks veel see, et mõnikord ma mõtlen, et äkki ma jäängi terve elu “ei”-sid ütlema.

Ma nüüd lõpetan selle filosofeerimise. Tuleks reaalsusesse tagasi minna. Koer vajab jalutamist ja lilled ning taimed vajavad vett. Loomad vajavad tähelepanu ja minu eesmärgid tegemist.

:D Kas luule hakkab juba looma? Ma aervan küll. :)

 

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 kommentaari postitusele Täna mõtlen ma siin

  1. Roland kirjutab:

    Samas siin võib-olla 50-50 võimalust, et et J võtab sind FB’na. Kasuta juhust!

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ja siin on sul võimalus mulle seletada mida tähendab FB. Kas “fuck buddy”? Ma olen ikka vana inimene ja ei tunne seda noorte slängi. Vabandan!

  2. Roland kirjutab:

    Ja mina kartsin, et pean Sind googlesse juhatama. Oled selle üles leidnud.

    Kean noormees, kena neiu.

Leave a Reply to minny Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>