Eestis käidud nagu nipsti

Tegin kiire visiidi Eestisse, et hankida uus pass ja id-kaart. Eriti plaane polnud, mõtlesin oma käike välja kohapeal. Stress oli suur, aga kõik läks hästi. Rahast ei hakka rääkimagi. Igal pool maksin ekstra, sest… Lihtsalt mugav olen. :D

Esimene tagasilöök oli Magistrali-keskuses. Seal jäi tädikesele ette, kes mu peaaegu pikali jooksis. Nii kurjad inimesed. Tunne oli selline, et tahaks koju tagasi. (Kõigest pool päeva Eestis). :)

Siis sain juba natuke temposse. Noh, vaatasin mitu korda enda ümber ja jooksin üle tee, kui ühtki autot lähedal polnud jne… Kohutavalt väsitav.

Kesklinnas küsisid turistid teed. Ma püüdsin meenutada ja aidata. Aga olin sama eksinud nagu nemadki. Teadsin, et nr 2 buss sõidab lennujaama, aga nüüd sõidab nr 15 ka. Ma ei suuda ikka veel endale selgeks teha Ülemiste keskuse tee-otsa ja T1 kaubanduskeskuse tee-otsa. Minu jaoks üks jama kõik, aga tegelikult on seal suur vahe. Raudtee poolitab täiega linna. Üldse on seal liiklus hull ja tihe.

Jõgeval jäin jälle ette. Väike linn, aga näed, ikka leidub mõni, kes kurjaks saab ja oma pahameelt mu peal välja elab. Ei osanud kuhugi poole vabandada.

Sellel korral ööbisin Ülemiste hotellis. Kolmandal korrusel oli ilus tuba, hea vaade, suur pesemiseruum. Aga enne äratulekut sain toa teisel korrusele. Sama hind, aga minu ootused olid rohkemat. Nad hellitasid mind esimese toaga ära. :D

Ostsin meeletult palju kommi kaasa, äraantav pagas oli ülekaalus (50 eur). No problema! Kohvri ostsin ka, sest minu tavailne riidekott ei mahutanud seda tavaari ära. :D

Emotsionaalselt oli see tohutu ettevõtmine, aga olen enda üle uhke. Sain hakkama.

Esiteks tegin endal margi täis, kui Tallinna saabusin. Siis istusin keskmisel pingil. Noh, mul oli trauma varasemast reisist, kus üks mees muutus närviliseks (see, kes akna pool istus). Ma siis olin valmis kohe tormama sellel korral, aga liiga vara tegin seda. Esimesed inimesed tõusid ja hakkasin jopesid selga panema. Ma tormasin püsti haarasin oma koti ja selgus, et turvavööde tuluke pole veel kustunud ja see neiu, kes minu kõrval istus, see vaatas mind kurja pilguga. (Deem, kui piinlik mul oli.) Ma pole ju üldse selline trügija. Lihtsalt tekkis see paanika (trauma), et olen ees. Aga jäin ellu.

Noh, sain lennukilt maha, läksin WC-sse ja siis valele poole ajama. Väljapääs oli teisel pool. Öösel kl 00.05 oli see päris komöödia. Turvamehed olid ka teisel pool, sest keegi ei uskunud, et leidub mõni loll, kes valele poole läheb. Jälle, piinlik. Paanika. Ma polnud päris mina ise. :D

Surusin pilgu maha ja läksin siis õigele poole. Välja ma sealt sain. :)

***

Nagu oleks veel vähe marki või stressi… Aga minu keha keeras mulle käki. Mingid hormoonid möllasid või midagi. Juhtus see, mis poleks pidanud, sellel nädalal juhtuma ja ma olin sunnitud (naiste)sidemeid ostma. Mul on piinlik neid osta. Otsisin apteegi, kus vähem inimesi. Teenindaja/apteeker tuli ja küsis, kas saab aidata. Ma punastades ütlesin, mida soovin. Ta näitas koha kätte. Tahtsin lähimas kassas maksta. Silmad häbi pärast maas. Aga apteeker läks teise kassasse. Ma ei näinud. Seal seisid kaks noort (apteeker-õpilast). Arvasin, et saab sinna maksta. Aga need ei liigutanud lillegi. Itsitasid vaid ja näitasid näpuga teisele kassale. Vat see oli elupiinlik. Selliseid asju olen ma vaid unes näinud või kartnud, et võib juhtuda… Näed, nüüd kogesin omal nahal. Hea on see, et elan veel. :)

