Ebamugav

Ma olen muutumas, mis on hea, aga iga muutusega käib kaasas ebakindlus, ebamugavustunne ja mugavustsooni tagasilangemise tung.

Ma tunnen end mõnikord enesekindlalt. Ma suudan mõnikord võtta otsustamisel arvesse oma enda soove. Ma suudan mõnikord võtta asju mitte personaalselt. Aga see võtab meeletult mu energiat. Vahel ma lihtsalt väsin ise-endast. :)

Paar päeva tagasi rääkisin oma isaga. Oli üks ebameeldiv teema, ma teadsin, et ta hakkab karjuma, nagu tal kombeks on. Ma olen alati tundnud, et ta karjub minu peale ja sõimab mind, sest need on ju minu kõrvad, kuhu see “sitt” maandub ju… Ta ütleb ikka, et nüüd on ta muutunud ja nüüd on juba vana ja ei viitsi inimeste peale karjuda, aga… Tegelikult sama sitt, aga lihtsalt teine päev.

Ma olen enda üle nii uhke, et ma ei lasknud tema ebaõiglasel käitumisel end üldse kõigutada. Ma olin rahu ise. Kuulasin nii kaua, kui viitsisin, siis hakkasin rahulikult ise rääkima. Tema karjus samal ajal. Seega ega ta ei kuulanud. Ühel hetkel ta kuulis, et ma ka räägin midagi. Siis küsis, et mida ma räägin. Ja siis rääkisin uuesti. (Sama tekst kolm korda, aga maru rahulikult.)

Ma ei pea seda õigeks, et talle on kõik lubatud ja me peame tema omapäradega arvestama (nagu mu ema ütleb). See ei ole ju õige, et tema karjub ja sõimab ilma igasuguse põhjuseta, ja mina olen sunnitud võtma kalleid kohtumisi psühholoogiga. Kui mina astun talle ühe sammu lähemale, siis oleks kena, kui tema ka pingutaks. Aga ta ei pinguta ju üldse, ei otsigi lahendust, ei näe üldse probleemi. Kuidas ta saakski probleemi näha, kui me oleme sunnitud kuulama ja tema omapäraga kohanema. See on see, mida me kõik oleme teinud senimaani. Mina olen lihtsalt liiga tundlik olnud selles suhtes. :) (Jah, tema karjub ja on ebaõiglane, aga mina olen ise süüdi, sest olen liiga tundlik. Kogu vastutus lasub minul.)

See oli 34-aasta jooksul esimene kord kui ma ei võtnud tema sõnu üldse isiklikult. Seda sõimu ja vandumist. Ta nõuab minult vastuseid asjadele, milles ma pole üldse osaline olnud. Ta ise on seal osaline ja kõik, mis ma sellest tean on läbi tema. Aga vastuseid nõuab ta minult. Nimetab mind targemaks inimeseks ja kui ma seadusandlust piisavalt ei tea või olen ebakindel, siis pole mu haridusel mingit väärtust ja ma olen mõttetu, täiesti kasutu. :(

Aga nüüd ma tean, et kuigi ta on mu isa, ei ole tal õigus. Tal pole õigust mulle sedasi öelda ja tema sõnad ei kirjelda päris olukorda. Ma olen oma elus palju saavutanud, läbi oma hariduse ja oma teadmiste rakendamise. Tema käitumine ei ole ok. Tema sõnad teevad haiget ja mul on täielik õigus tõmbuda eemale inimestest ja olukordadest, mis teevad haiget. Ma lähen sinna, kus mind väärtustatakse. :)

