Võtan oma vaimust maksimumi

Mul on mitu asja (probleemi) käsil. Sellised suuremad projektid. (Isikliku elu projektid).

Psühholoogi juures läks kõik ok-lt. Ta patsutas ka õlale ja ütles, et ta näeb, et mul on juba parem.

Ta filmis mind. Muidu oli tal üks mikrofon, aga nüüd filmis ka. See ei ole midagi ebatavalist, see on lihtsalt üks tööriist. Mul on hea meel, et ta minu “haigusega” nii tõsiselt tegeleb. Meie seansid on pikad, peaaegu kaks tundi. Vaeseke, kui ta seda ikka uuesti ja uuesti peaks läbi vaatama.

Alguses tundsin ma kohmetust, selle pärast, aga mõne aja pärast unustasin selle kaamera. Peaaesi, et ma ise seda jama vaatama ei pea. :)

Vaimne katsetus. Ma teen nüüd pikema pausi psühholoogiga. Ei tea, kas ja kuidas ma selle üle elan. Lisaks on need suured projektid mu elus. Palju muutuseid, ootamatusi, olukordi, mis ei sõltu kuigivõrd minust.

Täna on alles teine päev, aga ma juba tajun, kuidas kupli all mullitab. :D Mu elus on palju muutuseid ja stressitase on kõrge. Võitlen negatiivsete mõtetega ja kõige hullematele potentsiaalsetele stsenaariumitele lahenduste otsimisega.

Üllataval kombel sain eile õhtu väga hästi hakkama. Ma tõesti olen enda üle nii uhke. Kasutasin rahuliku ja sügava hingamise taktikat ning tähelepanu suunamise taktikat. Viisin oma mõtted mujale. Kui märkasin end jälle hulludelt mõtetelt, siis viisin mõtted mujale.

Jah. Nüüd üks või kaks kuud veel sama intensiivset vaimset kontrolli enda üle, siis vast olen juba natuke rohkem oma rutiinis. Või on uus rutiin välja kujunenud. (See saab olema mega raske).

Raha on ka näppude vahelt libisenud. Ootamatud kulutused. Seega on pangakonto ja eelarve ka pingule tõmmatud. Aga ma saan hakkama. :)

Üks samm korraga. Olen hullemastki jamast läbi tulnud. See on nohu, millega ma nüüd tegelen. :)

***

Vahel ma üllatan ise ennast. Ma teen järeldusi ja eeldusi pooliku info pealt, aga hiljem selgub, et olen asja täista õigesti näinud. Samas, kui ma olen oma nägemusega välja tulnud, siis vaadatakse viltu ja öeldakse, et ma pole mitte mõhkugi aru saanud. Kuna seda ütlevad inimesed, kellel on kogu saadaolev info asjast, siis olengi kõrvad longu tõmmanud ja end rumalaks pidanud… Aga aeg on näidanud, et mul oli siiski õigus.

  1. Kalavabrik läks üle võlausaldajale
  2. Korter, mida üürin, müüdi maha või läks üle uuele omanikule
  3. A. läks tagasi vana pruudi juurde (7. või 8. kord), kuigi mõlemad väitsid, et ei iial enam

Hirmuga mõtlen, et äkki Tallinnaga juhtub ka see, mis ma olen prognoosinud (et juhtub mõnekümne aastaga). Ja Eesti?!

See on totter, aga ma kardan, et mul on õigus. Hakka või ennast ja oma nägemusi uskuma. :D

Ma loobun suurtest mõtetest. Ma tõesti ei taha teada, kui midagi mega suurt on tulekul. Mingi suur katastroof või midagi.

Kobin oma väiksesse mulli tagasi ja vaatan, kuidas minul läheb või hakkab minema. :)

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>