Rahu, ainult rahu Minny

Mul on ju kombeks kohe lammutama hakata. :D Ma mõtlen seda, et kui keegi mind nagu eirab (ta ei pruugi seda alati teha, aga mulle üksnes tundub nii)… siis ma tahaks KOHE asjad selgeks rääkida. Küsingi kohe, et mis viga on, mis ei kõlba minuga rääkida ve…. :)

Ma olen seda viga teinud miljon korda. Kui inimene ei soovi minuga rääkida, siis olen ma temast ilma nagunii. Aga kui ma talle niiviisi turja kargan, siis võib-olla ta enne soovis minuga suhelda, aga tal oli kiire, kuid pärast seda olen ma temast ilma. :)

Igatahes… Mul siin Taanis eriti inimestega priisata pole. Seega surun ma hambad risti ja teibin oma sõrmed laua külge, et ma RT-le ei kirjutaks.

Ma kunagi kirjutasin, aga ta ei vastanud. See oli selline väikse-jutu ajamise teema. Nüüd esitasin konkreetse küsimuse. “Kuna me koertega jalutama läheme?” Ta ei vasta.

Vägisi tahaks küsida, et kas ta eirab mind. Kas ta enam minuga ei suhtle, kas midagi on muutunud… Tahaks selgitusi jne… Aga ei…

Sellel korral jään ma passiivseks. Äkki ta kunagi avastab mu. Äkki ma saan ta veel tagasi. Ennegi olnud nii, et inimesed näevad minu väärtust alles palju hiljem või nende olukord läheb kehvaks ja seetõttu tõuseb minu väärtus.

Seega… tasa ja targu… Nagu kass passin/valvan hiireuru juures, et too oma nina välja pistaks. :)

Ma nii väga tahaks siin Taanis ühiskonda sulanduda. Ma nii väga tahaks keele selgeks saada. Ma nii-nii väga tahaks ühte head taanlasest vestluskaaslast. See on muutunud juba kinnisideeks.

Pildiotsingu I so want that GIF tulemus

Ma arvan, et see pilt kirjeldab mind kõige paremini. Kui ma midagi ikka üli-väga tahan, siis ma lähen ja võtan.

(Saadan ülemus Larsile sõbrakutse, kirjutan talle oma tunnetest, kolin Taani, külastan Eestit… Lähen ülikooli, kolin Tallinnasse, elan koos tundmatu mehega… Teen tutvumisportaali konto…)

Ma tundun endale vahel natuke hulluna. :) Aga õnneks või kahjuks ei juhtu seda tihti, et ma laskun äärmustesse, et oma tahtmine saada. Ma väga tihti hulle asju ei tee.

Kannatlikkust ja rahulikku meelt mulle… :)

Kõik tuleb omal ajal…. :)

Rubriigid: Määratlemata | 2 kommentaari

Tuleviku minale

Ma pole ammu kirjutanud. Ega mul polegi midagi kirjutada. Mingi masendus on peal. Ma ei tea, kuidas sellest lahti saada.

Magan kaua ja olen terve päev uimane. Päeva jooksul ei saa suurt midagi tehtud. Päevad muudkui kuluvad, aga tulemust nagu pole. Jah, see on üks seisund, kuhu ma satun aeg-ajalt. Alati on läinud üle, eks nüüdki lähe.

***

Need emotsioonid. Naine on raske olla. :) Koolis pidime tooma konkreetse näite võrõiguslikkuse kohta. Mina siis ütlesin, et mina ei saa tööd, aga umbkeelsed mehed saavad tööd. Noh… ja kui oli vaja hakata põhjendama, siis… Mina hakkan jahuma mingist keeleoskusest. See polnud ju teema ega probleem. Noormehed said aru ja hakkasid pärima ja ma olin kitsikuses, olin ise-enda väite vang…

  • Miks ma arvan, et minu CV visatakse minema, sest ma olen naine (kandideerin tootmistöölise kohale)?

Sest ajutisetööjõuna töötades näen ma, et umbkeelsed poolakad ja ukrainlased (meessoost) saavad püsiva töökoha (kohe), mina ei saa. Nad pole keeltki selgeks saanud, seega nad pole pidanud eriti kaua tööd otsima ja koolipinki nühkima.

  • Kus on tegelik probleem?

Probleem on selles, et minu CV visatakse minema, sest ma olen naine, mul on naise nimi. Kuid otsustamise põhjuseks on see, et mul pole jõudu. Nad eeldavad, et naised on nõrgemad kui mehed. Aga… Meil oli üks poiss, kes oli lühem kui mina ja tõstis ühe korraha vähem kala kui mina. Seega… on noormehi, kelle sõrmed on täpsed arvutimänge mängima ja pokemone moblaga taga ajama, aga jõudu neil pole. Nt nad pole võimelised viit kätekõverdustki tegema. Seevastu mina jooksen ja teen igal hommikul 20 kätekõverdust.

Seega… Vale on eeldada, et naine on nõrgem kui mees. Kui otsustamise kriteeriumiks on jõud, siis palun väga… Korraldagu jõukatsed, lasme siis tõstame neid kalu seal võidu terve päev… Siis näeksin ja kogeksin ma ise ka, et olen nõrgem ja mul oleks palju lihtsam aktsepteerida nende otsust.

Kahjuks koolis mu aju ei töötanud. Väitsin, et minult nõutakse keeleoskust, aga noormehed saavad ilma selleta… (Siis leedukas küsis, et kuidas parem keeleoskus aitab mul tööd saada… Jäin vastuse võlgu, tahtsin öelda, et siis saaksin ma ilusat juttu ülemusega rääkida. Mõtlesin, et kiita ennast ja mu varasemaid saavutusi…) Mõnes mõttes polnud ju ka see vale väide… Minult nõutakse rohkem kui noormeestelt, sest naisi on tööjõuturul rohkem ja nad eeldavad, et ma olen nõrk, seega peab miski muu kompenseerima mu nõrkuse/jõuetuse.

***

Minu uusaasta lubadused…

Ma ütlen juba alguses ära, et see viimane lubadus, et töötan oma erialal… See on juba ette luhtumine… Ma ei usu, et ma seda see aasta saavutan. Kui, siis aasta lõpus, paar päeva. See on pigem lati tõstmiseks ja läheb järgmisse aastasse edasi… Aga elame näeme. Mulle meeldib vahel pilvedes hõljuda ja suuri mõtteid mõtelda. :)

Jooksnud olen 4 korda, sellel aastal. See on ok… Olen veel joonel.

Raamatut pole kirjutanud. Homme on viimane aeg alustada… Noh… Mul on võimalik veel reel püsida.

Aga töö… Ma pole veel tööle saanud. Jah, nädal ilma tööta pole väga palju ja üldiselt ma kahe nädala jooksul vähemalt paar päeva saan töötada. Eelmine aasta oli ka väga kaootiline, kuna sain töötada ja kuna mitte. Seega… Minu puhul nädal ilma tööta ei ole midagi katastroofilist ega erakordset, kuid…

Mu käed värisevad ja tuju on halb, sest… Mul on mu eesmärk, mul on mu plaanid, aga ma ei saa seda just eriti mõjutada. Ma tean, et ma võin ju otsida uue töö, proovida leida püsivtöö… Samas… Mulle tundub, see üsna lootusetu ja aja raiskamisena, sest nende CV-d koostamisse ja saatmisse investeeritud aeg ei too erilist tulemust. 10-st cv-st vastatakse ühele ja see on eitav vastus. Ma pole kordagi isegi töövestlusele saanud siin Taanis. Seega, ma arvan, et ajutisetööjõuna on mul isegi suurem võimalus tööd saada, kui püsivtöö ja omaalgatuslikult.

Ma ei kustuta oma eesmärki. Ma natuke vahutan, aga püüan edasi. Jah, ma ei saa mõjutada seda eesmärki, see teeb mind kurjaks ja samas nii abituks. Aga… See tiksub koos teistega mul peas ja kohe, kui võimalust näen, siis kasutan seda.

***

Hoiame siis mulle pöialt.

***

RT ei suhtle minuga. Ta on mu maha kandnud vist.

Aga täna kirjutas tutvumisportaalis üks mees, kellega me varem natuke vestlesime, aga tema profiil on natuke hirmutav, seega ma jätsin lõpuks vastamata… Nüüd ta siis kirjutas… Ma tundsin end üksikuna… Tema on taanlane, elab minust u 60 km kaugusel… Noh… Kirjutasime paar lauset… Ja siis ta lõpetab oma teksti… Mvh Lars (Mvh = med venlig hilsen = sõbraliku tervitusega)… Hmmm… Lars.. Vat kui vahva nimi. :) Mulle see nimi juba väga meeldib… :D Kuigi inimene on hoopis teine…

Tema profiilil häirib mind see, et tema otsib lühi ja pikaajalist dating ja casual sex… Ta on eel lisaks kirjutanud, et otsib nädalavahetuse sõbrannat… Kuidagi väga… nagu otsiks armukest, tal on lapsed ja vist üsna väiksed.

Aga, mis ma pirtsutan. Pigistan siis temast välja selle, mis saab. Taani keele praktika… Ja jätan ta kuivalt lebama… Teinekord võib esma mulje olla ju petlik… Näeb…

Rubriigid: Määratlemata | 2 kommentaari

Tere jälle!!! Mina siin!

Ma ei suuda teistele inimestele selgitada, miks ma ei aja väikest raha taga. Miks mul on väikestest summadest suva. Ma korjan kopika, kui see vedeleb, aga ma ei sitsi ega jookse selle kopiga taga.

Töötasin suvel ja palka sealt ei makstud. Mulle jättis see ettevõte juba algusest peale sellise mulje, et sealt midagi ei tule, aga S ütles, et ma pean tegema ja minema ja töötama, eks ma siis läksin. Võtsin seda kui trenni. Ja siis palk ei tulnud, S saatis sinna mitmeid kirju, helistas. Jõudis juba päris kõrge ülemuseni oma kaebusega… Juunis töötasin ja detsembris sain juuni kuu eest tasu. 😀 Jah, raha on tore saada. Ma annan selle S-le, sest tema nägi vaeva. Aga ma ootan hetke, kuna tal seda vaja on, sest kui ma niisama annan, siis ta ostab jälle pudi-padi. Igatahes…

(1) Tema nägi asja nii: oled teeninud, siis pead sa selle raha saama. Sa oled oma energiat juba raisanud, sa oled selle välja teeninud, see on sulle lubatud jne… Ta juba kulutas seda raha enne, kui see sai teenitud… Aga see selleks… (I näeb ka asja nii. Ta nimetab mind rumalaks, et ma ei aja oma raha sedasi taga. Ta ütleb, et asi on põhimõttes… Mina ei saa aru, mis põhimõttest me siin räägime. Maailma-parandaja põhimõttest. Võtan endale varaste kasvatamise rolli. Üritan neist seadusekuulekaid inimesi kasvatada… Saan oma raha tagasi ja kohe on nad seadusekuulekad?…)