Vahel tahaks midagi öelda, aga see ei tasu ära. “Noored” nad ju ei mõista. :D Üks kolleeg ütles, et ta teadis kohe, et tema tahab noorelt 20-selt lapsed saada ja kolm last. Ja ütles seda oma poissõbrale ja õnneks oli too nõus. :D Aga alati ei ole ju lihtsalt soov piisav. Takistuseks võib olla haigus, valed valikud poissõbra valimisel või lähedaste puudumine või hoopis midagi kolmandat… Aga inimesed, kes pole teistsugust elu näinud ei tea ju, et toit, soe voodi, turvaline kodu ja vanemad on (mõne jaoks) privileeg, mida igal lapsel ei ole. Ja need lapsed peavad natuke rohkem pingutama ja võitlema, et saada see keskkond, kus saaks hakata oma soove realiseerima. Et seal ei piisa vaid soovimisest. :) Aga jah. Need on need heaoluühiskonna “võlud”. :)

Sellistes olukordades tuleb taas õppida mitte isiklikult võtmist ja noogutamist. See on midagi millest nad aru ei saa ega mõista enne, kui ise kokkupuutuvad või läbi elavad, aga see on üsna ebatõenäoline, et nende idüllilises heaoluühiskonnas selline “võimalus” neile avaneb. Jah. Üks ekstra proovikivi mulle. :)

Ma hakkan vaikselt leppima, et J. on minevik. Ma arvan, et me oleme nii palju muutunud, et oleme juba võõraks jäänud. Samas ma ei usu, et ma suudaks päris külmalt võtta, kui peaksin teda mingi neiuga koos nägema. Loodan, et ajaga muutub ka see. :)

Praegu koosneb mu elu tööst, enda vaimse poolega töötamisest ja minu eesmärkidega tegelemisest. Muuks lihtsalt ei jää aega.

Oma vaimsetervisega tegelemine on tähtis ja see on suur töö. Aga samas, ma piiran end palju. Ma ei arvesta selle mahukusega. Nüüd ongi küsimus, kas seada eraelus (1) oma eesmärgid esikohale või (2) vaimne tervis ja võtta vähe rahulikumalt. Ma pole veel otsustanud. Näis, kuidas see läheb.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

14 kommentaari postitusele Ebamugav

  1. Riina kirjutab:

    Daddy issues teemaga peaksid nüüdseks ümber mõtlema. Need praegused “karjumised” ei pea ilmtingimata võrduma eelmiste “karjumistega”. Mingi inimesega on inimesed harjunud end üht ja samamoodi end väljendama. Aga inimsed vananevad ja nende positsioon ühiskonnas muutub. Ma võin oma isa näitel öelda, et ta kirjelduste põhjal on sinu isa sarnane. Jube sõjakas alati “õigluse” eest väljas. Viimasel ajal talle igaküljepealt varbale astutud, et nii pole õige. Ta ikka jälle tahab tõestada, et tema tegemised on õiged, mille põrmustamiseks mina või keegi teine ei pea isegi midagi tegema. Ja siis tulevad tal need nõrkushetked. Seljavalud, jalg üks, jalg teine jne. Ma olen avalikult öelnud, et tema füüsilisel tervisel pole häda midagi, vaid vaja minna psühhiaatri juurde. Kuidas läheb inimene psühhiaatri juurde, kui ta on terve elu seewaldit ja sellega seoses vaimset tervise ravimist naeruvääristanud? Uhkus ja selline käitumine. Lõpuks ema ütles, et ma võiksin sel teemal kõrvale vaadata. Et mul on õigus ja isal olid juba 32-aastaselt “füüsilised” probleemid, mida ei saanud tunnistada. Sinu isal võib olla sama olukord mingis mõttes. Mida vanus edasi, seda raskem on leida kedagi, kes mingisuguseid appikarjeid kuulda võtaks või tähelepanu jagaks. Kui pojad on suureks kasvanud, siis nad saadavad lihtsamalt kuupeale kui tütar.

