Ega mul midagi öelda polegi. Lihtsalt taas üks selline päev, kus ei taha kellegagi rääkida. Istuks vaid oma pehmes tugitoolis ja vaataks seina. Jah, mõnikord on lihtsalt nii.
Kõik saab korda ja homme on juba parem. Homme lähen jooksma ja saan pea tühjaks ja vast tuleb natuke energiat ka minu sisse.
Järgmise korrani!
Olge ikka mõnusad!