(2) Mina näen asja nii: raha olen ma teeninud siis, kui see on minu käes. Ma andsin selle raha teenimiseks 3-4 nädalavahetusel 2-4 tundi ja natuke energiat. See tasu oleks olnud rahuldav selle n-ö kulutusega, mis ma tegin (aeg, energia). Kuid suuremat kulutust ma ei oleks nõus tegema. Raha ei tulnud, ma olin juba arvestanud, et see risk on, sest ettevõte tundus kahtlane juba alguses. Seega oleks mulle jäänud kogemus, teadmine, et selle ettevõttega tegemist ei tee ja trennimoment… Minu ema lisas selle raha saamisse mitu tundi ja tohutult palju närvitsemist… Saatis pabereid, kirjutas, helistas… Kui palju närvirakke ta sellesse pani, ma ei tea. Arvestades, et ta on niigi närviline… Mina arvan, et ta maksis/andis selle raha eest rohkem kui see raha väärt oli…

***

Jah, terve elu on üks kauplemine, vahetamine. Üldiselt vahetatakse asju, aga ka aega, energiat raha vastu. Inimesed hakkavad juba päris väiksest peale asjadele, objektidele väärtusi andma. Alati ei käi see üks-ühele rahas, st alati ei ole see väärtus rahalises summas väljendatav. Nt ma pesen nõud ära, et saada emalt üks naeratus. Ma pesen nõud ära, siis ema teeb mulle süüa ja ma saan kõhu täis. Ma aitan isa, siis toob ta mu peolt koju, säästan takso-arvelt… Ma ei oska näiteid tuua, sest mul on rahast suva… Tulevikus, kui ma olen tõsisemalt selles päris elus sees ja riik mind maksude-orjusesse on suutnud tõmmata, võib-olla siis saan jätkata ja tuua mõned head näited. :P

***

Paljud räägivad reisimisest kui suurest hüvest. Nad liputavad reisipiltidega FB-s… Teised on mega kadedad. Mind jätab see külmaks. Ma ei taha reisida. Jah, mul on unistus teatud kohtades käia, aga see ei ole selline unistus, et lähen sinna, teen pildi Vabadussamba taustal ja tulen koju tagasi. See on unistus, minna sinna ja elada seal, saada üheks osaks. Tekitada seal endale rutiin, kodu, paik…

Või siis see raha… Nt 600 eurot ei ole summa, et ma kellelegi pisteliselt helistama hakkaksin ja seda nõuaksin ja meelde tuletaksin, et mulle ollakse võlgu. See ei ole raha, et minule meeldiv inimene endast eemale tõugata. See on summa, mis ma maksin, et saada teadmine, et temale lanamisega peaksin ma olema ettevaatlik… Iga aastaga muutub see summa järjest tühisemaks, sest inflatsioon sööb seda. Ma ei risusta oma mõtteid sellega, et mida ma kõike saaksin selle summaga teha. See on kulunud mu “õppemaksuks”, see on kulutatud summa, seda pole.

Ka 1799 DDK (u 240 eurot) ei ole summa, et ma hakkaksin mingit ettevõtet paluma, et ta mulle mu palga maksaks. Mul puudus korralik leping jne… Ma pigem investeerin oma aega, et õppida keelt, et saada parem/kindlam töökoht, et teenida. Oluline on võimalikult kiiresti uus tulu teenida, mitte kulutada aega ja energiat, et mingit vana kopikat taga ajada.

Mõni võib-olla mõtleb, et küll mina nõuan palju, et oma tagumikku liigutama hakata… 600 euri peale ei liiguta ma kulmugi… Tegelikult see pole nii. Ma lihtsalt näen asju teisiti. Väga teisiti kui üldiselt neid nähakse. Nt ma lähen suurima rõõmuga kalavabrikusse tööle, palk on 113,65 DDK tunnis (7,4 tundi päev, kui saan olla terve päev), 38% maksan riigile ja lisaks veel u 15% muud tasud, 100 DDK-d läheb kütusele, et tööle sõita ja tagasi… Olen arvestanud umbes, et ühe terve tööpäeva eest saan 300 DDK-d. Kakskorda aastas maksan selliselt kogutud summast automaksu, kvartalis maksan ametiühingu maksu. (Ma ei tööta üks päev, mõni kuu töötan kolm nädalat jutti isegi, seega koguneb ja saan oma maksud makstud).

Kuid siiski pisike summa, aga ma liputan saba, et tööle minna ja see pisku teenida, aga ma ei liiguta kulmugi, et ajada taga 600 eur. Ju ma hindan ilusa Larsi vaatamist kõrgelt. 😀 Või siis neid kolleege, kes mind vahel mõnitavad ja minu kulul nalja teevad… Ma ei tea… :P

***

Aasta vahetus ja paljud hakkasid lubadusi andma. Üsna paljud lubadis kaalus alla võtta jne… Juba mitmendat aastat järjest ma selliseid lubadusi ei anna ega selliseid eesmärke ei sea…

Kuid aasta esimestel päevadel muutub mu blogi aktiivseks (just need vanad postitused kaalu langetamise ajast) ja suviselt soojade ilmadega toimub sama asi. Seega minu blogi vanad postitused n-ö aktiviseeruvad kaks korda aastas, aga siis jääb kõik jälle rahulikuks. :)

Vaatasin oma vanad paberid üle. Aasta oli siis 2009, kui ma endale kaalu ostsin ja ma kaalusin 55-56 kg. Mul oli depressioon või midagi. Ma tundsin end meeletult paksuna. Siis hakkasin mõistlikult trenni tegema. Hästi natukene trenni tegema.

2009. aasta keskpaigaks kaalusin ma umbes 53 kg. Sinna jäi kaal püsima. Tundsin end jätkuvalt paksuna ja koledana.

2011. aasta lõpus lõppes mu pikaajaline suhe (8-aastane). Elukaaslane pettis mind. Tekkisid sellised mõtted nagu sellises olukorras ikka tekivad. Olin veendunud, et ta pettis mind, sest ma olin kole ja paks. Hakkasin end näljutama ja ekstreemselt trenni tegema. Sellel ajal alustasin ka blogi ja neid “haigeid” postitusi nüüd need suured entusiastlikud kaalulangetajad aasta alguses loevadki.

2012. aasta veebruaris kaalusin ma 46,9 kg, võib-olla isegi natuke vähem. Menstruatsioon lakkas… Hea oli see, et siis sain ma ise ka aru, et ma olen liiga kõhna. Siis oli mul juba piinlik oma keha pärast, sest ma olin ikka väga kõhna. Suvel kandsin ka pakse riideid, et mu kondiseid käsi ei nähtaks.

Aga see ei kestnud kaua. Arvasin, et olen liiga kõhna, seega võin kõike süüa. Enne olin end näljutanud ka… Igatahes… Hakkasin meeletult õgima. Kõike sõin ja tohutustes kogustes (ei oksendanud, ei väljutanud toitu, aga vahel oigasin valust pärast suurt söömist).

Lisan, et selle näljutamisega olin oma organismi ära rikkunud. Mu seedimine oli üliaeglane. Mul oli kilpnäärme alatalitlus, rauapuudus… Tuletan meelde, et hakkasin tohutult sööma. Kujutate ette, mida mu organism tegi. Seedib aeglaselt, aga toitu tuleb massiliselt… Ma käisin ringi nagu pall. Tunne oli selline, et kõik jääb sisse, et mitte midagi ei tule välja. (Number kahte tegin kord nädalas, kui sedagi. Need olid head päevad, kui sai number kahte teha…).

2013. aastal kaalusin juba 55 kg, 2014 57 kg, 2015 58-60 kg.

Olen vanaks jäänud ja ei mäleta enam kuna ma sinna Tallinna kolisin. :) Igatahes… Siis hakkasin ma keskenduma oma tervisele. Oluline oli regulaarselt süüa (vältisin õhtusi söömisi), jõin rohkem vett (kui tavaliselt) ja hakkasin üles märkima kuna ma number kahte tegin. Lõpuks keskendusingi pigem sellele kui oma kaalule.

Ma ei söö tervislikult, ma ei jälgi palju ma söön, armastan magusat ja lihatoite… Olen võtnud eesmärgiks armastada ise-ennast ja kinnitan endale igal hommikul, et kondid on koertele ja poisikestele meeldivad plika-kehaga peenikesed naised, mehed armastavad kurve ja mina tahan meest… Seega…

Tänaseks olen ma jõudnud sellesse etappi, et nr kahte teen kord päevas ja vahel kaks korda päevas (uskumatu, aga see on täitsa võimalik, kunagi ma arvasin, et see on ulme). Kaalun 56-57 kg ja olen endaga rahul. Ma ei arva, et see on modelli keha või ilus keha, aga see on naiselik keha ja normaalne keha. Kaal on ka normaalne. Minu pikkus on 162 cm (ma pole ammu mõõtnud, võib-olla olen lühemaks jäänud). :D

Igatahes… Alustasin u 56 kg kaaludes, tegin läbi ohtliku katse, rikkusi oma tervise. Oma seedimise sain korda alles 2015. või 2016. aastal. See ekstreemne näljutamise eksperiment kestis 2-3 nädalat, kuid organismi taastumiseks kulus 4-5 aastat, kusjuures 2-3 aastat keskendusin ma just seedimise taastumisele (oma tarkusega, võib-olla toitumisteadlane või arst oleks suutnud seda protsessi kiirendada).

Jah… alustasin 56 kg kaaludes, tegin läbi mingi jama ja kaalun jälle 56 kg, kuid nüüd olen ma enda kehaga rahul ja söön, mida tahan. Inimese elustiil paneb paika tema kaalu, kuid elustiili muuta on keeruline. Mina olen keskmiselt mugav inimene, mulle meeldib istudes raamatuid lugeda, seega on minu elustiili kaal 56 kg.

Ma tean, et kui ma oleksin aktiivsem, siis oleksin ma saledam ja kergem. Aga ma tean, et ma pole nõus selle eest nii palju maksma… Üks kursaõde näitas Egle Eller-Nabi pilte ja küsis, et on ju ilus. Tema tahtis sellist keha. Ma ei julgenud selles tibide-seltkonnas (kehakultuse) seltkonnas teemat üles võttas… Tema (Egle Eller-Nabi) elutöö on see keha, ta teenib sellega raha. Mina ei ole nõus sellist hinda maksma (sellise keha omamise eest). Mina õpin majandust ja minu elutöö on ettevõtte finantsjuhtimine, majandusalaste probleemide lahkamine jne… (Ma soovin, et sellest kujuneks minu elutöö…) :D

Ma valetaksin, kui ma väidaksin, et tunnen end oma kehas alati seksikana ja mul pole mingit probleemi alasti olla või liibuvaid riideid kanda… Vahel on päevasid, mil ma vaatan oma jalgu ja mõtlen, et küll on need palksud või kõhukene punnis. Aga erinevus on see, et 2009. aastal ma jätsin toidukorra vahele, ostsin grebimahla, rohelist teed jne… Nüüd ma ütlen endale: “Küll oled sa ikka paks, aga kui kõht on tühi, siis mine ja söö see lihatükk ära.”

Mu kaal enam-vähem püsib samal tasemel. Trenni teen enam-vähem sama palju. Söömine on ka ok. Ma pole juba väga ammu end üle söönud. Selle üle olen ma nii õnnelik… Igatahes… Ma arvan, et mu keha on samasugune, see ei muutu. Kuid minu hinnang mu kehale muutub. Kui olen stressis, kuri, kurb, siis näen ma end paksuna, aga kui tuju on hea, siis tunnen end saleda ja seksikana. Kuid kõrvaline inimene ei märka vahet. Ainult, et ühel päeval ma naeratan ja käed on laiali, teisel päeval olen tõsine ja hoian end natuke küürus ja püüan kätega oma kõhtu varjata.

