Käin tööl

Oodake veel õnnitlemisega. Ma ei tea, kui kaua nad mind seal hoiavad ja kas nad üldse palka maksavad. :D

Kõik käis väga ruttu ja ootamatult. Nagu minu puhul ikka. Ja mis kõige minulikum, tegin täpselt vastupidiselt oma tõsikindlale otsusele. :D

Alustame algusest.

Kui töötuks jäin, siis esimesel nädalal (oktoobri keskel) saatsin oma CV. Ettevõte otsis raamatupidajat (sellist, kes kõike teeks), asus mulle üsna lähedal (10-15 km).

(Ettevõte tegeleb puurimise- ja keevitamisega, samas rendib oma tehnikat ka välja. Puurib maa alla (risti ja põiki) augu, et sinna kaabel või toru surada. Võime öelda, et ehutusettevõte).

Mitte mingit vastust sealt ei tulnud. Oletasin, et ju see tähendab, et ma ei osutunud valituks. (Mis oligi nii.)

Eelmine nädal (26.11.2018 õhtul kella 16-ajal) helistas mulle Karsten. Ütles, et ma kandideerisin sinna tööle, et kas ma mäletan. Huvitaval kombel ma mäletasin ja mul oli arvutis exceli fail lahti, kust ma nägin kohe, mis ettevõttega tegu ja kuna ma sinna kandideerisin jne…

Ta ütles, et nad leidsid sellele ametikohale kellegi, aga neil oleks ühte inimest veel vaja. Teda oli raske kuulda ja ta rääkis kiiresti. Ametikoht pole ka nii päris selge. Seega leppisime kokku töövestluse järgmisel päeval (27.11.2018).

Mul oli pool õhtut aega otsida infi ettevõtte kohta. Mul polnud õrna aimugi, mis ametikohaga on tegu. Mul oli juba kokkulepe, et lähen kursusele 3.12.2018.

Leidsin, et see ettevõte on läinud pankrotti üks või isegi kaks korda. Vaatasin, et selle uue nime all, on nad töötanud kõigest 1,5 aastat, seega oli mul vaid üks aastaaruanne. See aruanne ei näinud eriti tugev välja. Samas nad ju just alustasid (uuesti). Alguse kohta oli ok, aruanne.

Ma siiski olin kindlalt veendunud, et ütlen neile “ei” või nad ise taipavad mulle “ei” öelda.

Minu tööülesandeks on otsida torusid ja juhtmeid. Jah. :D Mõnes mõttes on see ju ka raamatupidamine, aga objektiks pole raha, vaid objektiks on torud ja juhtmed. :D

Neil olid suured kaardid laual. Nägi välja nagu mingi uus põnev süsteemne mäng. Mäletate Monica “The Friends”? Ma nägin neid kaarte ja Karsten seletas mulle, et see on üks suur projekt. Näitas, kus meie (ettevõte) kaevamine, puurimine toimub. Näitas mulle programmi/veebilehte, kuhu ja kuidas päring saata. Sealt saan päringu numbri ja edasine asi käib päringu numbriga.

See programm/veebileht saadab ise automaatselt päringud kõikidele ettevõtetele, kellel on selles piirkonnas torusid ja juhtmeid ning ettevõtted hakkavad mulle saatma vastuseid ja kaarte. Minu ülesandeks on teha linnukesi sellele nimekirjale (mis ma programmist saan). Kui saan ettevõttelt A kirja, siis teen linnukese, et kiri on tulnud. (I’m lovin it.)

Ja lisaks pean vaatama neid kaarte ja kui kusagil ristub kellegi toru või juhe meie trassiga, siis pean välja uurima, kui sügaval nende juhtmed/torud on. (Tavaliselt seda kaardilt välja ei loe). Ma ütlesin, et ma ei suuda helistada, sest ma ei oska taani keelt piisavalt. Ülemus ütles, et siis võin e-maili saata. Aga see on selline ülemus, et ütleb ühte ja pärast ütleb teist ning seda kõike ilma, et ise aru saaks, et need kaks käsku on omavahel vastuolus.

Näide. Minu arvutit kasutatakse ka serverina ja sellega töötab üks inimene oma kodus. Seega peaksin ma päeva jooksul tegema arvuti vaba pausi. Ma täpselt ei tea, kuna ja kui pikalt. Ma olin esimest päeva tööl, seega ei osanud ka tööd planeerida, sest mul puuduvad konkreetsed ülesanded. Täitsa kaos on seal.

