Just, ja seepärast ma seda teengi. 
Jah, see minu haiugus: inimestest ja asjadest kümne küünega kinni hoida.
Mul on olnud juba pikemat aega plaan lugeda ühte Kierkegaardi filosoofilist raamatut. Küsisin oma taani sõbralt R.-lt, mis raamat mu soovidele vastab. Ta andis ühe pealkirja, aga lisas, et seda on isegi taanlastel raske lugeda. Mu ema on seda mulle öelnud ja kui moodultesti tegin ja rääkisin, et soovin sellist raamatut lugeda, ütles juhendaja ka, et väga raske on lugeda ja aru saada, isegi taanlastel.
Kuid mina ikka tahan proovida. R. saatis mulle lingi ka, kus on tekst või osa raamatut teksti. See on kirjutatud vanas taani keeles (160 aasta tagune taani keel). Ah, siis selles mõttes raske lugeda. Ma arvasin, et väga filosoofiline ja läbi lillede ja kujundlik tekst. 
Aga ma arvan, et midagi ma ikka mõisan ja loodan, et see aitab mind.
Seega… Mõnikord mind ei takista “see on väga raske” hoiatus/takistus.
Muud nagu polegi. Pea juba teist päeva valutab ja hullult tahaks magada. Täna plaanin varakult linade vahele pugeda.
Head und!