Kõik suured kaalulangetajad… Edu teile… Kuid sry, ma jätaksin selle vahele. Ma enam ei tahaks seda vallutust kaasa teha.

Väga loodan, et mu varasematest postitustest (võtlus kaaluga) keegi tuult tiibadesse ei saa… Ma loodan, et neid postitustes pigem nähakse, et näljutamine ei vii mitte kuhugi. Tervis on oluline ja enda armastamine on oluline ning need kilogrammid on vaid üks arv (nagu vanuski passis). :D

***

KOKKUVÕTE: (1) Miks ma ei aja taga väikest summat. Minu imelik suhtumine rahasse. (2) Kaalu-teema: ma olen lõpetanud need kaalumise mängud. Olen samas punktist, kust alustasin, aga nüüd olen selle punktiga rahul.

Rubriigid: Määratlemata | 5 kommentaari

Natuke veel kobisen

Väikestest asjadest saavad suured asjad.

Nt. ma jooksin eelmisel aastal 99 korda, seega 99×9,4 km = 930,6 km. Kujutate ette, terve aastaga nii palju. Siit Tallinnasse on u 1200 km. Seega ma jooksin peaaegu Tallinnasse, natuke jäi puudu (nii umbes 300 km).

Ma ei tea, kui palju jooksevad aastas need maratonijooksjad või sportlased… Ei anna vist minu piskuga võrrelda. Aga mina olen enda üle küll uhke…

See näitab, et pisikestest asjadest saavad suured. Pisikeste saamude tulemusel saavutatakse suuri asju.

Mõtleme positiivselt.

Küll mina ka kunagi keele selgeks saan.

Nii väga soovin leida üht taanlast, kellel oleks aega minuga vestelda ja kellega jutt jookseks. Nii väga tahaksin taanlastest aru saada ja nendega suhelda… Ohhh… te ei kujuta ettegi, kui väga ma seda just täna tahan… :)

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Lugesin artiklit

“Tänapäeval töötab ka poliitiline maailm nagu aktsiaselts: aktsiaomanikud (kodanikud) valivad nõukogu (riigikogu), mis omakorda määrab ametisse juhatuse (valitsuse). Tegevjuhtkonna.”

Nagu ütleb Jaapani vanasõna: “üheskoos oleme targemad, kui kõige targemad meist.” (Koostöö ja usaldus… mul on sellega raskusi..)

Peeter Tammistu, majandusanalüütik

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/majandusanaluutik-arveametniku-uusaastasoov-2017-ehk-miks-riigivalitsejad-peaksid-arvutama-oppima?id=76767154

Kui ma kirjutasin oma magistritööd, siis oli mul umbes sama mõte. Ma kujutasin ette, et kohaliku omavalitsuse omanikud/aktsionärid/osanikud on selle elanikud… Aga see mõte oli väga algeline ja minu mäletamistmööda ei meeldinud see mõte või sõnastus mu juhendajale. Ma jätsin selle sinnapaika, sest ma ei valda seda teemat nii hästi, et ma saaksin oma teooria sellest mõttest kujundada. :)

Igatahes… Peeter Tammistu on hästi kirjutanud. Sedaviisi hakkan ma ka natuke aru saama sellest domokraatlikust/parlamentaarsest riigijuhtimisest. Sellest süsteemist. Aga mul on veel pikk tee ees…

***

Teine mõte oli see Jaapani vanasõna: “üheskoos oleme targemad, kui kõige targemad meist.”

Ma olen kogenud seda ja on igati tore nähtus. Aga pean tunnistama, et mul on sellega raskusi. Mul ei ole oskust inimesi ühe eesmärginimel tegutsema panna ega oskust neist parim välja tuua. Ma olen alati teinud kõik ise ja võtnud selle baasiks, et kui keegi teine mitte midagi ei tee, siis läheb see minu (ühe inimese töö/idee) käiku. Ülikooli ajal juhtus harva, et teised ise oleksid aktiivsed olnud, pigem lohiseti minu ree taga. Ega tulemus kehv polnud. Ma suutsin grupi lippu kõrgel hoida, aga mis kõik oleks võinud olla, kui see poleks olnud tugevalt üksnes minu nägemus.

Minu viga oli see, et ma ei pannud teisi tööle. Ma ei teinud plaani, ei võtnud (ei julgenud võtta) liidri/juhi rolli, ei esitanud õigeid küsimusi, ei suutnud tekitada diskussiooni ega selleks soodsat õhkkonda. Aga küll ma õpin veel… Aega on ju.

Teiste vigadest ma ei hakka rääkima, sest iga-üks valib oma tee ise (minu jaoks võivad need tunduda vigadena, aga nende jaoks mitte ja õigus on kõigil, me oleme lihtsalt valinud erinevad teed/meetodid/eesmärgid). Iga-üks teeb ise oma valikud, kui nad julgesid mind sedasi usaldada, siis… Mina sain kogemuse, nemad said üksnes hea hinde. :)

Jah… Võbisen siin hirmust ja tagasihoidlikkusest, aga… Võimaluse korral õpin, treenin liirirolli… :D Juba paljas mõte sellest, et ma võtan grupis vabatahtlikult liiri-/juhirolli, on juba hirmutav… :D Ma ei hakka siin päriselust rääkimagi.

Selle argliku jänku/halli hiire kestas elab üks ülimalt julge isksus, kes ei saa kuidagi sellest kestast jagu/välja… :D Mul on miljon hirmu ja kompleksi jne… Aga eks ma võtan siis need järk-järgult käsile ja ühel päeval ma elan, teen ja olen… :)

KOKKUVÕTE: Kaks head mõtet. Valitsuse-teemal ja koostöö ülistus.

Rubriigid: Määratlemata, Mõtteterad ja tähelepanekud artiklitest | 5 kommentaari

Lõppeva (2016) aasta kokkuvõte

Sirvisin oma vanades postitustes ja leidsin eelmise aasta kokkuvõtva postituse ja see mõte hakkas mulle kohutavalt meeldima.

Alustan siis nendest ähmastest eesmärkides 2016. aastaks.

  1. võiks leida mingi töö ja teenida raha. Tulemus: aasta lõpupoole töötasin ajutise tööjõuna kalavabrikus. Umbes 59 päeva või 367,8 tundi. Oleneb, mida mõõdikuna kasutada. Lisaks käisin veel suvemaju koristamas ja S-i tuttaval käisime ka abis suvekortereid koristamas. Ehk siis “mingi töö” sain ja mingit raha teenisin. Arvel on natuke üle 8000 DKK. Enda kohustused saaksin sellega ilusti kaetud (kuni jaanuari või veebruari lõpuni). Aga S palus abi, seega… Jah… Natuke vähe raha on veel. Ma ütlen, et sellises sõnastuses, selline niru eesmärk sai täidetud. (Kusjuures aasta jooksul ma seda üldse ei vaadanud ja olin unustanud, et mingid eesmärgid olin seadnud.) Tehtud!
  2. taani keele võiks selgemaks saada (inglise keelt treenida). Tulemus: Olen juba aastaaega keelekoolis käinud. Pool aastat päevases-õppes (3 päeva nädalas 8:20-13:35 ehk ca 6 ainetundi päevas (45 minutilist) ja pool aastat õhtuses-õppes (2 õhtut nädalas 18:00-20:35 ehk ca 3 ainetundi õhtus (45 minutilist). Alustasin Danskuddannelse 1 modul 1-st ja nüüd olen lõpetasin Danskuddannelse 3 moodul 3. (DU1 on 6 moodulit, DU2 on 6 moodulit ja DU3 on 5 moodulit ja pärast eksamit tuleb midagi veel teha. Gümnaasiumi eksamid või midagi. Ma pole neis kõigis käinud, mind tõsteti edasi). (1) Keeleõpet alustasin A1-lt ja nüüd olen B1 tasemel. (2) Leidsin ühe taani sõbra (RT) ja temaga saame rääkida (raskustega, aga juba saab). Kuid FB-s kirjutame vabalt. (3) Kirjutan asutustega taani keeles, (4) vabrikus rääkisin taani keeles. (Inglise keelega pole eriti tegelenud, lugesin ingliskeelse raamatu läbi, kui taani sõpra otsisin, siis suhtlusportaalis kasutan ka inglise keelt). Olen saanud taani keele selgemaks, mitte selgeks, aga selgemaks. Inglise keelt olen treeninud. Tehtud!
  3. Eestis tahaks ära käia (2016. aasta suvel, suve lõpus), vanaemat vaatama minna. Tulemus: Eestis käisin isegi kaks korda: märtsis (7 päeva) ja oktoobris (10 päeva). Topelt tehtud!
  4. muru niitmine. Tulemus: Kusjuures mitte ühtegi korda muruniitjat ei puudutanud. :( Aiatöid tegein üldse vähe. Aitasin roosi istutada ja üks kord korjasin õunu… Saavutamata!!!!
  5. niisama lahe ja chill olla. Tulemus: Selle eesmärgiga on nüüd nii, et ma ise ka ei tea, mis see on. Ma arvan, et see on ka saavutamata. See on hea, et ma sinna Punaseristi koosviibimistele kohale läksin (kahel korral) ja sinna tantsu-õhtule. Saruunasega käisin ka väljas. Kirsteni pulm. Punaseristi jõulueine. Töövahendusfirma jõuluistumine… Hetkel rohkem ei meenu. Aga puudu jäi just see “lahe” ja “chill”. Ehk siis ma ei tundnud ennast vabalt ega mugavalt. Ei olnud päris mina ise. Võib-olla siis järgmine aasta. Saavutamata!!!

Viiest kesisest eemärgist kolm on tehtud. Kusjuures need pole aasta jooksul isegi mu silmade ees olnud. Üksnes üleskirjutatud kunagi, kuhugi. :D Asi toimib vist. Ma nüüd kirjutan midagi käredamat ja võimasamat ja panen seinale silma alla. :D

***

Minu aasta (2016) arvudes:

  1. Töötanud: ca 59 päeva ehk 367,8 tundi.
  2. Saadetud CV-d arv: 23 CV-d (9 CV-d 2015)
  3. Jooksnud: 99 päeval (võrdluseks: eelmisel aastal jooksin 119 päeval, sh on paar rulluisutamist ja üks jalgrattasõit). Poleks uskunud, ma arvasin, et sellel aastal olen olnud aktiivsem.
  4. Crush (ajutine noortearmastus/noor või värske armastus; meessoost kinnisidee): Lars, seega 1. (Eelmisel aastal oli see 0).
  5. Õppimine, haridus: Keeletekool A1-lt B1-le. (DU1.1-lt  DU3.4-le). Ma ei teagi, mis mõõdikut tulevikus kasutada. Kas loetud raamatute arv, lehekülgede arv? Koolis oldud tundide arv (ma ei viitsi neid kokku arvutada). EAP-s (Euroopa ainepunktid) oleks hea mõõdik, aga seda peaksin ma ka ise kalkuleerima, sest minu paberites sellist infot pole. Või äkki läbitud kursuste arv. Ma mõtlen, et tulevikus vast hakkaks erinevaid kursuseid võtma… Vast aeg lihvib ise selle mõõdiku täpseks.
  6. Blogi postituste arv: 207 (257 eelmisel aastal).
  7. “Postituste” arv manuaalses päevikus: 61 ühes või pooles vihikus (eelmisel aastal 166 ja kolmes vihikus). Ma ei hakka lehekülgede arvust rääkima. Ma ei viitsi neid kokku lugeda. :D
  8. Minu kirjutatud raamatu mustand (taani keeles): 7 A4 lehte (käsitsi kahepoolset), 14 osakest/sissekannet (14 nädalal olen kirjutanud ühe sissekande, plaan oli üks sissekanne nädalas, seal peaks olema 28 aasta lõpuks).
  9. Loetud raamatute arv: 50 (+ “Rich Dad, Poor Dad”)

Nüüd Peep Vainu “eluratas”: (1) mina ise, (2) materiaalsed asjad, (3) suhted teistega ja (4) töö.

