Mis siis nüüd?

Ei suurt midagi. Selle suure füüsilise tööga olen õlale viga teinud. Vist juba kuu aega olnud selline hellakene. Mõnes asendis teeb väga haiget.

Põlve lõin treileri vastu ära. Siniseks ei läinud, mis on minu puhul väga imelik. Aga terves jalas on tunne, et veri hästi ei liigu. Selline jõuetus ja külmema ilmaga teeb valu. Jah, küll läheb üle.

Olen valmis selle etapiga, kus ma end füüsilise tööga matsin, et vältida psüühilise töö tegemist. :D Nüüd tegelen, siis jälle oma sisemise rahuga. :D

Vanast ettevõtest tuli pakkumine, vanale kohale tagasi 1-2 kuud. Lubasin järele mõelda ja vastan esmaspäeval. Tegin nimekirja poolt ja vastu argumentidega. Vastuargumente on poole rohkem, nt. rahaline sissetulek langeb, stress, vabaduse kaotus… Samas on mul üks suur hirm. Ma kardan talle öelda “ei”. Natukene kardan, et see on vale valik, samas mineviku kogemus näitab, et seal töötata oli vale valik.

Minu seisukoht on kindel “ei”, aga hirm on. See tobe vana süsteem, mis püüab kõigile meeldida ja kardab vigu teha ning hoiab mind tagasi. Lükkab minu soovid kaugele tahaplaanile.

Muidu on kõik ikka endine. :)

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>