    Ja sina, ilus olevus, ei saa elu lõpuni üht või teist inimest oma käekäigus süüdistada. Mitte ühegi sinu eesmärgi, unistuse purunemises pole mitte ükski inimene peale sinu süüdi. Ma ei tea, kui edukas sa oled ja kui rahul oled, aga kahtlused, ebakindlust ja muu sellistes asajades pole mitte keegi teine süüdi kui sa ise. Ma ka süüdistasin, et lapsepõlves tehti minu eest valesid otsuseid ja et ka 27-eluaastani mu kuppel peksti segi. Kuid ma olin täiesti adekvaatne tegema otsuseid, ma ei võtnud vastutust. Mulle ka alati sisendati, et “sina ei ole suuteline selleks või tolleks”, aga ma tõestasin, et väga raskest seisundist on ka 30-aastasena vällja tuua võimalik.

    Täna, ma näen, kuidas ma peaksin veel rohkem keskenduma oma tegemistele ja sinna kuhu tahan jõuda, peaksin veel rohkem ennast usaldama. Koroona, keeras mul isiklikud plaanid kõik persse ja terve aasta plaanid on perse läinud. Mul on väga palju aega sel raskel ajal ülejäänud. Koroona vähendab raharinglust minu sektoris hoolega ja ilmatingimused läbiaegade halvimad, aga majanduslikult saavutasin tähise, mida keegi ei usuks, et saavutasin. Mulle jubedalt meeldivad % ja kasvud. 6800% kasv ühe hetkega. Ilma ühegi pettuseta majanduskriisi tingimustes! Poleks seda kuradi koroonat, siis pärast seda tehingut oleksin pakkinud asjad ja läinud puhkusele. Kuna seda ei saa, siis pean tõestama, et see pole juhus, nagui ema mul tavatseb öelda. “Äri on ju vaid õnnemäng.” Äril pole õnnega mitte mingit seost. Ja kui raske on seda inimestele selgeks teha. Majanduses on 0,1% õnne ja 99 prossa teadmised ja oskus neid kasutada.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Sa oled ikka kloun küll. :D Väidad, et mina süüdistan oma ebaedus/käekäigus teisi. Millega ma pole absoluutselt nõus. Aga see selleks.

      Tood end eeskujuks selles osas ja lõpetad sellega, et koroona on su äri nässu keeranud ja koroona on süüdi. Kuhu nüüd jäi see, et sina ise ja ainult ise oled süüdi oma käekäigus. (Las ma arvan, see ei käi sinu kohta.)

      Mulle tõestasid sellega vaid, et sinu sõnadel ei ole mingit kaalu. Ajad mingit topelt-moraali vaid.

      Mitte ei mõista, miks sa end minu blogis analüüsid ja seda kolmandas isikus. Ülalkirjeldatu käib rohkem sinu kohta kui minu kohta. Aga see on mõttetu püüdlus. Ja lõin juba jupp aega tagasi sellele käega. :)

      • Riina kirjutab:

        Vähemalt sa ei toppinud smile’sid igale poole. Ameerika lahkuv president on ka paljude jaoks kloun, aga mina pole ka ameerika president. Jube valesti oskad ridade vahelt lugeda, seega oled ikka väga magus pala ärakasutajatele.

  2. Riina kirjutab:

    6800% kasv muide ei, noh, jah, ei tohiks öelda, et ma kurdaks, aga sa majandusinimene tead ju paremini.

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Mida sa seal kasvatad? Kuidas sa selle tulemuse arvutasid? Kasv on väga suhteline asi? Kasvatasid kulusid? Kasvatasid kahjumit? Kasvatasid tulu? Kasvatasid ühikute hulka laos? Kasvatasid tulu töötaja kohta?

      Matemaatika on selline tore asi, et täna on kahjum -67 eurot, eile oli kahjum -1 euro, seega (-67-1)/(-1)*100%= 6800% kasv eilsega võrreldes.

      See tulemus on ebareaalne. Sa äritsed sentidega (st. Väga väiksed summad) või on seal matemaatiline viga või kasutu matemaatiline tulemus, mis näeb ilus välja, aga on sisutühi nagu minu toodu näite puhul.

