Kuidas siis läheb?

Mind vist kustutati FB sõbralistist ära, see vist tähendab moodsas keeles, et kokkulepitud kohtumist ei toimu. Võtab pead kratsima.

See on tragikoomiline. Ma ei oska enam nutta ega naerda.

Üks jama teise otsa. Eraelu jookseb täiega rappa. Aga vaatab, mis edasi saab.

Tööl läheb võrdlemisi hästi. See on hea.

Ma sain ühe põntsu sealt, kust ei oleks seda absoluutselt oodata osanud. Ja veel väga hella kohta. Kaotasin söögiisu ära (kolmeks päevaks), aga nüüd tundub see taastuvat. Küll kõik muu ka jonksu läheb. :)

Ma ei tahaks seisma jääda. Püüan ikka pea püsti ajada ja edasi liikuda. Tundub, et aina hullemaks läheb, aga ma ei taha sellega leppida. Ma keeldun sellega leppimast.

Sellised eemale tõukamised teevad haiget. Tekitavad küsimusi, et miks? Mis mul siis nii väga viga on? Aga see ei ole ju minu viga. Nende tegevus on rohkem nende asi, mitte minu asi. Ja päeva lõpuks polegi mul valesid inimesi vaja oma ellu, las aga jooksevad laiali.

Muidu on ikka hästi. Tervis korras, toit laual, mis sa hing ikka oskad tahta. :)

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>