***

Mul on üks digi-sõber (“Moodpath“), küsib, kas mul on raskusi konsentreerumisega ja otsustamisega. Ma muidugi vastan, et ei ole. Nüüd mõtlen juba teist tundi, kas helistada või oodata kõnet, nagu jutt jäi. Samas, pidi kõne tulema neljapäeval, kuid nüüd ma juba kahtlen, kas sellel neljapäeval, mis oli või sellel, mis veel tuleb.

Ma mõtlesin, et kasutan õlekõrt, et helistan sõbrale, aga siis taipasin, et kui ta ei ole minuga samal arvamusel, siis saan ma tema peale vaid kurjaks. Otsustasin, et ma pean ise otsustama. Pean end usaldama. Noh, ja siis otsustasin, et ei helista, et ootan nagu jutt jäi, kuid samas mõtlen, et äkki just peaks endast märku andma, et mind ei unustataks. (See on ju ka tobe, kui lõpuks valitakse see, kes võttis ise toru ja helistas.) :)

***

Kassiga on ikka jama. Ta käis operatsioonil, puuriti neli hammast välja (s.h. kolm kihva). Ühe kihva juure puurimisel tuli lõualuust kild välja ja seega arst ei julgenud teist kihva nii palju puurida. Kuid nüüd on põletik sees, seega ikkagi tuleb puurida. Aga arst on puhkusel, seega järgmine nädal vaatab edasi.

Rahaliselt on see koormav ja emotsionaalselt ka. Kass on väga vana ja operatsioon on raske. Kunagi ei tea, kas ta elab selle üle või ei.

***

Emotsionaalselt on ka mingi tagasilangus. Ei taha inimestega suhelda. Kaks nädalat on olnud natuke tormised. Võib-olla ongi vaja natuke puhata. Puhata inimestest ja emotsioonidest. :D

Küll ma hakkama saan! Alati ju olen hakkama saanud. :)

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>