Igatahes. Tegin ära kõik, mis ma oskasin teha (millest esimesel päeval, töövestlusel rääkisime). Siis vaatasin, et rohkem ei oska ma midagi teha. Arvuti on vaba. Ülemust polnud tööl ja ma ei teadnud, kuna ta tuleb. Pidin saatma SMS-i sellele inimesele, kes kodus töötab. Kirjutasin, et arvuti on vaba kuniks ülemus tuleb. (Täpsemat infot ei olnud anda.)

Aga ülemus tuli ca 15-30 minuti pärast. Andis mulle mingi ülesande ja see oli arvutis. Ma ütlesin, et ma arvan, et praegu kasutab minu arvutit see teine isik, et ma just saatsin sms-i talle. Ülemus ütles kurjal toonil: “See on sinu arvuti, sina pead seda kasutama.” Ok…

Töövestlusel ütles ta, et mina ja see inimene (kellega ma pole elus kohtunud ega rääkinud), peame ise paika panema, kuna tema saab arvutit kasutada. Ja kui me panime selle paika, siis tuli ülemus ja ütles, et mina pean arvutit kasutama. Raske juhus! :D Aga tundub, et sellega tuleb lihtsalt harjuda.

Mis ma siis tahan öelda?

See ettevõte on tohutu kaos (negatiivne), aga minu jaoks on põnev ja väljakutsuv luua sinna kaosesse süsteem. Mul on tohutult palju vaba voli (loe: võim, positiivne).

Minu palk on natuke väiksem kui kalavabrikus (negatiivne), aga ma sõidan tööle kõigest 15 min (56 min asemel). Ma ei pea riideid vahetama, ma ei pea ekstra aega varuma, sest sellel distantsil on tõenäosus, et midagi juhtub, üli väike. Ma ärkan kell 6 (varem ärkasin kell 4), koera jalutuseks pole mul aega, aga kui kell 5 ärkaksin (või 5:15), siis saaksin ka koera jalutuse võtta. Ütleme, et hommikul võidan tunni. Ma olen kodus nagu tavaliselt (kalavabriku tööga), kell 16. Kuid reedeti on lühem päev (vähemalt see reede oli), lõpetasin kell 14:30. Seega olin väga vara kodus (positiivsed asjad). (Mul pole lepingut veel, seega ei tea oma ametlikku tööaega).

Ma ei tea, kuidas selle stressiga on. See kaos tekitab natuke stressi. (Neil on raamatupidamine tegematta alates veebruarist ja praegu audiitor küsib dokumente.) Lisaks sellele on tavaliselt nii, et kui mina saadan programmis infopäringu välja, siis on mul aega 10-12 päeva, aga nüüd on töömehed tööga maas (töötavad kella 24-ni) ja mu esimene töö läks juba järgmisel päeval välja. Mis oli natuke katastroof, sest üks juhe ristus ja kui ma küsin lisainfot, siis neil on aega vastata või reageerida (nt saadavad ühe isku välja, kes mõõdab aparaadiga juhtme sügavust) 5 päeva. (Ülemus sõitis juba mu esimesel tööpäeval Poola jahile. Pool päeva närvitses ja stressis seal). :D (Lubas, et järgmine nädal saab mulle olema raske, töömahukas. Ma juba kardan.) :D

Mul on mingi tabel keevitusdokumentide numbritega ja puurimise numbritega. Teine tabel on mingite distantsidega  (kilomeeter mõõdustikus)… Ma ise ka aru ei saanud. Kui küsisin töövestlusel ülemuselt, et miks ühes lahtris ühed arvud on sulgudes, ütles ta, et ta ei tea. :D Seega ma pean tegema midagi, millest tal pole õrna aimugi. :D Ta on kohutav delegeerija. “Tee. Mul suva, kuidas.” :D Põnev ja väljakutsuv.

(Raamatupidaja on seal olnud alates oktoobri keskel. Nüüd ma näen ja töötan koos inimesega, kellega konkureerisin. Ma näen oma silmaga ja kogen, kus on minu puudujäägid.)

