Ma täitsa olemas. Sain kursusega ühele poole. Eksamil oli 40 küsimust ja mul oli kõigest kolm valevastust, seega sain 92% õigeid vastuseid. Päris kindel ei ole, aga ma sain vist meie grupis kõige kõrgema tulemuse. (Märgin ära, et meid oli 10, kaks olid minust nooremad, ülejäänud olid 40+ kuni 50. Kaks IT-haridusega ja kogemusega ning teised raamatupidamisalase hariduse ja kogemusega. Põlistaanlased, üks oli Rootsi-päritolu. Seega mina, kusagilt Ida-Euroopast vaevalt 4-aastase keelekogemusega… Ja nendest üle. Eks ma panustasin ka rohkem õppimisse, kuid ikkagi hea tulemus.)
Nüüd otsin taas tööd. Hoian oma latti üleval, kuigi jalad värisevad. Näis, kuidas läheb. Saadan isegi 200 km kaugusele oma CV-id. Olen valmis kolima, kuigi nagu ikka kardan muutusi. Samas iga muutus on toonud midagi uut ja natuke põnevat mu ellu. Need muutused on mind kui inimest muutnud (ikka paremuse suunas). 
Psühholoogiga arutasime ja jõudsime järeldusele, et ma peaksin nüüd enda peale mõtlema ja oma tundeid tundma. Olen püüdnud, aga see on meeletult raske. Tunnen, et olen egoist ja tunnen, et teen midagi ebaseaduslikku. Samas tundub natuke ahvatlev ka.
Eks näis, kuidas see elutee kulgeb või kulgema hakkab.
Ei oskagi muud lisada. 
Järgmise korrani siis!