Ma olen viimasel ajal olnud väga väsinud ja ei ole soovinud inimestega suhelda jne… Unerežiim on ka paigast ära. Igatahes… Kirjutasin J-le ja otsustasime, et kohtume nädalavahetusel.
Noh, mina otsustasin. 
Ma kirjutasin, et kohtume homme kella 17-ajal… Ta kirjutab vastu, et talle see aeg sobib jah…
Ma oleksin pidanud küsima, mitte kirjutama, et kohtume…
Kipun unustama, et inimesed ei istu riiulil ega oota mind nagu nukud, et ma nendega siis mängiksin. Pole mulle antud seda viisakust ja empaatiavõimet.
Igakord, kui ma kirjutan, et mul puudub empaatiavõime, siis mõtlen, et… Ma tajun päris hästi, kui keegi on mu peale solvunud või vihane (vahel isegi nii hästi, et inimene ise ei teagi seda – vihjan, et kujutan vaid ette)…
***
FB on halb, püüan hoiduda, aga liiga palju sõltun sellest. Raske saab see võõrutus olema, aga ma saan hakkama. 
Nüüd magama ja homme tuleb olla hästi produktiivne.
***
Vaatasn, et Billund-New York on odav pilet. 3 tuhat DKK ja mõnisada krooni veel peale, vist kaheotsa pilet. See raha on mul isegi olemas. Tea, kas see on saatuse kutse?!
Ma pole veel uurinud elamisloa ega viisa asja ega õppimisvõimalusi ega muud sellist. Seega jätan selle rongi vahele. Küll jõuab veel. Kuhu mul ikka kiiret.