Kobisen siin natuke ja siis lähen teen, mida pean

Tavaliselt on Alkeemia artiklid hästi pikad ja laiali valguvad, aga see oli väga huvitav.

https://alkeemia.delfi.ee/tervis/vaimne/elu-introverdina-maailmas-mis-karjub?id=86347127

Otseloomulikult puudutab see ka mind. Mina olen ka introvert ja olen ka alati häbenenud seda. Olen püüdnud näidelda ekstraverti, aga mida pole seda pole.

Ma pean otsima tööd ja kolmest kuulutusest kahes soovitakse avatud inimest (mina olen tõlgendanud, et avatud inimene võrdub ekstravert). Kuulen pidevalt soovitusi, et ma peaks rohkem suhtlema ja rohkem väljas käima jne… Justkui, ma oleksin poolik oma “puudega” (introvertsusega).

Artiklist: “Täna tean, et minu olek on minu tugevus ja tänu sellele mõistan maailma sügavuti.

Artiklist: “Kui kuulan, õpin midagi uut. Kui räägin, kordan lihtsalt seda, mida juba tean.”

Artiklist: “Mulle tundub, et kuulamisoskus on tänapäeva maailmas midagi, millest on puudus. Kõik soovivad rääkida ja peamiselt endast. Aga kes kuulab?

Artiklist: “See on andnud mulle tohutu empaatiavõime, mis muudab minu elu tunduvalt lihtsamaks. Ma tunnen siirast huvi teiste inimeste vastu ning mul on kõigiga lihtne suhelda. Olen küll introvert, aga ometi tunnen, et olen hea suhtleja. See on võimalik! Sest oskus kuulata ja mõista teisi inimesi, on minu arvates suhtlemisoskuse üks alustalasid.”

Mul tekkis mõte, et ma õige kirjutaks neile ekstravertide eelistajatele. Ma tean, et tööandjad väga soovivad, et tööotsijad oleksid ausad. Ma siis kirjutangi ausalt, miks olen mina, introvelt, sellele kohale sobilikum ja parem kui see nende unistuste ekstavert.

Mu psühholoog ütles, et ma peaksin enda peale mõtlema ja mina olema. Muljalt olen ka sellist soovitust kuulnud. Aga kui ma siis olen mina ja/või ütlen, mida mina arvan, siis pressitakse mulle peale seda ühiskondlikku mustrit/mantrat. “Massiliselt kontakte tuleb luua”. “Sotsiaalne tuleb olla”. “Kõigiga tuleb pidevalt suhelda”. “Igast võimalikust üritusest tuleb osa võtta”. “Pidudel tuleks käia.” “Väljas tuleks söömas käia.” “Ise vestlusi alustada.” “Ennast tuleks avalikult kiita ja esile upitada.” jne… Nad ju tegelikult ei taha, et ma oleksin mina, nad tahavad, et ma oleksin nagu enamik/ühiskond.

Ma ju tahan töötata, mul ju on teadmised, suur huvi eriala vastu (raamatupidamine, controlling, majandus, investeerimine, äri jne…), olen usaldusväärne, abivalmis, õpihimuline tööloom. Aga ma ei ole blää-blää kontoris, ma ei jookse sabaliputades vastu igaühele, kes uksest sisse piilub, ma ei korralda firmapidusid igal nädalal, ma ei tee pooletunniseid jutuajamisi kliendiga, kolleegiga, ülemusega… Mina räägin asjast, mina teen tööd ja mis peamine, mina kuulan. Kogun infot, analüüsin ja mõtlen. Mina usun, et seal on palju, kes teevad turundust, pritsivad infot välja.

Ma pean igal nädalal saatma vähemalt kahesse ettevõttesse CV ja avalduse. See nädal ei suju see kuidagi. Olen tüdinenud lugemast, et soovitakse avatud inimest kontorisse analüüsija, raamatupidaja ametisse.

Äkki tõesti olen õppinud vale eriala. Mulle pidevalt soovitakse, et peaksin hoopis kunstiga tegelema või vanadekodusse tööle minema. Sama ma tahan raamatupidamisega tegeleda, analüüsida, arvutada, arve vallata. Ma kaotan ajataju kui sellega tegelen, ma olen rahul ja õnnelik. Vähemalt kogemus on seda näidanud.