  • (1) Töö-mõõdik on olemas.
  • (2) Mina-ise-mõõdik (äkki cruh ja jooksmine, õppimine/haridus)?
  • (3) suhted-teistega-mõõdik (see on ju ka osaliselt cruh, õppimine)
  • (4) aga täielikult puudub “materiaalsed asjad”-mõõdik.

Minu eluratas on ikka vildakas, mis vildakas. Pole siis ime, et mu elu suck‘ib täiega… :D Et minu elu ei veere ei jookse hästi (Tahtsin ma öelda).

***

Märkmed manuaalsest päevikus:

  1. 04.01.2016 alustasin keeltekoolis taani keele õppimist.
  2. FB-s vahetasin oma profiilipildi ära, lisasin kaanefoto ja paar pilti endast ning uuendasin andmeid (lisasin töökohad).
  3. Sellel aastal ei kolinud üldse.
  4. Otsisin tööd Taanis. Metsikult “ei”-d ja vastuseta kirju.
  5. Tärkav kinnisidee (crush). Kõige suurem: Lars. Väiksemad: Šarunas (kaks kohtumist), ilus noor poola poiss, Nicanor, Eqball, jutukast Tim… Kummitavad veel: Rando ja Heiki.
  6. Lugesin raamatuid taani keeles, aga need on õhukesed õppekirjandused (60-100 lk-d ja suures kirjas, st tekst hõredalt).
  7. Kirjutasin Heikile. Tal naine, kes lõpetas värsket Tartu Ülikooli, omab Audi A4, elavad koos naise Mustamäe korteris, naine töötab riigiasutuses (nõunikuna).
  8. Lisa töö: Käisin maasikaid korjamas, koristamas kolmes erinevas kohas + aitasin S-i hipisõbrannat (Kirstenit).
  9. Ilus mõte päevikust: Kallis tuleviku mina, kes ma seda loen. Täna ei olnud hea päeav ja ma tunnen end emotsionaalselt sandisti.

***

Blogi pealkirjade/postituste kokkuvõte/ülevaade:

  1. Kirjutan ilusast noorest poola poisist (Bartoz) ja Šarunasest.
  2. Jaanuari lõpus alustasin “Emily”-raamatu kirjutamist (taani keeles). Keeltekooli teemal. Aga see on juba ammu riiulil puhkamas.
  3. Alustasin taanikeelset blogi, see on ka puhkusel.
  4. 19. juuni 2016 alustasin “Vanatüdruku”-raamatu kirjutamist (taani keeles). Minu unistuste elu. See natuke edenes, aga praegu on soiku jäänud, kuid plaanin edasi kirjutada.
  5. Harjumine emaga koos elama. Kokkupõrked, lahkarvamused, võib-olla valesti mõistmised. Olen vist temaga harjunud. Tema mind ei ärrita või lihtsalt stressitase on langenud.
  6. Mure Tallinna finantsilise jätkusuutlikkuse pärast.
  7. Avaldasin oma näo blogis. Olen peaaegu kapist väljas.
  8. Mida mina vajan/tahan/soovin? Mida mu ema tahab? Probleem, dilemma. Keskenduda pigem enda vajadustele.
  9. Käisin ka väljas ja suhtlesin inimestega: keeltekooli klassiga käisime metsas, tantsu-klubis käisin (türgi-tants) ja õpetaja Anna soovitusel, Punaseristi koosviibimisel käisin ka…
  10. Täitus 1000 kommentaari, pooled neist on minu kirjutatud.
  11. Remonti tegin: vahetasin kraani ära ja lõhkusin torud. WC-poti loputuskasti parandus lõppes umbes sama õnnetult. Pean veel õppima, seda asja.
  12. Kirjutasin blogisse kuulutuse “Väheasustatud kohas vedeleb üks vanapiiga”. Mitte ühtegi kavalerikandidaati. See ei müü. :D
  13. Tegin konto tutvumisportaalis. Palju ingliskeelseid mehi/poisse. Leidsin ühe taani sõbra (RT).
  14. Õige natuke kirjutasin poliitika ja majanduse teemadel (Eesti/Taani). Hakkan juba Eestist kaugele jääma ja Taani pole veel nii selgeks ja südamelähedaseks saanud.
  15. Olin haige. Külmetus: nohu, köha… Õudne-õudne… :D

***

Plaan/eesmärgid 2017. aastaks:

  1. Töötan 6-8 kuud (minimaalselt) ehk üle 132 päeva ehk üle 806 tunni.
  2. Kirjutan 52 sissekannet oma raamatusse (“Vanatüdruk”).
  3. Sooritan DU3 eksami (hindele ei keskendu, Taanis on hinne 12 -suurepärane ehk Ida-Euroopa hinne 5).
  4. Jooksen 100 päeval. (Enam-vähem iga nädalalõpp).
  5. Oma sissetulekuga suudan katta oma kulud ja toetada S-i ca 15 000 DKK (st vähendada tema miinust arveldusarvel).
  6. Alustan tööd kontoris, oma erialal (finantsosakonnas või raamatupidamises).

Kodus peaksin midagi tegema (aitama S-i, mingi koduse ülesande peaksin endale võtma, koeraga jalutamine, koristamine….). Mitu Crush‘i ma järgmiseks aastaks prognoosin? Mis soovitate? Mitu on tervislik? :D

Rubriigid: Määratlemata | 4 kommentaari

Kui ma veel noor olin

Vanasti oli elu lihtsam. Kui ma veel laps olin. :)

Mäletan, et kuulasin seda… Ma unistasin armastusest. Tollel ajal polnud mul mingit kogemust noormehega. Ma kujutasin ette, et jalutan oma poisiga sügisestes lehtedes. Hoiame käest kinni ja oleme mõlemad nii armunud.

Oleme mõlemad need esimesed ja arglikult katsetame kõike… Alustuseks suudlust.

Noorte armastus on ilus. Siiras ja puhas. Mida vanemaks saad, seda rohkem kohtad sa valetamist, manipuleerimist ja võltsust.

Vahel on mul nii kahju endast, et ma ei saanud kunagi tunda seda ilusat (puhast, siirast) nooruse armastust. Minu armastus algas kohe probleemidega.

***

Noorust ju tagasi ei saa ja täiskasvanult eeldada või nõuda teismelise armastust (kino ja pikad jalutamised, arglikud katsetused…)… Seda ei saa nõuda täiskasvanult, seda polegi, sest ajaga on tekkinud ju kogemus…

Las minna… Äkki ma leian siis selle õige, kellega saan tunda seda pikka armastust. Sellist rahulikku ja kindlat armastust. Midagi sellist.

Pildiotsingu old love tulemus

Ja sellist..

Pildiotsingu old love tulemus

***

Maailmas on palju naisi, mõned ilusamad kui mina (mõned koledamad); mõned targemad kui mina (mõned rumalamad); paljud normaalsemad kui mina… Aga siin on vaid ÜKS mina. Jah, teist sellist ei ole.

Püüan oma tuju tõsta. Kirjutasin RT-le, nüüd on tal Kopenhaagenist külalised kuni esmaspäevani. Heiki ei kirjuta mulle enam… Nicanor teeb kõvasti tööd… Ma olen nii üksik. “Keegi ei taha mind” mõtted on jälle peas.

Kuramuse Lars. Tema on kõiges süüdi. :D

On ainult üks mees, kes mulle sobib. Samas nende miljoni mehe hulgast on teda nii raske leida. Ma saan nii palju ei-sid ja tõrjumisi ja keeldumisi ja korve jne… Vahel ei jaksa, tahaks käega lüüa. :) Vahel mõtlen, et las see õige ise tuleb (ise ilmub mu ellu). Siis jälle mõtlen, et ise tuleks ka midagi teha, sest kui ma mitte midagi ei tee, võib juhtuda, et olen see pruutkleidis luukere, kes ootab oma printsi koduväravas. :D

Kui tuju/meeleolu on kurb, siis tuleb maga minna. Äkki homme on parem. :)

Rubriigid: Määratlemata, Minny muusika-nurk | Kommenteeri

Karikakar

Jah… See on see lill, millelt õielehti rebida ja siis… Noh… Ma ei tea… Saad teada, kas ta armastab või ei armasta… :)

Mina mõtlen, kas kirjutada RT-le või mitte? Mida kirjutada?

Ja… Jah, Lars on ka mu mõtetes.

Aga RT… Ma soovisin talle häid jõule. Ta soovis mulle ka, siis lisas, et kohe varsti tuleb talle vennapoeg külla. Noh, ma lugesin sellest välja, et tal on kiire. Ja sinna see vestlus jäigi.

Varem kirjutasin, et ma loodan, et tal on uuel aastal minu jaoks aega. Ta kirjutas, et pärast 21. detsembrit on tal rohkem aega, et siis saab koertega jalutama minna. Nüüd on siis see pärast 21. detsembrit käes… Noh, ilmad olid jubedad. Meil oli torm ja aiatoakatus hakkas ära lendama. Homme on plaanis seda parandada, aga koos S-ga saab see olema väga keeruline ja vast terve päev kulub ära…

Mina ise olin haige. Nüüd hakkan juba paranema. Nohu on õige natuke ja köhin vaid näputäis kordi päevas. Jooksmas käin nii nagu ilma lubab.

RT-ga… Ma ei taha väga pealetükkiv olla. Võib-olla peaksin ikka päris terveks saama enne, kui välja külmetama lähen (ma käin koeraga juba jalutamas, aga… Aga mere-ääres on külm ja temaga koos minnes, peaksin ma vähe kobedamad riided selga panema (need ei ole nii soojad)… Kuid see ei mõjuks tervisele hästi. Kobedaid riideid on vaja, et tal jätkuks ikka huvi minuga suhelda.)

***

Nii lootsin, et saan veel enne uut aastat töötada, aga tundub, et ei saa. Jah, läksin juba ahneks selle töötamisega. :D

Mul on olnud aega, aga ma pole eriti midagi teinud. Magan kaua… Ma ei saa seda energiat sisse. Seda tegutsemise tahet ei tule, vaim ei tule peale… Ma selline kunsti-inimene. Tulebki natuke oodata seda vaimu. Las asjad lähevad omasoodu (mõndaaega). :)

***

Heikiga kirjutasime kaks päeva, aga nüüd on tema pilt WhatsApp-st kadunud. Ma arvan, et tal tekkis tüli naisega. Seega ma ka ei kirjuta enam. Las lepivad enne uut aastat ära.

