Tahaks puhata

Varsti on jõulupuhkus. Ma ägan töökoormuse all. Tahaks kurta, aga samas ei taha ka. :)

Tööl on kõik mu ümber stressis, ma püüan head nägu teha, aga ega ma ka end väga mõnusalt tunne. Ma tean ju, et me anname endast parima ja oleme absoluutselt kõik omalt poolt teinud, et asjad sujuks, aga me ei saa ju muuta protsesse, mis toimuvad enne meid. Jah… Aga ma siiski pingutan, töötan nagu loom. Tunne on ka selline, et teen kolme inimese töö üksinda ära. :)

Igatahes. Täna on mu pea päris tühi. Kuulan muusikat ja… Tahaks mõnusalt vestelda, aga pole veel leidnud seda, kellega oleks mõnus lihtsalt vestelda. Enamus inimesi ajab närvi ja nad esitavad valesid küsimusi. :)

Noh, ja siis ma siia maandusingi. Kirjutan ise-endale. Vähemalt on mul endaga head suhted. :D :P

***

Ma ise ei olegi aru saanud, kui tugev ma olen. Aga nähes, kuidas kolleegid mu ümber murduvad üks-ühe järel, saan ma natuke aimu oma tugevusest. Jah, mul on raske, aga ma pole pooltki nii lähedal murdepunktile, kui oma varasematel läbielamistel.

Tegelikult ma ei saagi ise aru, millisest põrgust ma läbi olen käinud. See on olnud ainuke reaalsus minu jaoks. :) Nüüd, kui ma näen teistsugust reaalsust, siis vaikselt hakkan aimu saama, kui paganama raske mul on olnud.

Minu psühholoogil tulid pisarad silmi, kui ta rääkis. Ta ütles, et soovib kogu hingest, et mu elu oleks olnud teistsugune. Et see koorem, mida ma olen terve elu kandnud, on olnud üle mõistuse suur ühele inimesele. Ja mina olin vaid laps tol korral.

Ja minul hakkas temast kahju. Ma koorman oma muredega teda. :D Viimasel korral ma ei haletsenud end. Mul tõesti oli temast kahju ja oleksin tahtnud teda lohutada. :) Aga see oli ju minu elu, minu kannatused, millest ta rääkis.

Nüüd ma ei imesta, et ma nii “hull” olen. :D Ma ei taha end karistada, et ma selline olen nagu olen. Ma olen lihtsalt endale tänulik, et pärast kõike seda olen ma siin, kus ma täna olen ja selline nagu ma olen. :)

Ei, päevad ei ole vennad. Vahel, ma nutan ja vahel nimetan end “lolliks” ja “idioodiks” ja vahel usun idioote, kes mind kritiseerivad. Aga tavaliselt päeva lõpuks ma annan endale andeks ja taipan, et ma ei ole loll ega idioot. :)

Psühholoog nimetab min “PowerWoman”. :) B. vist ütles ka seda. Jah, olen jah. :D B. tahtis kohtuda, aga me elame üks-ühest kaugel ja mõlemal on üsna kiire. Seega jäi see sinna paika.

Tegelikult igatseb Madsen, S. ja M. mind. Aga… Nendega ma ei taha kohtuda. S.-ga võiks, ma igatsen tema koera, aga tema puhul ma tunne, et ta valetab mulle. Seega hoian juba alateadlikult eemale.

***

Ma olen lihtsalt nii äge inimene, et teist sellist on enda kõrvale raske leida. :P

Ma vaikselt soovisin endale ühte tõelist suhet järgmisest aastast. Seda õiget ja igaveseks. :P Tea, kas saan ka.

***

Üldises plaanis läheb vaiksel nagu ikka. :)

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Tahaks puhata

  1. Anonüümne kirjutab:

    Millal mulle oma kurjuse eest vabandad? E-mail on sul alati näha, kuhu saad suu puhtaks rääkida. Miks sina soovid siiani kurjust levitada ja kurjuse korrale kutsumist piirad, hoolimata, et sul on kõrgharidus? Kas seda on nii raske mõista, kes või mis on kuri?

  2. Anonüümne kirjutab:

    Lisaks nõuan selle kommentaari avaldamist, mis varem kirjas, mis täielikult moondab minu ühe eelnevatest kommentaaridest:
    Igaks juhuks seletan lahti, et selles suure maksuvõlaga ettevõttes oli staariks xxxxxxx, kes oma suurt “töövõitu” oma blogis eriti esile toob vastupidiselt tegelikule ja reaalsele olukorrale.

    Niimoodi Minny asju ajades kaua edukas olla ei ole võimalik (saan aru sinu isa frustratsioonist). Sa ei ole idioot, aga sinu uus sõbranna kasutab sind sellisena ära.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>