Samas, meil on olnud ju häid kirjanikke ja heliloojaid, kelle töid hakati hindama alles pärast nende surma. Minu eriala tulemus paistaks välja, kui ma töötaks sellel alal või teeksin teadust. Seega surm mind siin küll aidata ei saa. (Kui tohib nii mustalt öelda.) :)

Saan hakkama. Püüan enda eripäradega harjuda ja selle negatiivse tagasisidega või reaktsiooniga, mis ma saan, kui ma olen mina.

Ma lugesin ühe kunagise klassiõe FB sissekannet. Ta on sotsiaalselt väga aktiivne. Ta kirjutas (või jagas) midagi sellist: “Minu eesmärk ei ole muuta oma sugulaste või ühiskonna mõtlemist/suhtumist homodesse, seda ma ei saa muuta (selle üle ei ole mul kontrolli/võimu), sest nad on oma tõekspidamistes liialt kinni. Aga ma tõusen püsti ja avaldan oma seisukoha, et toetada neid, kes teisiti mõtlevad.”

Ma natuke tundsin, et olin liiga avameelne, kui kirjutasin oma vestlustest psühholoogiga ja oma läbielamistest. Olin valmis selle kustutama, aga siis mõtlesin, et võib-olla kunagi keegi on samas seisus. Võib-olla kunagi keegi saab minu blogist tuge, kui tal on rasked ja mustad ajad. Või saab julgust, et abi otsida ja võtta psühholoogiga ühendust.

Seega ma jätsin selle. Las ta ripub seal internetis. :) Võib-olla kunagi keegi kasutab mu blogi minu vastu. Jah, see on ka risk. Aga ma võtan selle. Sest äkki ma suudan blogiga aidata 2-3 inimest ja see on palju rohkem kui üks mina. :)

Pealegi, mis ei tapa, see teeb tugevaks. ;)

Ma olen siin natuke praktiseerinud endaks olemist. :) Kusjuures ei tule alati hästi välja, need vanad mustrid teevad oma töö… Aga päris hea tunne on olla mina ja kusjuures mõni inimene ikkagi tahab minuga suhelda. Äkki olen naiivne, aga… Mina nautisin vestlust ja tema ka ning mulle tundus tema soov, veel kohtuda ja tihedamalt kohtuda, siiras. (Üks töökaaslane kalavabrikust, naissoost. Lihtsalt mainin.)

Need filtrid, mis mul tavaliselt peal on, need on üsna koormavad. Enne hoidis hirm neid filtreid peal, aga nüüd vähehaaval hakkab see hirm kaduma. Olen kogenud, et asi ei olegi nii hull kui olen arvanud. Ja need kardetavad tagajärjed olen ma ju juba üle elanud, seega mida ma neid ikka enam kardan. Nüüd olen juba kogenum nendega.

Aga palju tööd on veel ees. Nimelt tööd iseendaga. Teinekord on ikka päris sant enesetunne.

Ma saan hakkama. “Olukord on hull/sant, aga mitte lootusetu.” Kes on autor, ei tea. Ma mäletan, et vanaisa kasutas seda tihti. Ma igatsen teda ikke väga. :’(

Saan hakkama. Nüüd hakkan kirjutama avaldusi.

Rubriigid: Kes ma olen? - Mina., Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

17 kommentaari postitusele Kobisen siin natuke ja siis lähen teen, mida pean

  1. Meerits kirjutab:

    Kuna väga vastik inimene jälgib seda, siis ma ei vasta siia. Kui tahad ausat vastust, mis Sulle ei meeldi, anna teada. Võib-olla meeldib vastus. Minu e-maili tead. Telefon on sama.

  2. triin kirjutab:

    Hei minny :) Soovin, et lõpuks leiad omale töö, mida tõeliselt tahad teha, kuhu tahad igapäevaselt minna, mida armastad.
    Olen samuti introvert ja töötasin aastaid kodust (java programmeerimine ja andmesisestus). Kuna kahjuks selle tööga ei kaasnenud sotsiaalseid garantiisid ja jäin haigeks, ravi maksumus oleks olnud mitu tuhat eurot, siis pidin leidma endale niiöelda tavalise töökoha. Mina võtan oma tööd kui rolli. Töökoha uksest sisse astudes olen näitleja, kes läheb ja mängib oma osa ära. Ei tea, kas sellest kommentaarist on sulle kasu, aga mind on selline suhtumine väga palju aidanud. Ei pea ennast muutma, väljaspool tööd olen ikka see, kes ma olen. Lihtsalt tööl olles olen näitleja.
    Igaljuhul soovin sulle edu :)