      Muidugi võib-olla sa lihtsalt valetad või bluffid või kuidas sa seda ise nemadki… ajad mingit asperger-sündroomi laadset autistlikku iba.

      Peaasi, et sa ise end seal hästi tunned?

      • äärelinna rohutirts kirjutab:

        Kui tore—Riina-Roland…Otto-Triin…
        “Praegu koosneb mu elu tööst”—Hea, et sul töö on. Ma mõtlen kogu aeg, mis teevad need pankrotistunud ametkondade inimesed, neid on ju tohutult ja tuleb aina juurde.Koduvägivald, suitsiidid, musta auku langemised—sellest piiksutakse väga ettevaatlikult. Inimestel on “aega” nüüd ka selliste asjade jaoks…Pole midagi! Nagu ütles Kalevipoeg: “Aga ükskord tuleb aega…” ja kõik need muud sõnad! Lõbusta ennast Aapo Ilvese refereeringuga:
        https://sasslantis.ee/lyrics-aapo_ilves-aga_ukskord

        • Roland Hein kirjutab:

          Türa, kui loll olete. Sõnarõhk on viimasel kahel tähel. Ja filolooge olen alati äärmiselt jobudeks pidanud, siin ka tõestus. Mis kõige tähtsam, ma pole unustanud.

          • äärelinna rohutirts kirjutab:

            Kui kinni kiilub, siis jääbki kahele tähele.Võta’s näpp klahvilt maha!

          • Roland Hein kirjutab:

            Teie jätke see värk kohe kindlasti järele. Te olete liiga mage, et midagi asjalikku öelda ja nõuandjad pole Teil ka midagi asjalikku väärt. Võite väga halba situatsiooni sattuda oma suurest himust blogimise menti mängida. Te olete väga rumal olnud ja a mõistsin, kui kirjutasite “Te olete vana”, et enamusest, mis bloginduses kirjutatakse, niikuinii Te ei mõista. Lõpetage minu lähedaste ahistamine ja mina teid ei puutu. Lubadus. Teie” iidolitega” tegelen eraldi vastavalt seadustele ja kehtivale korrale.

  3. Riina kirjutab:

    Noh, ma võtsin 1-2. novembri seisuga. See tähendab, et kuigi oli väga halb kuu algus, aga kuna ma olin teinud korraliku investeeringu ning teadsin kellele seda pakkuda, siis ta ainuüksi ei tellinud kaupa peamajja, vaid tellis kõikidele oma filiaalidele korralikus koguses. Ühe filiaali juht võttis kohe õhtul ühendust, et mis arve ma talle teinud olen, aga kuna tellimuse kinnitas boss ja kaubad juba teel…Pakkusin küll pikemat tähtaega, aga see ei pidanud olema probleem. Teadsin ette ära, et arved tasub peamaja. Ja igaks juhuks mainin, et kuu alguse seisuga, oli kehveim kuu tulemus ületatud.

    Iga kaubagrupiga seoses alati peab teadma, kelle juurde pöörduda. Kas peamajja või filiaali. 99% juhtudel on see sama peamaja mind perse saatnud. Kui ma aasta alguses aafrikas olin, siis oli just peamaja minu töönumbril küsinud, kas sellele tootele paremat hinda ei saaks.

    Esimest korda sellele tootele mulle tehti pakkumine väljaspool euroala. Jube palju mässamist transferwise’ga, aga kui oskan oma konkurente natuke eksiteele viia, siis võib tulevik helge olla.

    Mina ei blufi ega valeta. Ma lihtsalt ei räägi kõigest. Mina ei ole sind kunagi petnud ega püüdnud petta, aga millegi pärast alati valad mulle tuhka pähe. Jah, mina leian, et kuigi ma hindan sind väga kõrgelt, ma ei saa sulle sind poputades valetada.

