Priiskan siin heaoluühiskonnas. 
Ega mu vanadel jooksutossudel midagi viga ole. (Neist pole ma pilte siia pannudki). Aga ma mainisin neid ühes postituses:
Mu vanad jooksutossud kulusid natuke ära, siis võtsin oma tavakasutuse tossud jooksmiseks (jah, need valged, millega ma tatsasin Tallinnas, ju ma need 2013-2014 sain). Igatahes, need on nüüd mu jooksutossud, vanad jooksutossud jäid rattasõidutossudeks, sest nad olid pehmed (loe: kulunud) ja haakusid hästi pedaalidega.
http://blogi.ee/minny/2021/03/27/maletate-mu-uusi-tosse-2017-aastast/
Ega ma täpselt ei mäletagi, kuna ma need “tavakasutuse” tossud jooksmiseks võtsin, aga see jääb umbes 28.07.2020 kanti. Olgugi, et need on vatti saanud 2013.-st või 2014.-st aastast saati, näevad need jätkuvalt üsna kobedad välja. (Lähen pildistama) 
Veel ei läinud pildistama. Tegin natuke statistikat. Ma jooksin nende “tavakasutuse” tossudega ca. 138 korda (s.o. ca. 1.311 km). Ajavahemikul 28.07.2020 – 25.10.2021. (Lisaks sellele olen hästi palju ja pikalt kõndinud nendega. Mitu aastat.)
Ma sain nüüd teada, et mu jala number on US 7 ja EU 37,5. Kuna see veel juhtus. Kui ma vaid oleksin seda varem tõsiselt võtnud ja aktsepteerinud, et asjaolud on nüüd sedasi. (Mul on 3 paari natuke väikseid tosse. Aga mulle ju meeldib end piinata, seega pole hullu.)
Uued jooksutossud sain sünnipäevaks ja need olevat väga spetsiaalsed. Seega võtsin need kasutusse. Jooksen jah kiiremini. Kaks minutit kiiremini kohe.
Kuna need on uued ja pole veel sisse joostud, siis need hõõruvad natuke. (Varba sain verele. – Luban olla endal naiivne.) 
Panen pildid siia ja kirjutan, et esimest korda jooksin eile (30.10.2021).
Need on US 6,5 ja EU 37,5. Samas NB (rattasõidu tossud) on US 6,5 ja EU 37. Äkki need uued jooksutossud ongi liiga väiksed. Rattasõidu tossud pigistavad ikka veel (ilmselgelt on need liiga väiksed).
Jah, olen vanaks jäänud, ei ole enam tuhkatriinu pisikesi jalgu. 
Tuleb hakata ostma EU 40 suuruses jalatseid.
Jooksukindad sain ka ja tulukese jooksmiseks.
Lisaks sain veel sooja rattasõidu pluusi, pikkade varrukatega. Jan kinkis, tal hakkas minust lihtsalt hale, et ma sain vaid emalt kingi (see oli terve pere poolt tegelikult). Ma ise ei olnudki sedasi mõelnud. Kui ta kingi andis ja ütles (st. vastas mu küsimusele), miks ta mulle kingituse ostis, siis hakkas mul ka endast hale. Haletsus on nakkav. Tegelikult on mul üsna ükskõik kingitustest. Ma teen ise endale kingitusi. (PS Langevarjuhüpet pole veel toimunud ja nüüd olen juba üsna jänese selle koha pealt.)