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Tänan! :)
      Ma töötasin sedasi kalavabrikus. Kuid see lõppes sellega, et päeva lõpuks ei teadnud ma enam, kes või mis ma olen.
      Tegelikult on minuga nii, et terve elu olen olnud mingis rollis ja olen kaotanud ennast. Ma ei tea, mida mina tunnen või arvan või tahan. See võib kõlada kummaliselt, aga tegelikult ma ei suuda tuvastada oma tundeid. Ma märkan neid siis, kui on juba hilja. Minu arvamuste ja soovidega on ka nii, et kui mul neid on (mõnikord ei suuda ma neidki tuvastada), siis tihti ma kardan või häbenen neid välja öelda või tunnistada.
      Selle näitlemisega on nii, et selle taga peab olema tugev ja enesekindel inimene. Inimene, kes teab, mida ta väärt on ja kes ta on jne… Mina seda ei tea, seega iga tagasilöök mõjub mulle laastavalt. Nt. kolleeg ütleb, et olen sitt, siis arvangi, et olen seda. Klient ütleb, et risustan vaid kauplust oma eksistentsiga, siis arvangi, et nii on. Ülemus ütleb, et ma olen nõrk ja ei tohiks ealeski töötada kontoris… jne… Ja sellised laused on tavalised, kui inimene teeb seda, milleks tal annet, väljaõpet ega oskust pole.
      Seega ma tegelen enda otsimisega ja enda kehtestamisega. Mul ei ole kuhugi kiiret. Siin töötabki süsteem aeglaselt ja mina kasutan oma õiguseid. Ma olen liiga kaua järele andnud ja leppinud.
      Seega tänan soovituse eest. Juba järgi proovitud. See on plaan C. Hetkel töötan plaan A-ga, siis on veel plaan B.
      Soovin sulle ka edu :)

  3. Mannu kirjutab:

    Triin valetab.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ja sina tead, sest sa oled ise Triin?
      Ta kirjutab oma arvamusest ja oma seisukohast ja oma kogemusest, seal ei ole kohta valeks. Seega ma ei ole sinuga nõus.
      Ma lasen su kommentaari läbi, sest ma tean, et istud päevi vaikselt oma toas ja sul puudub täielikult võimalus enese väljendamiseks. Päris inimestega suhtlemiseks. Kusagilt tuleb ju alustada. Kuigivõrd saad sa tsiviliseeritud kommunikatsiooni siin harjutada. :)

      Päikest! :)

      • Mannu kirjutab:

        Millest järeldad, et ei valeta?

        Täna lugesin Tiina Jõgeda kolumnit ja Minny Sul on tõsine probleem. Ja probleem, millega Sa tegeleda ei taha.

  4. triin kirjutab:

    :) haha. valetan siis mida? mul avastati kilpnäärme ületalitulus ja pidin operatsiooile minema. Operatsioon ei ole odav, pidin minema tööle, et saada haigekassa kindlustus. Eelmisel suvel oli operatsioon ja kuigi praegu on näidud korras, on ikkagi hirm, et haigus tuleb tagasi. Mul ei eemaldatud kogu kilpnääret, seega võib nii juhtuda. Ja selle hirmu tõttu käingi hambad ristis tööl, kuigi parema meelega teeksin tööd kodust.

  5. triin kirjutab:

    Mannule veel: palun siin on analüüsitulemused ka:
    https://drive.google.com/file/d/1jRhWfOHhf1-WauPBLmTyy4ADWSnHGGSc/view?usp=sharing
    Või pahandas sind, et siin peale sinu keegi veel julges kommenteerida? Ja veel mitte negatiivselt…

  6. Mannu kirjutab:

    Vabandan, kui eksin, aga sellist paberit müü haigekassale, mitte ära riputa üles.

    Kuna pean igapäevaselt originaalkaupa originaaldokumentitega tõestama, siis võin öelda, et kui otsid kaastunnet ja esitad sellist tõendust, siis mitte keegi ei saa Sind tõepähe võtta. Samuti keegi ei soovi sind palgata ega sinuga teha tegemist, kuna KÕIK TUNDUB FEIK. Minny’t ma armastan, aga tema usub igat muinasjuttu, mida ei peaks. Samuti olen talle ühe asja kohta seletuse võlgu, mille klaarin ära Jaani nädalal.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Triin ei pea midagi tõestama. Mina ei soovita originaal-dokumente kuhugi avalikult üles laadida. “Mannu” ei usu nagunii midagi ega kedagi, ta on sügavalt negatiivsust täis inimene.
      Mina usun Triinu (või Triini). :) Mulle pole vaja midagi tõestada.