Ahjaa… Heiki kirjutas, et ma olen äge. Sellel korral kirjutas, et ma olen ilus. Jätkuvalt olen tüdruk, mitte naine… :) Ja siis kirjutas, et ma olen omapärane, et ma oma profiili ei muudaks. Et mind tuleb lihtsalt lähemalt/laiemalt näha. (Pärast täpsustas, et olen laiema silmaringiga kui nii võib öelda).

Muidugi kirjutas veel, et ta ei unusta mind kunagi. Nii armas.

Pärast sellist kiitust ma hõljusin taevas. (Ta alustas, sellega, et ma olen tema lemmik).

Mul oli paar päeva nii tore. :) Pidevalt kuulen, et teen valesti, et olen rumal, raiskan oma aega. Olen liiga noor, ei sobi. Olen liiga arg, pean rohkem rääkima… Lisaks teiste märkustele, kritiseerin ma ka ise-end ja püüan end muuta ja siis jälle pettun endas… Ja siis see Lars (miks ta risutseb mu peas?!)…

Ja siis järsku tuli Heiki ja ütles: “Sa oled ok, sa oled omapärane. Ära muuda ennast. Sind tuleb vaid lihtsalt lähemalt näha/tundma õppida.” Ohh… Aitäh! See oli parim jõulukingitus… :)

Temaga elasin koos 1,5 aastat. Ei tea, kas ta õppis mind selle ajaga tundma või alles pärast seda… :) Ma just paar päeva tagasi mõtlesin, kuidas me esimest korda kohtusime… See oli kõik nii mitte normaalne… Ma olin väga konkreetse jutuga.

Ja see kokku kolimine… :D Üks hommik läks ta tööle. Saatsin talle sms-i, et täna kolin sisse. Ja kui ta koju jõudis, siis seal olingi mina. Asjad juba lahti pakitud… Seisin oma toa uksel ja tervitasin. Nagu vanad tuttavad, tegelikult olime vaid korra kohtunud ja umbes 30 minutit vestelnud.

Edasi elasime nagu tavaliselt. Uskumatu… Võõra inimesega elasin koos nagu vana tuttavaga. :D

Elu on olnud huvitav… :) Pole häda midagi.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Selfi-katsed

Ma püüan ka popiks ja noortepäraseks saada. Eile laadisin alla WhatsApp-i ja kirjutasin natuke Heikiga ja siis ta peaaegu nõudis mult selfit.

Täna käisin jooksmas (59 min, juhhuu). Ja siis proovisin selfitada. :D Ma ei tunne oma uut telefoni eriti. Mulle jäid silma igasugused huvitavad asjad, nt saab silmi suuremaks teha ja siis näost saab ära kaotada täpid jne… Ma esialgu neid teadlikult ei kasutanud (võib-olla kogemata vajutasin midagi. Silmad tunduvad kuidagi suured).

Mulle tundusid need pildid täitsa toredad. Seega ma jagan neid ka siin.

20161225_100205_resized 20161225_103331_resized 20161225_103441_001_resized 20161225_103703_resized 20161225_103756_resized 20161225_1038011_resized 20161225_1038521_resized 20161225_1038561_resized 20161225_103926_resized 20161225_103928_resized

Viimane pilt on kõige parem. Täpselt selline ma olengi oma uue telefoniga. Ise ka aru ei saa, mida ma teen. On asi õige või ei ole? :D

Esimene on pärast jooksmist. Ei näe väga haige välja. Täitsa ok.

****

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/11-harjumust-mis-ei-lase-sul-rikkaks-saada?id=76714478

Mulle üks artikkel.

  1. Ei mängi hasartmänge (bingot ka mitte, v.a koolis, kui tuleb lünki täita ja ma ei saa tekstist aru). OK
  2. Ma toitun keskmiselt. Pizza mulle ei maitse, hamburgered ei söö, aga samas ma silmapaistvalt tervislikult ka ei söö. OK
  3. Alkoholi ei tarbi üldse. OK
  4. Enda ümbritsemine negatiivsete inimestega. Ma ei ütleks, et ma end nendega ümbritesen, nad pigem ronivad ise mu külje alla. :D Ma arvan, et see on peaaegu OK, natuke pean veel vaeva nägema. Pean neid positiivseid ja julgustavaid inimesi enda ümbere leidma.
  5. Telerit ei vaata üldse. Kord kuus tundaega võib-olla. OK
  6. Valdavalt mõtlen positiivselt. Vahel käivad negatiivsed hood peal, aga ma siiski arvan, et ma olen positiivne ja naiivne. OK
  7. Tegevuste edasi lükkamine. Kui olen otsustanud midagi teha, siis teen. Seega tegevusi edasi ei lükka. Pigem võib olla probleeme otsustamisega. OK
  8. Tagasiside eiramine. Ma ei taha tagasisidet küsida. Ma ei kannata kriitikat. :D Suur puudus.
  9. Ma ei kuluta liialt. Nt ei ole ma juba mitmendat jõulu kingitusi teinud. Sünnipäevadel piirdun ka vaid digi-õnnitlustega. OK
  10. Ma arvan, et ma ei hoia ebameeldivat töökohta. Veel mitte. Ma pigem mõtlen töökoha endale positiivseks, teen sellest endale väljakutse ja panen end seal proovile ja kui kuidagi ei meeldi, siis otsin teise töö või tegevuse. OK
  11. Mugavustsoonis elamine. Sellega on nii ja naa. Mina ise otsustan, kuna mina sellest tsoonist väja tulen. Ja ma teadlikult astun vahel suuremaid samme ja viskan end elu-mere-lainetesse. Seega… Ma arvan, et see on ka OK. Ma väljun mugavustsoonist teadlikult ja ettekavatsetult. Mulle meeldib võtta teadlikke riske, mitte teadmata riske.

Üheteistkümnest punktist üheksa. Ma arvan, et mul on lootust rikkaks saada. :D

KOKKUVÕTE: Haige, jooksin, selfitasin ja rikkaks saamise tõenäosus on üsna suur 9/11. :D

Rubriigid: Määratlemata, Mõtteterad ja tähelepanekud artiklitest | 2 kommentaari

Jõuluime!!!

Minu jõulud ei ole midagi erilist. See tähendab pigem seda, et teistel on kiire ja ma peaksin hoidma end metsikult tagasi, et neid mitte tülitada. Noh, teistel on jõulud ja perekond ja üritused…

Sõin juba jõulutoidu ära… Varsti tuleks ka küüslaaugu leivake süüa ja siis olekski aeg magama minna.

Täna jooksmas ei käinud. Mingit asja sadas alla ja tuul oli tugev ning mul tekkis hirm, et äkki mu tervis ikka ei pea vastu. Rohkem haigemaks ei tahaks küll jääda. Äkki homme jõuan jooksma.

***

Terve päev olengi lihtsalt olnud. Natuke magasin päeval. Ühe pildi joonistasin. Raamatut lugesin. FB-s olen olnud. Uudiseid olen lugenud, vaatasin blogid üle. Nipet-näpet. Ühte filmi vaatasin ka.

Mingi armastuse film oli. Ma tundsin end nii üksikuna. Kohutavad jõulud, ma ütlen. :( :D

Lootsin, et äkki keegi on mulle kirjutanud, aga ei ühtegi kirja. Ja siis järsku… Leidsin oma meilist kirja Heikilt. Me pole väga ammu kirjutanud.

Jah. Teinekord pole üldsegi mitte palju vaja teha, et kellelegi rõõmu valmistada.

Minul hakkas küll kohe palju parem. Keegi mäletas mind, soovis mulle häid jõule ja head nimepäeva.

Jah. Jõuluimed on ikka olemas. :)

Rubriigid: Määratlemata | 2 kommentaari

Jõulud, jah…

Kui veel pole, siis homme ikka on.

Tänan küsimast. Tervis on natukene parem, aga see muutub pidevalt (halvemaks ja paremaks). S (väike inglike) tõi eile mulle kurgu jaoks rohtu. Ma sain lõpuks magada. Hommikul oli lausa suurepärane olla. Läksin jooksma ka. Nina valutab ja on suurest nuuskamisest tundlik… (Aeg oli 1h ja 4 min, mingi hetk hakkas kõhus pistma, siis jooksin hästi aeglaselt, see on haige inimese kohta väga ok aeg).

***

Täna olen püüdnud hästi rahulikult võtta. Kui natuke väsinud olen, siis viskan pikali. Nuusanud olen väga palju, aga hea on see, et ninast käib õhk veel läbi. Jooksmise ajal valutas kurk, aga nüüd on see ok. Alles on veel peavalu ja silmad valutavad. Aga ma väga loodan, et saan ruttu terveks.

Minult küsiti, et kas ma pühade ajal saan ka töötada (meil siin enamus puhakavad järgmine nädal). Ma vastasin, et saan kõik päevad töötada (päevases vahetuses). Kuidagi paha tunne on, kui pean ütlema ära, sest olen haige. Ma ise saaksin haigena ka töötada, kuid kala ja söök on väga tundlikud tooted, haigena töötamine on keelatud. (Kuigi olen märganud nohuseid ninasid ja köhimist tööl.)

Igatahes, on minul plaan esmaspäevast jälle terveks saada. Loodan, et mu organism ja keha ka nii arvavad. :D St minuga nõustuvad ja mind selles toetavad.

Palavikku mul pole, sest mul pole kraadiklaasi. Hästi loogiline lause. Pärast jooksmist jäid kõrvad tummaks, noh kuulsin halvasti. Ma arvan, et äkki siis kerkis palavik. Muidu valdavalt ikka higistan. Kas palavikust või olen end liiga soojalt sisse mässinud, seda ma ei tea.

Joon usinalt teed ja teen piima meega.

Ma olen muster-haige. :D See on täitsa normaalne, et ma hommikul jooksma läksin. Sibasin ruttu S-st mööda. Ta hõikas järgi: “Ega sa ometi jooksma nüüd lähe?!” Vastasin, et seda ma just teen ja kadusin. Kunagi ta lubas mind tuppa kinni panna, et ma jooksma ei läheks (ilmad polnud ilusad). Nüüd on ta harjunud, et ma ka pimedas jooksen, ta teeb mulle helkurveste ja värke, aga haigena jooksmist ei taha ta lubada. Kuid õnneks ta juba tunneb mind. Kui mina ikka tahan minna, siis mina lähen.

***

Ma nii väga tahaksin ka Larsist kirjutada.

Kunagi lugesin artiklit, et kui keegi ühele mehele meeldib, siis mees hoiab käsi puusas, sasib oma juukseid või puudutab neid ja vaatab seda inimest palju/tihti. Enne seda artiklit jäi mulle silma, et Lasil on käed puusas. See jäi silma. Meil on tööl mütsikesed peas ja seega olen märganud ka, kuidas ta oma mütsiga mängib. Noh, paneb käe mütsile, tõmbab selle taha poole ja siis kohe kohendab mütsi õigeks. See ei näe välja nagu täid oleksid või et sügeleks. See on selline üks liigutus ja üsna kiire.

Ma ei tea, kas ta mind vaatab, sest mina ei julge vaadata. Aga ma olen kuulnud, et ta mind vaatab.

Neljapäeval töötasin ma kolmandal liinil (tema liini naaber-liinil). Siis ta tegi seal Susannega nalja ja näitas mingeid tantsuliigutusi. See oli nii kummaline. Varem ma pole küll tähele pannud, et ta nii rõõmus on olnud. Aga ju Jõulud mõjuvad hästi.