    Aspergeri ja autism on täitsa olemas maailmas ja olin kindel, et see sul on ka. Kuna mul on teistsugune maailmatunnetus tavainimesest, siis üks kolmest erialast, mis mind huvitas, oleks olnud aspergeri sündroomiga seoses. Ega ma ei väida, et sul kindlasti Asperger on, aga kõik tunnused selleks on ning ei ole ka võimatu, et su raviarst ei ole kõige targem. Ka kõige kõrgemal tasemel arstide arvamused ei ühti. Iseasi muidugi, kui käisid kolme või rohkema arsti juures, kes kõik ütlesid, et lihtsalt omamoodi inimene oled.

    Ma võin eksida, kuid ma ei valeta ega bluffi. Ja kuna sinu seisukohalt ma ei ütle kunagi midagi ilusat ega positiivset, siis võib sinu seisukohast välja lugeda, et ma isegi ei ilusta midagi.

  4. äärelinna rohutirts kirjutab:

    Pea esimesest sissekandest alates oled sa, Roland ,hakanud minu, võõra inimese kallal haukuma, tänitama ja mõnitama. Mul on tunne, et sinuga tuleb tõesti midagi ette võtta…Kasvatamatus üksi sinu enesekesksuse-ilminguid, pidevaid vahelehaukumisi seal, kus sinuga ei räägita ja muud inetut ei põhjenda, sest vanemad on sul toredad. Katsu lahti saada ilmingust olla “igas pulmas peigmees ja igal matusel kadunuke” mentaliteedist! “Laps räägib siis, kui kana pissib”—tead ju küll.Või siis, kui tema poole pöördutakse.

    • Roland Hein kirjutab:

      Mida te kirjutate? Kui te aru pole saanud, mina ei kirjuta teile kommentaare teie blogis ega pole kunagi kirjutanud, kui te juhtumisi alatu ja valetav Reena Purret pole. Reena on Reena, aga tõenäoliselt ta nii madalale ei laskuks. Ma mõtlen selle all, et nii rumalaid kommentaare kirjutaks nagu te olete seda teinud. Seega nii edasi kirjutades, nagu siiamaani olete kirjutanud, kaevate end nii suurde plindrisse. Tõenäoliselt muudes eluvaldkondades teil on see juba juhtunud, aga mind see ei huvita teie ebameeldiva ning ebaõiglase tegutsemise pärast minu ja minu lähedaste suhtes.

      Seega, järgnevalt, kui mulle vastust kirjutate, kirjutage oma nime alt! Mul on piisavalt materjali selle nime teada saamiseks niikuinii, aga see pole minu eesmärk ja mina ei ole lihtsasti tõugatav, samuti ei võta ma ette kergelt juroidlisi teekondi. Aga kindlasti võtan need ette varem või hiljem. Vastavalt oma parema äranägemise järgi.

      • äärelinna rohutirts kirjutab:

        Maailmas on üks hea lause: mats jääb matsiks!…Ja sellega on suhtlemine lõppenud, kodanik ahistaja igal rindel.Saan aru su pidevast kaissupugemise soovist, et sa minuta enam elada ei saa ja muudkui ja muudkui poed ja torgid ennast ,kus pole sinu koht( ju on miskit elus puudu jäänud), aga mina ei ole sinu padi, hoia nüüd seda va’ enesekesksust natuke vaos, saan ilma sinuta hakkama küll, usu…Näid arvavat, et keegi sinuta elada ei saa.SAAME IKKA.

        • Roland Hein kirjutab:

          Ma ei saa öelda, et ma kurvastan nii rumalate ja õelate vastuste ja kommentaaride puutumiste peale. See kurjus, mida olete põhjustanud mulle ja minu lähedastele on korvamatu.Kurb on see, et Te ei saa aru kurjusest millega olete olnud seotud ning mida olete oma rumalusega teistele põhjustanud.

          Ahistajana olete olnud väga vastik, aga ma andestan teile teie kurjuse. Teised nii lihtsalt ei pääse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>