Ma selgitasin välja, et keevitajad ja puurijad mõõdavad natuke erinevalt. Keevitajad on täpsemad. Ühel real on sama distantsi keevitused ja puurimised, aga keevitajad kirjutavad distantsi täpsemalt kui puurijad. :D Ma saan esmaspäeval ülemust natuke valgustada. Kui tal aega on. :D

Nagu mu tekstist näha, siis selles ettevõttes on tohtu segadus.  Vaatasin, et need tabelid, mis ülemus mulle andis, on natuke vanad, sest leidsin infot, mis peaks olema tabelis märgitud “tehtud” märgisega, ei ole seda teps mitte. Seega ma ei tea, kus maal projekt paregu on.

Ma räägin, see ettevõte on nagu kullakaevandus, aga mina kaevan infot välja (kulla asemel). Mõtle vaid, kui ma projekti lõpuks olen suutnud kogu info süstematiseerida. Projekt kestab veel 2 kuud, aga ma usun, et meil läheb üle aja.

Igatahes… Kui ma seda suudan, siis olen ma saanud palka selle eest, mida mulle meeldib teha (ka vabal ajal). Kodus süstematiseerin S-i raamatupidamist ja oma raamatuid.

***

Kui olin töövestlusel, siis ülemus ütles: “Selle SAP-kursuse saad sa võtta ka pärast. Miks sul seda kursust vaja on? Su CV-s puudub töö ja kogemus.” Ma pidin temaga nõustuma ja selle pärast ma oma “jah” sõna ütlesingi. Muidugi ta ütles, et ma olen intelligentne naine ja suudan kiiresti endale asja selgeks teha. Keda siis selle komplimendiga ei ostaks!? :D

Küsisin, kunasest tööle tulen. Ta ütles, et tal oleks juba täna vaja, aga jäi jutt, et tulen järgmisel päeval (28.11.2018).

Praegu mulle meeldib seal. Olgugi, et ülemus on natuke… kuidas nüüd öelda… otsekohene, kaos ja ebaloogiline. Mulle meeldib, et seal tehakse tööd, selle suure algustähega. Raamatupidaja on naine, aga väljas on vaid mehed, seega enamus ajast tuleb mul suhelda meestega. :D Seal ei ole seda bitch‘imist. Noh, see… “Nägid kui ebaühtlane make-up tal on? Vaata, kuidas ta räägib? Ta ei oska seda sõna õigesti öelda? Ih-ih-ihhh. Ta on kuum temakese peale. jne…” Mitte midagi sellest. Seal on ainult töö, töö, töö ja hästi palju tööd.

Ma ei tea, kas nad mind seal hoiavad, kas ma olen piisavalt kiire, arukas, arusaadav ja arusaaja. :D Kui töötuks jään, siis on mulle kogu töötu-süsteem selge. Seega… ma istun seal ja kogun kogemust nii kaua kuni lastakse. Muidugi ilma palgata ei saa. Ilma palgata tuleb teised meetmed käsile võtta. ;)

Mulle meeldib tohutult, (peale selle, et lastakse 100% tööd teha,) et ma saan linnukesi teha, asju välja printida ja süstematiseerida ning kausta panna. Ma jumaldan kaustu ja süsteeme, kui iga asi on õiges kohas.

Ma just vaatasin “The Friendsi”, see lõik, kus Monica oma pulma-planeerimise märkmed välja võttis (need, mis ta lapsepõlves tegi). “Need on pulma toimumise võimalikud asukohad. Alguses tähestikulises järjekorras, siis geograafilises ja siis… üks oli veel.”

Ma tean, et nad rikuvad mu süsteemid ära. Tean, et nad tulevad mu rutiinsele toimingule vahele. Siis läheb mu süsteem paigast ära ja siis on katastroof. (Nt. “Kuule, vaata see üle. Kas see päring on sul valmis? Mis juhe selles kohas ristus? Kas oled helistanu? jne)…

Elame ja näeme, kui kaua ma seal vastu pean.

PS. Olen seal töötanud 3 päeva. :D Mul on oma isiklik võti, seega saan ise otsustada kuna ma sinna lähen ja kuna sealt tulen…

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

8 kommentaari postitusele Käin tööl

  1. Meerits kirjutab:

    Olen uhke Sinu üle! Teades, kui ettevaatlik oled, siis tean, et Sa kuhugi alla ei kirjuta enne läbi lugemata/ilma konsulteerimata, siis ei saa ka pahandusi tulla.

