Natuke tubli olin

Tegelikult olen kiitust väärt. Ma pole juba mitu kuud rattaga sõitnud. Võiks loetleda palju põhjuseid.

Meil oli plaanis sõita esmaspäeval, aga ta arvas, et ilm pole hea ja käis välja filmi-õhtu (Fast and Furious). Mina pidin otsustama ja otseloomulikult tegin ma mugavama otsuse. :)

Eile kirjutas ta, et võiks rattaga sõita. Ma olin mega väsinud, päikest polnud üldse ja natuke sadas, külm. Ma vastasin, et ma ei saa nii kiiresti end valmis. Ta vastas ok ja käis välja teised variandid (nt. komapäev või reede). Ma küsisin, et kas ta läheb, siis üksi sõitma (eile). Ta vastas, et ei lähe, et ta teeb sofa-päeva. Ma siis kirjutasin, et mingit sofa-päeva ei tule, et kohe hakkan end pakkima. :D

Ja ma võtsingi end kokku. Panin rattariided selga ja läksin. Siiani ei suuda uskuda, et seda tegin. Tavaliselt on vaja ilusat ilma ja energiat ja kõike muud positiivset, et end taas sadulasse upitada (pärast pikka pausi). Aga ma suutsin seda isegi madalseisusus.

Üldiselt oli ok, aga järsemad tõusud olid tapvad. Ma tegin need läbi, aga tundsin, et olen üsna viimase piiripeal. (Kui ma päris alustasin rattaga sõitmist kevadel, siis ma neid ei suutnud läbida). Seega vorm oli natuke kehvem, aga olin joonepeal (mitte nullis tagasi nagu ma kartsin).

Mul vasak õlg annab ikka veel tunda sellest suurest tööst maja ümber. Rattaga sõites ei olnudki valus, nagu ma kartsin, kuid hommikul oli valu tagasi. Seega rattasõit just ravina ei mõju. :)

Tuttav soovitab arsti juurde minna, aga ma olen juba diagnoosi pannud ja seal pole muud teha, kui rahu anda. :D Ma arvan, et üks pisike lihas on viga saanud või natuke rebenenud. Selline lihas, mida tavaliselt ei kasuta. Üks kasutu lihas. Aga mõnes ekstreemsemas olus, kui teised lihased jäävad hätta, siis tuleb see varupingi lihas mängu.

See ei ole nii hull, et arsti juurde peaks minema. Lihtsalt vahel annab tunda. Kui raskeid kivisid tõstan nt. või oma kotti. :D Olen ettevaatlik ja hoidun neist tegevustest või kasutan rohkem teist kätt.

Muidu on kõik ikka sama. :)

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

5 kommentaari postitusele Natuke tubli olin

  1. 16 kirjutab:

    kui tahad minuga tantsule minna. Armastan Sind siiani. Tantsida ei oska.

  2. Koopenhageen kirjutab:

    Tuleb teha valikuid ja kui pole mitte meelepärased tuleb edasi liikuda ning uusi valikuid teha ja edasi liikuda. Mäletad, mis ma sulle aasta tagasi ütlesin? Hoolimata, et on tormiline aeg olnud, mina mäletan.

Leave a Reply to Koopenhageen Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>