Sellega tahtsin öelda, et see oli ainuke kord, kui ma teda vaatasin. Tahtsin just näha, kas tema mind vaatab… Ma olen nii kohutavalt arg, et ma ei vaata. Ma ei vaata üldse ringi, pilk on suunatud üksnes oma tööle.

Lisaks olen lugenud, et kui keegi väga meeldib, siis tema juuresolekul või temaga samas ruumis viibides räägitakse kõvemini.

Kunagi mind häiris see, et kui mulle keegi meeldis, siis ma ei tahtnud tema häält kuulda. Noh, tahtsin teda oma peast välja saada ja siis püüdsin eirata, aga seda häält ei suuda ju eirata… Vast teate seda armumist. Miljoni kilomeetri kauguselt võid armastatud objekti tuvastada (lõhna, hääle, keha järgi). :D

Igatahes… Lars naerab kõva häälega, kui ma olen ruumis. Varem oli ta vaikselt. Siis jäi mulle rohkem silma need käed puusas ja juuste puudutamine. (Üks kord, kui ma olin teist korda tema liinil, siis ta oli oma jaki ära võtnud. Demonstreeris mulle oma muskleid. Aga ma ei pööranud neile tähelepanu. Rohkem ma neid mukleid näinud ka pole.) :D

Ma alati jään tema käsi vaatama. Kui ta töötab ilma kinnasteta… Varem ma vaatasin tema abielusõrmust, aga nüüd vaatan ma tema tähekese tatoveeringut. Mu pilk lihtsalt jääb sellele kinni. Ma olen näinud sellist tatoveeringut paljudel taanlastel, see on vist mingi taanlase kaubamärk. :D

Tatoveeringutega on see lugu, et Eestis vaadatakse tatoveeritud inimesi põlgusega. Seda teevad eriti vanemad inimesed. Mina olen üles kasvanud sedasi, et tatoveeringud näitavad, et inimene on vangis istunud ja punkarid on joodikud ning päeva-vargad. Ma püüan end muuta. Oma suhtumist muuta, sest ma tean, et see on vale.

Igatahes… ma alati jään Larsi tatoveeritud tähekest vahtima ja siis tõmbab ta varrukat sellele peale, justkui tal oleks piinlik. Mina keeran seejärel pilgu ära, sest ma ei taha talle piinlikkust valmistada.

Ma pole tatoveeringut nii lähedalt näinud. Ma täpselt ei tea, kuidas neid tehakse, kuidas need püsivad. Tahaks lähedalt vaadata. Huvi tõttu jään seda tatoveeringut vaatama, aga ma ei saa ju Larsilt paluda, et ta oma keha-kunsti mulle näitaks, et tegelen ka kunstiga ja mul on sportlik huvi. :D Tal on palju tatoveeringuid ja mine tea, kui delikaatse-piirkonnani need ulatuda võivad.

Minu taani sõbral RT-l on ka palju tatoveeringuid. Talvel on keha kaetud, seega ma neid näinud pole. Piltidelt olen näinud. Ma loodan, et äkki me ikka saame nii palju sina-peale, et tema valgustab mind selle tatoveeringu-maailma osas.

Ei-ei, ma ei taha endale teha. Noh, miste nüüd… Vanainimese kortsus nahale need vast ei passiks ja mul hambad ka kukuvad välja… Vanadusest läheb keha lodevaks jne… Seega ei sooviks nagu (kuid mine sa tea… Vahel teen hulle otsuseid…) :D

***

Jah, ma tahaksin Larsile meeldida.

Kolmapäeval töötasin tema liinil ja ta tuli mu selja taha, et upitada mingit plastikust labidat. Ma ei tea, mispidi ta oli. Kas ta üritas mu kanni katsuda või meie kannid riivasid üks-ühte… Igatahes… Mul on automaatne refleks, ma arvan, et ma olen paks ja siis püüan end koomale tõmmata. Ma surusin end nii laua vastu, et oleksin koos oma lauakesega käpuli kukkunud… Et kui tõesti ta üritas kanni katsuda, siis võis talle jääda mulje, et mulle see ei meeldiks. Samas tundub see ebaloogiline. Lars ei ole nii julge, et seda piirkonda puudutada.

Noh jah… Mõtlemisainet ja fantaseerimis ainet sain kõvasti.

Neljapäeval lõppes mu tööpäev kaks tundi varem, siis läksin sööklasse. Ma teadsin, et Lars on seal ja ma võtsin endalt mütsi ära ja punupatsi tegin ka lahti. Noh, et ta ikke näeks, et mul on pikad juuksed selle koleda müsti all, et ma olen peaaegu ilus naine. Noh, et mul on potetsiaali või seda materjali, et ilus olla. :D Selle tulemusena muutuski ta aktiivseks. Naeris kõva häälega (mitte minu üle, Christian ütles talle midagi)… Ja järsku kadus Lars ära. Tavaliselt läheb ta 5 minutit varem tootmiseruumi, aga nüüd läks 10 minutit varem.

Jah. Lars on ikka veel mu peas, aga saab hakkama. Saame koos töötada nagu võõrad. Nüüd võtangi järgmiseks julgustükiks ringi vaatamise. Avaneb täiesti uus maailm. Mida teevad inimesed, minu selja taga jne… :D Kas Lars siis vaatab mind ebamääraselt palju või mitte.

Ilusat Jõulu kõigile!

Ja küll mina ka ükskord leian endale kellegi tugeva, kelle kaissu pugeda. Kes armastaks ja ihkaks mind ning keda mina armastan ja ihkan. :D Kunagi koidab ka see päev. Seniks tuleb lihtsalt eksisteerida edasi ja juhtida/kontrollida olukordi/asju, mida ma ise saan mõjutada.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Mis minuga juhtus?

Täitsa õudne lugu juhtus. Mina jäin haigeks. Kui mu mälu mind ei peta, siis Taanis ma polegi haige olnud.

Tööl olin ma ainuke vaid T-särgiga töötav inimene. Kõigil olid jakid seljas või mõni pikavarukaga pluus tavalise pluusi all. Minult küsiti, et kas mul külm ei ole. Kuni eilseni ei olnudki. Eile oli väga külm. Lars küsis, kas ma külmetan. Ma tahtsin kõva mutt olla ja ütlesin, et ei külmeta.

Mu jalad olid märjad ja seega oli ekstra külm. Igatahes… Öösel magada ei saanud, sest nina on tatine peas ja kurk valutab ja on kuiv, kisub köhima. Täna käisin ka tööl. Läbi häda sain hakkama. Püüdsin mitte rääkida, et inimesed ei saaks aru, et ma natuke tõbine olen. (Meil on seal palju köhijaid ja nuuskajaid).

Mul on hääl ära ja nuuksamise tõttu või nohu tõttu on mul selline seksikas nasaal hääl. :D

Põhimõtteliselt olin terve öö üleval. Nuuskasin ja köhisin. Hommikul tööle… Pärast tööd oli mega väsimus, aga magada ei saanud. Ja nüüd ongi nii, et ma ei saa magada. Olen väsinud, aga magada ei saa.

Ma ei oska haige olla. Ma ei taha haige olla. Ma ei jaksa.

Nohuga tuleb vist vedelik välja. Igatahes, mul läks jalg nii krampi, et natuke jäi puudu, et suurest valust karjuda. Ausalt. Selline tunne, et suren ära. :D (Ei, asi pole nii hull, lihtsalt virisen.)

Homme tuleb läbi valu ja tati ikka jooksma minna. Mul pole aega haige olla. Oli seda siis nüüd vaja.

See külmetus ja nohu tulid küll väga äkitselt. Eile tööl tundsin, et tervis hakkab käest ära minema. Viimane pooltund oli nagu piin. Tulin koju ja poputasin end, jõin meega piima ja palju teed. Aga ei aidanud. Juba olin külmetunud.

Ma tahan magada. Laske mul ometi magada.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Natukene statistikat

Ma olen juba ammu tahtnud seda teha… Nüüd tegin ära.

Taanis on 22 ministrit, riigikogus on 175 liiget (esindavad Taanit), u. 5,7 miljonit elanikku ja pindalalt on umbes sama suur kui Eesti 43 tuhat ruutkilomeetrit.

Eestis on 15 ministrit, riigikogus on 101 liiget, elanikke on umbes 1,3 miljonit (miinus Minny, pluss pagulased). Pindala u 45 tuhat ruutkilomeetrit.

Eesti vs Taani

  1. Miljoni elaniku kohta on:
    1.  Eestis 11,5 ministrit vs Taanis 3,9
    2. Eestis 77,7 riigikoguliiget vs Taanis 30,7

Eestlased peavad ülal pidama eelmisi presidente ja nende naisi (lapsi vist ka). (Ülalpidada = turvamehed, eluasemekulude katmine…). Taanis on kuninganna ja tema lapsed. Üks perekond (kuid üsna kulukas). Taani prints (kuninganna abikaasa) läks pensionile, mis on väga uudne asi. Nt Inglismaa kuninganna küll pensioni peale ei mõtle, kuigi rahvas pigem tahaks riigipeana näha Williamit.

Ma ei tea kuidas tundub. Kas Eestis on ehk natuke liiga suur valitsus nii väheste inimeste haldamiseks? :) Muidugi, nüüd vist toodakse pagulasi sisse, siis võib-olla varsti õigustab see end ära.

***

Tööst ka natuke? Jah või ei?

Larsiga töötame nagu ei kedagi. Täitsa nagu esimestel päevadel. Päeva jooksul ikka mitu tundi töötasime kahekesi üks-ühe vastas ja ei ühtegi sõna. :D Üks mees tuli temaga rääkima ja siis ta nagu kurtis, et ma ei räägi mitte midagi. :)

Kuid tal on kõrvaklapid peas, mis ma ikka hakkan tülitama. Mul nagunii midagi öelda ei ole.

Aga üldiselt oli täna juba tore tööpäev. Väike võimalus on ka pühade-ajal töötada (23. detsember).

S viis mu auto mingisse suvalisse parandusse ja võttis sealt asendusauto. Arve on tulemata. Ma ei tea, kui suur see arve võib tulla. Aga noh… Autol kadusid pidurid ära, seega ei saanud enam viivitada. :D Piduritoru vist lõhkes. Nüüd pidavat korras olema.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Mul vist uus huvi: haridus, õppmine

Ma enam ajalehte “Postimees” ei loe, sest mulle see uus kujundus ei meeldinud.

Olen märganud, et viimasel ajal tunnen suurt huvi hariduse vastu. Loen taani ja eesti haridus-uudiseid. Ja nüüd jäi silme ette see artikkel.

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/pedagoog-kui-kaua-veel-toodab-meie-haridususteem-kuulekaid-alamaid-mitte-julgelt-motlevaid-kodanikke?id=76637608

***

Homme on tööpäev, seega kaua ma siin olla ei saa. Panen paar märksõna või märklauset.

  1. Koolis hävitatakse kreatiivsus, loomingulisus.
  2. Koolis õpetatakse vigade tegemist vältima.
  3. Koolis karistatakse vigade tegemist (hinne 2 jne), inimesed hakkavad KARTMA vigade tegemist.