Ma siiski arvan, et minu kui kliendi suhtes oli see äärmiselt üleolev ja ebaviisakas. Sellises kohas ootaks ikka rohkem empaatiat. Aga… Ju ei ole viisakaid inimesi kusagilt võtta. Kõik Soome ära läinud. :) (Üks klient kunagi ütles mulle, kui Ülemiste Jyskis töötasin, mida sa töötad siin, vabasta see töökoht ja mine Soome. See oli halvustavalt. Jäi mulje, et ta tahaks hoopis oma ideaalseid lapsi minu asemel seal näha. Ju nood olid Soome läinud ja polnud rahul.) Tal polnud õrna aimugi, mida see töökoht tähendas. Pealegi seal otsiti tiku-tulega kassapidajaid ja mina vabastasin ka selle koha õige pea.

Mul oli palju rohkem häid kogemusi teenindajana. Üks klient tundis mu Tallinnas ära ja imestas, mida ma seal teen. Et töötasin ju Tartus. Jah… Tema oli ka see, kes Tartus ilmtingimata minu kassasse tahtis tulla. Ootas järjekorras, kuigi teine kassa oli vaba ja kolleeg kutsus teda sinna.

Ma ei ole halb kassapidaja, olen tore ja meeldiv inimene, aga üht (torisevat)-tüüpi inimestele ma ei meeldi. Aga sellest pole hullu, nad ei meeldi mulle ka.

Vahel ma ei mõista, et kuidas ühe inimese sisse nii palju õelust mahub. Aga pole minu asi. Nende tervis ja süda. Mina keskendun oma elule.

***

Nüüd tuleb teistlaadi väljakutse. Loodan, et läheb hästi. Püüan end ootamatusteks ette valmistada. Saab hakkama. Lihtsalt tuleb olla kannatlik ja jääda rahulikuks.

Tervitused sinna Eestimaale ja vabandan, et nädalakese teie õhku tarbisin. Püüdsin nii vähe kui võimalik. :D

AirBaltic’t ka nuumasin. Ostsin varasema pileti koju, aga eelmist muuta ei saanud (arvasin, et olen säästlik ja ostan odava pileti). :D Ja maksin ülekaalus pagasi eest. Teise tagasisõidu pileti võtsin vähe kallima, sain tasuta istekohta valida. Võtsin aknapoolse, et enam see tormamise paanika ei tekiks.) :D

***

Lennujaamas on 5-6 kasti, kuhu võib annetada. Esimene oli varjupaiga loomad (seal oli kõige rohkem annetatud). Isegi lastefond ei saanud ligilähedalegi, rääkimata vähi fond… Ma ei mäletagi neid kõiki. Minu punased rahad sai “kiusamisvaba kool”. Oleks tahtnud isegi rohkem anda, aga ei olnud. Mõtlesin, et kui noorte inimeste vaimset tervist ei rikuta ära, siis see tooks kõige rohkem kasu majandusele. Sealt kasvaksid tugevad majandusüksused/-isiksused. Kõik väärivad annetusi ja hea ongi, et inimesed on erinevad. Siis kukub igasse kasti midagi. :)

Hea tunne on annetada. Olgugi, et pisike summa, aga abiks seegi. Ma saan ju olla eeskujuks. Võib-olla pärast mind tuli ka mõni, kes minu tõttu peatus ja tegi sama. :) Ma ei vaadanud, mis minu taga toimus.

Sel korral siis sellised lood. :)

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>