    Kuna teen koostööd väga suurte ettevõtetega, siis segadused suurtes ettevõtetes on pigem suurem trend, kui väikestes. Kui palk jääb välja maksmata õigel ajal, siis tööle minemise asemel tasub “kontorist” Sul üle küsida,kas on “vaja” tööle tulla. Mina jäin suurest hulgast rahast ilma, kuigi ühe ettevõtte juhataja hoiatas, et omanik pole neile juba ka palka maksnud.

    Muide, kuigi 3 päeva on selja taga ainult, siis hoolimata, et pole unistuste töö, siis alati on tähtis, et endal on mõnus tööd teha.

  2. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Ma vaatan su seletusi ja uuringuid ja mu pea on paksult pulki täis—küll sa oled tubli!

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Tänan! Ma arvan, et see näib keeruline, sest ma ise ka hästi aru ei saa, mida ma teen. :) Ülemus on unustanud, et ma äsja alustasin. Täna hakkas nõudma juba utoopilisi asju. 3x nii palju, kui ma maksimum pingutusega jõuaks ja 5x nii palju kui tema kontori tehnika võimeline on. Lisaks avastas, et ma peaks veel ekstra asju tegema. On ikka siga. :) Ühesõnaga. Suur tänu, meeldetuletamast, et ma alles alustasin seal. Ülemus on selle unustanud ja ma kipun ka unustama. Mõtlen, et miks ma küll projekti algust ei mäleta. (Ma ei töötanud seal, olin hoopis koolis.) :D

      • Meerits kirjutab:

        See Sinu väljatoodud tegutsemine võib ja võib ka mitte olla kasulik. 50/50 võimalus, et liigse agarusega teed omale tulevikuks karuteene. Nii nagu mina oma vanemat venda tsiteerin:” Liigne agarus on ogarus.”

        Sa ei taha olla vähe makstud “liinitöötaja”, seega ära käitu sellisena. Taanis on ametiühing selleks, Eestis mitte. Sina tahad luua Taanis süsteemi, mis Eestis on olnud ebaedukas.

        • Avatar minny minny kirjutab:

          Vat see on vaatenurga erinevus. Mina ei plaani sinna pikemaks jääda, seega ei keskendu ma enda näitamisele ega võimete kohase teenistuse välja meelitamisele.
          Minu eesmärk on saada kogemusi, panna end proovile eriti keerulises ettevõttes. Kui ma sealt välja ronin, siis võin julgelt öelda, et mina saan/suudan ja teen.
          Erinevus: ma ei keskendu teistelt kiituse saamisele, ma keskendun endale ja oma võimete arendamisele. See on väike tumeda tulevikuga ettevõte. Seal pole raha, aga ma võtan sealt kogemuse, ühe rea oma CV-sse ja kuhjaga erinevaid väljakutseid.
          Seega ma just annan endast 110%, et äratada endas need unnevajunud võitlus- ja pingutamisvalmiduse.

          • Meerits kirjutab:

            Neiu Minny, Sa ei plaani, aga Sa läksid Taani mugavuspagulaseks. Kui kavatsed seal max. 3 kuud või pool aastat töötada, siis Sinu plaan töötab, kui läheb2-3-5 aastat mööda, siis ei tööta. Ja kõik on Sinu iseenda teha.

            Mis mõttes keeruline ettevõte? Mitte keerulisi ettevõtteid pole olemas. Kui on Sinu arvates kehv ettevõte, kuidas Sa omi võimeid arendada? Kõlab mugavuspagulase jutuna.

            Mis peamine, nii Sina kui ka mina teame, et oled kordades suuteline rohkemaks, aga mis kõige tähtsam, Sa pead eriti karm olema iseenda vastu, kuna Sa oled distsipliini ammu käest lasknud, mis oli õppimisel Sinu edu võti. Kui veel Tallinnas elasid, siis ma ei uskunud, et oled väga palju enamaks võimeline, aga hiljem selgus, et Sinu tegutsemisel oli üks ületamata positiivne tegutsemine: vara hommikul üles ja pingutamine eesmärgini. Minaoled Sinus pettunud, kunas juba nüüdseks peaksid mulle maja ostnud olema

  3. Meerits kirjutab:

    ;)

  4. Meerits kirjutab:

    Kas keegi teab, mis on selle keyboardi nuppude kombinatsiooni, kus ilma “post comment” nuppu vajutamata hiirega, arvuti saadab teksti teele?

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>