Mulle kohutavalt meeldis see mõte, et lapsed õpivad kiiresti ja on kreatiivsed (sest nad ei karda vigu teha), aga kooli minnes hakkavad nad kartma vigade tegemist ja nende kreatiivsus langeb.

Mina ka praegu maadlen endaga… Pidevalt korrutan endale, et vigade tegemine on ok. Tegelikult ma lausa peaksin vigu tegema. Aga nii kohutavalt raske on jääda rumalaks, öelda valesti… Ohh…

Aga homme on jälle üks päev, kus ma saan terve hunniku vigu teha. Julgust mulle (vigade tegemisel). :D

“Nüüd kukkus küll huvitavalt välja.” Kusagilt loetud lause. Kahjuks taani keeles ei oska öelda. Ma kasutaksin lauset: “Küll mina olen ikka rumal.” Aga see pole ka päris hea lause.

Rubriigid: Määratlemata, Õppimine ja enese arendus | Kommenteeri

Natukene minu tegemistest

Tööl käisin kolm päeva ja esmaspäeval saan ka minna. Möödunud neljapäeval oli töövahendusfirmas üks väike istumine. Šokolaadi-poiss kirjutas sõnumi, et tema teeb ületunde ja kooli ei tule, seega jäi mul üks sõit sõitmata ja selle võrra sain jõulu-istumisel natuke kauem olla.

***

Kolmapäeval pidin töötama liinil kolm, mis on Larsi liini naaber. Hommikul ta küsis, kas töötan neljandal liinil, ma ütlesin rõõmsalt “ei” ja läksin kolmanda liini juurde. Aga päeva jooksul pidin natuke abistama neljandal liinil. Ma püüdsin olla rõõmus ja diplomaatiline. Päeva lõpuks olin vist ainult diplomaatiline.

***

Neljapäeval tegin meigi ja panin lõhnaõli peale ja pidin töötama neljandal liinil. See päev läks metsa juba alguses. Hommikul hõikas Lars üle halli, aga ma ei saanud päris täpselt aru kas ta ütles, et ma pean kaste tegema või “at daske” (kala edasi lükkama)… Läksin tema juurde, ootasin mingit reaktsiooni. Aga midagi ei tulnud, siis ma liikusin edasi ja läksin kaste tegema, sest mulle tundus, et seal polnud midagi edasi lükata… Läks natuke nihu.

Ma kartsin ka seda, et kui ma pean kala edasi lükkama, siis ta äkki küsib, miks ma ta FB-s ära kustutasin ja.. Noh… (Kala edasi lükkamise koht on tema silma all ja kui ma seda üksi teen, siis ta seisab teisel pool liini… seal on n-ö Larsi “pihituba”). :D

Päev algas tobedalt. Üldse ei saanud aru. Või noh… Täitsa rumalana tundsin ennast. Siis liin streikis ja muud ebakorrapärad olid seal…

Igatahes… Terve päev pidin pakkima. Vaikselt hakkas asi nagu jooksma. Aga Lars vist arvas, et ma olen ta peale pahane, sest ma hommikul teda ignoreerisin ja tema käsku ei täitnud (sest tagant järele mõeldes, olen ma üsna kindel, et ma pidin “at daske“, aga noh… läks nii). Igatahes, ta hoidus minuga rääkimast. Kui midagi puudutas mind, siis ütles ta seda teistele, aga meie ei suhelnud üldse. Kuid päeva jooksul käis ta mind ikka vaatamas (st kontrollimas). Pausi ajal vaatasin ma tahvlile, kas ma järgmisel päeval saan ka töötada. Teised arutasid seal midagi. Siis tuli Lars minu selja taha. Teda nähes ma natuke nagu ehmusin ja püüdsin kiiresti kaduda. Tema hakkas teistega vestlema ja arutama, et mida homme toodetakse. (Tavaliselt ta ei tee seda kunagi ja kui keegi küsib, siis ütleb, et küll homme näeb)…. Tahtsin öelda, et ju talle meeldis mu lõhn ja see tõttu ta peatus ja alustas vestlust, (et kauem minu imelise parfüümi-uimas olla) aga ma libisesin vaikselt minema.

Ma küll mõtlesin, et ega seda tihti ei juhtu, et ma tööl ilus olen, et võiksin oma ilusat olemist ära kasutada ja Larsi õrritada, nt meela naeratusega või midagi, aga… Kukkus nii välja, et ma olin rohkem eemal ja külmem kui tavaliselt. :D

Töövahendusfirma istumine algas kell 15:00, aga mul lõppes tööpäev sellel ajal ja ma pidin teise linna sõitma (tipp-tunnil), seega jõudsin ma sinna hiljem, kell 15:40. Istumine lõppes kell 18:00, aga mul hakkas siis keeltekool ja taas oli vaja järgmisse linna sõita, seega lahkusin ma sealt u 17:10.

Pastakat ei saanud, kuigi ma väga ootasin seda. Kuid sain sooja jaki (mul ongi viimasel ajal tööl külm olnud). Sain veel termotassi, mingi täringumängu, mida ma ei tunne, kalendreid, hea riidekoti. Olen oma saagiga rahul. Nägin oma tööandja-ettevõtte ülemust. Tervitasime, andsime kätt, ta ütles oma nime (ma olen juba unustanud). Ütlesin oma nime. Leidsin lauas koha omade juures (teised asendustöötajad samast vabrikust, kust minagi).

Natuke vestlesime, aga nende nimesid ma ei küsinud. Nad on uued minu jaoks. Võib öelda, et seal läks mul juba paremini, taani keele mõistmise ja arusaamise kohapealt. Kuigi mitte väga hästi. Rahuldavalt.

Koolis ristus mu tee õpetaja Kennethi omaga. Vestlesime. Seal läks mul juba päris hästi. Ta uuris, millisel moodulil ma õpin, vastasin… Pärast ta mainis, et selle mooduli kohta räägin ma juba päris hästi taani keelt. Läksin oma klassi ukse taha ja hakkasin ajalehte sirvima. Kenneth tuli ka, ütles, et ma peaksin lugema Taani naiste käsipalli kohta. Küsisin üle, et kas spordi-uudised on viimasel lehel. Leidsingi, et nad said semifinaali. Kenneth oli nii uhke (sportlaste üle). :D

Meie õpetaja oli haige, seega oli meil asendaja. Väga energiline, naljakas ja väljapoole elav vanem meesterahvas. Rääkis palju. Hakkas meile tutvustama Taani poliitikat, valitsust ja riigikogu. Pärast pausi õpetas meile, kuidas usi sõnu meelde jätta.

Võib öelda, et päev lõppes juba päris hästi.

Kui tavaliselt olen mina viimane, kes klassist lahkub ja kiiruga teen veel viimaseid grammatika-ülesandeid, siis tollel päeval (õpetaja ütles nägemist) ma pakkisin asju, seisin laua taga. Üks tüdruk küsis midagi, igatahes… Ühel hetkel tõstsin pilgu. Kõik istusid ja kuulasid õpetajat suure huviga, mina üksi seisin ja pakkisin asju. Küll mul oli piinlik. Ma siis ka vaikselt istusin tagasi ja kuulasin. :D

***

Magada sain vähe, aga magasin sügavalt (23:00-4:00). Reedel oli mul jälle tööpäev. Hommikul koeraga jalutamine, nagu tavaliselt. (Küll mina olen ikka aktiivne ja tubli).

Tööl olin varem kohal, siis tuli suurem ülemus (Helle) ja ütles, et ma pean täna töötama neljandal liinil (kuigi tabelis oli märgitud, et kolmandal). Ma tänasin informatsiooni eest.

Kell 7:00 oli tirin, tuli tootmishalli liikuda. Sain oma kindad kätte ja siis tuli järsku Lars (ei tea kust). Ja ütles, et ma pean neljandal liinil töötama. Ma ütlesin “jah”. Ta näitab mulle sõrmedega number nelja ja räägib mitu korda, et neljas liin… Ma ei saanud, mul tekkis muie suule. (Mul polnud üldse meiki peal ega lõhnaõli ka mitte – see on oluline, lõual on mingi tobe punn või arm, sest ma hakkasin ühte pisikest punni pigistama ja noh.. teate küll… pärast seda tuleb mitu nädalat ringi käia nagu koll. Olin täitsa koll).

Ma arvan, et eilse arusaamatuse pärast saatis Lars Helle minu juurde. Noh, et sellega (st minuga) ei saa hästi kontakti või et ma pelgan Larsiga rääkida. Noh, saatis kellegi teise. Ja siis pärast veel ise, isiklikult ja väga selgelt üritas mulle asja selgeks teha. Aga nüüd sain ma juba esimesel korral aru. (Muie tekis selle pärast, et ta rääkis nagu lolliga ja ma aimasin, mispärast… Ma naersin enda üle, et kui rumal ma ikka olen, kui rumal ma eile olin…)

Sain siis õige liini juurde. Asusin tööle. Jälle oli liinil mingi rike. Läksime siis mujale aitama. Anna Mette ütles, et ma pean täna ringi käima ümber liini. Sain sõnadest aru, aga… Ma kujutasin ette, et ma pean terve päev ümber liini jooksma (töö ajast), aga see ei saanud ju õige olla ja siis küsisin üle. Ta seletas, et mina pean iga tund vahetama ülesannet nagu teisedki (meil oli üks uus, kes soovis olla püsivalt ühe koha peal). See oli mulle ok, ma ei eeldanudki, et ma püsiva koha peal olen. (Mul oli heameel, et keegi teine oli püsiva koha peal, sest siis ei saa keegi öelda, et Lars mind hoiab, sest nüüd oli hoopis keegi teine hea koha peal.) Kusjuures mulle väga meeldib olla teistega võrdväärne. Ühes süsteemis. Kuigi ma olen ikka veel aeglane. :( Aga ma annan endast parima.

Rike sai parandatud ja Lars kaugelt ütles, et nüüd hakkab liin tööle ja mina olin esimene, kes liini juurde läks. Seega ma sain aru. Lars ka nägi, et ma sain aru.

Kui ma pakkimise juurde jõudsin, siis tegin suure vea. Pidin ütlema 58, aga ütlesin 78 ja siis Anna Mette hakkas mind mõnitama, sest valesti ütlesin. Piinlik oli. Olin kõigi naerualune ja minu vea üle tehti ikka pikalt nalja. Nad kiusasid mind. Aga ma eirasin neid.

Mingi aeg küsis Susanne ühelt vanalt töötajalt (vanuselt vana ja kauaaega seal töötanud), et kus too peab pärast pausi töötama. Too ei teadnud ja siis Susanne õpetas teda. Susannele meeldib ninatark olla ja selline üleolev ja kõike-teadja. Too vananaine ei tea kohanumbritest midagi.

Ja siis küsis Susanne minult. Ma ladusin ette, mis kohal ma olen (mis numbril, nr 2), näitasin, et pärast pausi olen nr 3 (kala-tivoli juures) ja siis tuleb nr 4 (seal, kus Anna Mette enne oli, pakkimislaud külmkapi juures). Kuid siis lisasin, et edasi ma ei tea. Et mul on segadus. Susanne seletas mulle ära, et siis pean “at daske” (ma ütlesin kurvalt “ahhmm”, noh, et Larsi pihituba, et erilist lusti sinna minna küll pole), see koht on nr 6 ja päeva lõpetan nr 8-l. Ilusti rääkis, sain aru… Ja mis kõige olulisem, päeva lõpuks avaldasin muljet, et saan ikkagi aru ja tean kohtade numbreid, mida mõni vanem töötaja pole võtnud vaevaks ära õppida.