      • Mannu kirjutab:

        Kui Sa, kallike, aru ei saanud,siis Mannu üks kasutatavamaid aliase on Triin. Oh kuidas üks naine on sind lollitanud ja suurema osa tibisid.

        Daddy loves you anyway.

  7. triin kirjutab:

    Mannu on ikka tõsiselt imelik inimene :) Keegi ometi ei kommenteeri blogides, lootuses et teda “kaastundest palgatakse” xD Minu tragöödia ongi see, et mind on Eestis “palgatud”. Annaks Jumal, et sellest lepingust vabaneksin. Töötan Brasiilia ettevõtetele, nagu öeldud ei kaasne sellega haigekassa kindlustust. Lahendus ongi lahkuda, mitte teha nägu, et kõik on korras :) See, et keegi teine on sarnases situatsioonis, tõsi, võib lohutada, kuida mitte probleemi lahendada. Lahenduse peab igaüks leidma ise.

    • Mannu kirjutab:

      Issand Triin, nagu täieliku blondiiniga vestleks. Eesti Vabariigi seadustest tulenevalt on sul kohustus tööd teha 1 kuu pärast teatamist töölepingust edaspidisest loobumiseks. On pikk aeg üle elada? Ei ole!

      Kui oled Eestis, siis kohtupidamine toimub Eesti õigusruumist lähtuvalt. Kui Sa pole toime pannud kuritegu, mis oleks Eesti seadustega vastuolus, siis sind välja ei anta.

      Kui enda arvates lähed jube hea diiliga Eestist minema, siis haigekassa ei peagi igasuguseid harvaesinevaid haiguseid sponsoreerima ja üldiselt hea “diiliga” inimesed peaks meile tagasi maksma. Aga kas maksavad? Minny teab isegi palju ta tegelikult Eesti riigile koolituskulude näol võlgu on. Endal peab olema raha säästetud ja kui pole, siis ongi ainuke tõdemus: maailm pole õiglane. Ja kui on raha, siis maailm on ka ebaõiglane. Vähist Steve Jobsi ei päästnud miljonid.

      Et kuna jutu sisu 1+1+1=4 siin kokku ei panda, siis iga naine peab lõpuks sinna maani jõudma, et aitab vabandustest ja hirmudest, tuleb tegutseda.

      • triin kirjutab:

        Miks peab kõike mustades toonides nägema? Pole keegi rääkinud Eestist lahkumisest vaid töölt lahkumisest :) Mulle meeldib talv. Ja 30 päeva on seaduse järgi, aga kena oleks ikka seni olla kuni tööandja leiab uue töötaja, teda tuleb välja õpetada. Minul on esmakordselt elus kohata nii ründavat inimest kui Mannu. Miks peab ikka kohe halvaga kõike nägema? Täiesti mõistetamatu :) Tegelikult üldse ei ole ilus niimoodi teise inimese blogi üle võtta siin. Mina minnyt üldse ei tunnegi, lihtsalt bussiga tööle sõites lugesin ajaviiteks postitusi. Kõike pole lugenud. Inimesed käivad netis, loevad midagi mis antud hetkel kõnetab, ütlevad sõna sekka. Võibolla tulevad aeg-ajalt tagasi, võibolla mitte. Milleks draama? Igaljuhul mina rohkem ei kirjuta kolmanda inimesega siin blogis. Suvi on, ilm on ilus, olgem positiivsed. Kõike head! :)

        • Avatar minny minny kirjutab:

          Nõus ja toetan. Tänan!
          Päikest! :)

          • Mannu kirjutab:

            Armas,
            Merje,
            Eveli,

            Ma tänan nende soojade sõnade eest, mida ei mõelnud, aga ..aga koht on arusaam, millestki, millest varem aru ei saanud. Naised on kiskjad,las lahendavad omakeski.

  8. triin kirjutab:

    Ehk siis asja point on see, et kui juba läbi käidud rada kuhugi ei vii, siis pole mõtet sinna tagasi pöörduda, tuleb leida uus tee. minnyle soovin edu ja mannuga pole mul midagi pistmist, ma ei tea, miks tema üldse leili läks mingi suvalise inimese kommentaari peale, kes lihtsalt guugeldades siia ära eksis :)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>