Nii ja naa

Kirjutan natuke. Äkki saab mõtted liikuma.

Käisin Madsenil külas, ta tegi minust pilte. Soov oli saada üks professionaalne foto, kus ma näen viisakas välja. :D Selline, mida kannataks CV-le panna ja mis tunduks atraktiivne tööandja jaoks.

Kui ma kodus ise proovisin, siis umbes 100-st pildist üks oli enam-vähem. Tegelikult oli vist pool sada, aga minu jaoks ikka palju. Ja see, mis ma välja valisin ei sobinud Madsenile üldse. Mitte, et tema otsustab, vaid ebameeldiv oli kuulda, et “sul on kole soeng”. :(

Ega ma ise ka ju tegelikul rahul polnud. Arvasin, et tema ootused on väheke madalamad minule. :D

Tal on profifotokas ja selline foto-tuba või midagi… Tema tegi 184 fotot minust. Ma jätkuvalt ei suuda head pilti leida. Ma ei ole fotogeeniline. Vaatan neid pilte ja ei suuda uskuda, et ma nii kole või imelik välja näen. :D Kui peeglist vaatan, siis tundun endale teistsugusena. :D

Püüan fotokaameratest eemale hoida. Väldin neid.

***

Mul ei olegi miskit kirjutada. Juuksed on heledaks pleekinud, värv on riiulil juba olemas, tuleks pähe määrida. Tean, et kui ise püüan teha, siis kuulen “et see on valesti ja oleks pidanud ikka nii tegema”. :) Ei oska ajas tagasi minna ja väga ei tahagi.

***

 

Silmasin ahvatlevat tööpakkumist, sellist mis tundub hästi reaalne mulle ja mida ma väga tahaksin. Kohe hästi väga tahaksin. Nagu maiasmokk kommipoes. :D Aga nii palju kui ma seda tööd tahaksin, nii palju tunnen, et ma ei ole piisav. Minu esitlus ei ole piisav.

Jah, ma ei meeldi endale. Mulle ei meeldi, kuidas ma välja näen, mulle ei meeldi, kuidas mu kehahoiak on, mulle ei meeldi, et ma nii madala enesehinnanguga olen, mulle ei meeldi, et ma pole sotsiaalne… Kas ma palkaksin enda, kui kogu mu infoks on ainult mu esitlus. Ei, ma ei palkaks ennast.

Ma olen seda töökohta väärt ja ma palkaksin ennast, kui ma näeksin, milleks ma võimeline olen, aga minu esitlus… Mul on sisu, aga pakend on kole. Ma ei räägi välimusest. Kulmu kaar ja ripsme pikkus ei ole siinkohal olulised, aga keha hoiak ja enesekindlus on olulised, need on need märksõnad.

Vaatasin filmi “I am beautifyl” Amy Schumer peaosas. Jah, mul puudub see peapõrutus. Ma ei kujuta ette, kuidas ma suudan end 2-3 päevaga totaalselt muuta. :D Mul pole ettekujutustki.

***

Väike muutus on toimunud. Nt. Madseni kommentaar minu pildi kohta oli häiriv, aga see ei viinud mind endast välja. Need 184 koledat pilti minust, on raske vaadata, aga ma pole ühtegi peeglit veel lõhkunud. (Tegelikult polegi ju peegel süüdi.) :D Ma ei tunne ennast nii kaltsuna nagu vanasti, sellistes olukordades.

Varem ma kustutasin oma profiilipildi kohe ära, kui selle suunas negatiivse kommentaari sain. Nüüd seisab see edasi. Aga on plaanis see asendada.

Ma peaksin oma peakesel natuke puhata laskma. Töö-otsimine ja pildid ja kõik muu pahn peast välja ning keskendun millelegi nauditavale. Aitab enda survestamisest, see ei tööta enam.

Tahan, olen laisk; tahan, olen kole; tahan, olen näru. Ise otsustan, kes olen. Alati ei peagi kõige teravam pliiats olema, ega kangelane ega midagi. Narri koht on ka saadaval ja miks mitte vahel haarata see. Igal juhul oleks see julge valik, igaüks seda vabatahtlikult ei valiks. ;)

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>