(Mainin ära, et kui ma sinna alguses läksin, siis mõtlesin, et mis kuradi numbritest nad seal räägivad, kust ma neid numbreid näen. Aga nüüd räägin ise ka ja see tundub nii loogiline. Umbes, et kuidas sa ei tea, et sa oled nr 12 ja pärast seda oled nr 1 (et kaalumine on alati nr 1). Lisaks ei mõistnud ma, et miks nad hommikul seal pakkimislaua juures ühte paberit vahivad ja mida nad seal arutavad. Nüüd teen ma seda ise ka… Ma juba ise otsin seda paberit, et vaadata, mitu kasti alusele läheb ja siis kalkuleerin, mitu kihti kaste tuleb ja kuidas need alusele paigutada jne…)

Omaette teema on sellega, et öeldakse: “12 per lag og ca 60 stykker” (12 toodet ühele kihile (see tähendab, et 6 toodet ühele poole kasti põhja teine 6 teisele poole) ja kastis peab olema 60 toodet, seega 5 kihti). Ja kui pakkimine algab, siis kuulen 58, nüüd 57, nüüd üles tagasi 62… Siis juba tean, kui palju pakkima peab ja mida see tähendab. :D Meil on seal oma taani keel.

Tagasi tööpäeva juurde. Iga tunniga tõestasin kolleegidele, et ma ikka saan aru ja jagan matsu. Kuigi nad olid minu suhtes väga negatiivselt häälestatud.

Pärast pausi pidin kala-tivoli juures töötama. Seal oli püsiv-asendustöötaja, kellega ma põgusalt vestlesin ka eelmisel päeval (töövehendusfirma jõulu-olemisel). Me hakkasime vestlema. Ta küsis, kust ma pärit olen ja ütles, et selle aja kohta, mis ma Taanis olen olnud, räägin ma head taani keelt. Siis läks jutt juba edasi. Ma ütlesin, et esimest korda Taani tulles, arvasin, et kuulen hiina keelt lennujaamas. Lars oli ilmunud tema seljataha ja jäi ka mind kuulama. Ja siis ütles, et pean minema appi “at daske“.

Nagu mul kombeks. Kohe jutt pooleli ja jooksma. Lars jälle: “Rolig, rolig“.

Sain sinna “at daske“. Lene küsis, et miks tema siia tuli. Lars seletas, et kala on vähe seal üleval, et nüüd läheb natuke ekstra külmutatud kala laost, sest tööd on siin rohkem. Lenele see ei meeldinud, et ma seal olin. Lars üritas Lene meelt lahutada ja küsis tema käest asju, et too saaks rääkida, talle väga meeldib rääkida. Lene muutus rõõmsaks, sest sai rääkida.

Lars läks eemale ja Lene küsis minu käest, kus Anna Mette töötab. Alguses ei saanud ma aru. Pärast sain aru. Ta rääkis ka jõulukinkidest, küsis, mida mina jõuludeks kingin ja kui palju kingitusi teen jne… Ma ütlesin, et mitte ühtegi, siis tekkis piinlik vaikus… Mul ei õnnestunud see vestlemine seal eriti. Seal on suur müra ka…

Igatahes… Lene hakkas Larsile mind taga rääkima ja Lars katkestas teda järsult. (Pärast kuulsin, et Lene kaebas Anna Mettele, et enam ei või Minny kohta midagi halvasti öelda, et kohe saab Larsi käest sõimata. Et asi juba nii hulluks läinud.)

Siis toimus vahetus. Aga minu asendaja polnud veel välja ilmunud. Lars küsis, kas ma tean, kuhu ma edasi minema pean. Ma ütles, et number 4-le, pakkima. Ta ütles, et ma läkesin nüüd (jah, see on oluline, sest varem ma alati küsisin, “kas nüüd”. Mine sa tea, äkki ta ütles info mulle varem, vahel ta ütleb 2 tundi varem, et ma pean koju minema, noh, muidugi ka kellaaja… Ta räägib kiiresti ja kõigest ei saa aru ja lärmi tõttu ei kuule ka, siis mõtlengi, et äkki pean enne midagi tegema ja siis minema või pärast pausi minema ja seetõttu ma alati küsisin, kas nüüd.) See oli taas koht, kus Lars nägi, et ma ikkagi saan aru.

Pakkimise juures mõnitati mind edasi. Eirasin järkuvalt. Kui nende elud nii igavad on, et peavad minust rääkima või mind mõnitama, siis olgu. Vähemalt on minu eksitentsist mingit kasu, nemad saavad mingit elevust oma üksluisesse ellu.

Päeva lõpuks olin liini üleval tagasi. Lene oli ka seal ja siis Lars demonstreeris Lenele, et ma ikkagi saan aru. Lars ütles mulle inglise keeles, et ma pean kell pool kolm koju minema. Ma ei saanud hästi aru. Siis ütles taani keelest, sain aru. Natukese aja pärast küsis (hästi kiiresti rääkides): “Sa saad siis kõigest aru, mis me siin räägime…” Ma vastu, sama soravalt ja kiiresti: “Ei, ma ei saa kõigest aru.” Lene hakkas naerma. (Umbes, et kuidas ma ei saa, kui ma just sain aru ja vastasin puhtalt.) Siis küsis ta üle, et kas ma saan paljust aru, mis nad räägivad. Ma ütlesin, et vahepeal saan natuke hiljem aru, et see on väga erinev.

Päeva lõpuks sai Lene ka aru, et ma ikka saan aru. Ma loodan, et nad teavad nüüd, et kui nad minu juures minust räägivad, siis on seal suur risk, et ma võin aru saada. Ise teavad, kas nad julgevad selle riski võtta või mitte.

Lene mõistis ka, et enne ei takistanud Lars teda selle tõttu, et ta mind väga hoiab, vaid selle tõttu, et ma võin aru saada, millest jutt käib.

Mõnes mõttes on natuke kahju, et nad teavad, et ma võin aru saada. Et mõistan rohkem, kui välja näitan. Siis ma ei kuule, mida nad minust räägivad või muid saladusi. Aga samas läheb mu olemine paremaks, sest nad hakkavad minu silma all head nägu tegema ja ma ei pea enam kuulma, kui aeglaselt ma töötan, kuidas mind ikka hoitakse ja kui loll ma ikka olen jne… Saab näha, mis uus aasta toob.

***

KOKKUVÕTE: Reedene läbimurre tööl oli, et terve päev pidin end tõestama ja oma taani keele oskust. Päeva lõpuks avaldasin muljet.

Teine läbimurre oli see, et Lars nägi, et ma pole vihane, et ma olen cool. Teen näo nagu me poleks kunagi FB-sõbrad olnud ega seal suhelnud. Saame töötada koos, ma ei lähe näost punaseks, ei eira teda, allun (kui saan aru, mida ma tegema pean). Tema ei räägi ka. Ma ei pea enam kartma, et ta selle teema tööl üles võtab. Oleme cool‘id. :D

Kolmas asi oli see, et ma pean rääkima ja küsima.

***

Jah, Elisabeth ütles seda mulle juba ammu. Aga nüüd jõudsin ma ka ise selleni. Ma mõtlesin, et miks ma ei küsi. Ma kardan, et nad lähevad närvi, kui ma mitu korda küsin sama asja. Aga tegelikult nad ise ka ei saa üks-ühest aru. Ja kordamisest hullem on see, et nad ei saa aru, kas ma saan aru, sest minu poolt ei tule mingit reaktsiooni. Olen endasugustega kohtunud. Tõesti on raske aru saada, et kas ta nüüd tegelikult ka aru sai või mitte.

Jah… Olen arg, häbelik ja kinnine. Natuke pean oma iseloomu muutma, mis on keeruline. Aga ma püüan.

Eilne oligi selles mõttes hea proovikivi, sest ma võtsin julguse kokku ja küsisin Anna Mettelt, kas minu vahetuste skeem on õige. Aga tal oli kiire, ta ütles ja-jah… Ja siis naersid nad Susannega minu üle. (Ehk siis, küsisin ja rääkisin, nagu ma peaksingi tegema ja vastureaktsioon oli ebameeldiv ning vägisi tekkis tunne, et enam ei küsi kunagi). Susanne küsis, et mida see loll sust tahtis ja Anna Mette ütles, et ta ei saanud minust aru. Ja siis mõlemad tegid nägu, et on ikka imelik ja veidrik… Noh tegid seda üleolevat nägu, nagu ikka tehakse, kui nähakse imelikku inimest.

https://media.riffsy.com/images/f964d462c1db6eb6aaea7f9950b35561/raw

(Lillyanile tehakse nii, ta on viimasel ajal, kuidagi närviline. Ta vist ei suuda seda kiusamist ja vaimset vägivalda ära kannatada.) Mind lõi see natuke rööpast välja, aga päeva lõpuks sain rööpasse tagasi. See pole minu mure, mida teised minust arvavad. See on nende probleem, mitte minu oma. Mina elan oma elu edasi, õpin, arenen. Nemad elavad oma igavat elu edasi, vinguvad ja hädaldavad. Nende puhul ei toimu mingit arengut. Mõne aasta pärast on nad samas kohas ja teevad samat asja edasi. Mina… Jah, mina ei tea, kus mina olen mõne aasta pärast. Eks seda näeb siis… :D

***

Uue aasta eesmärkidesse peaksin lisama selle, et räägin rohkem tööl. Küsin ja räägin, ei kohku ega heitu, kui minu üle naerdakse. Nagu Kenneth ütleb, pole olemas rumalaid küsimusi, on vaid rumalad vastused. (No matter what). :)

Õppiv inimene on alati rumal, kuid ta on vastuvõtlik uutele teadmistele. Rumal inimene arvab, et ta teab kõike ja tema õppimis- ning arenemisvõime on nullilähedane. Elab oma “õndsas” teadmatuses/rumaluses. Ja miks ma peaksin muretsema selliste inimeste arvamuse pärast.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Hea päev

Ma pean ikka selle aja võtma ja kirjutama. Seda ju tihti ei juhtu, et päev nii hea tundub. :D

Käisin täna jooksmas, nagu tavaliselt. Aeg oli 1h ja 3 min, mis on üldiselt kehvemapoolne aeg, kui arvestada mu viimased sooritusi. Hea, et ära tegin.

Jõudsin koju. Hakkasin end venitama ja minu uus telefon teeb häält. SMS tuli. Olin üllatunud. Jooksmas käisin vana telefoniga ja kui aus olla, siis poleks ma oma uuele telefonile üldse tähelepanu pööranud, sest olin kindel, et ega keegi sinna midagi ei kirjuta.

Sõnum oli töövahendusettevõttelt, saan töötada homme ja nad tegid lepingu kohe nädala lõpuni. Milline vahva üllatus. Täpselt ajastatud. Võib-olla nad ei taha, et ma sinna jõulu-olemisele läheksin, nad ei taha mulle kingitust anda ja nüüd saadavad mu tööle. Aga… Mina lähen ikka. Lähen pärast tööd. :D Ma tahan pastakat saada, ettevõtte nimelist, siis oleks mul tööl oma pastakas. Oleksin ikka nii tegija. Tulen teisest ettevõttest ja mul on oma isiklik pastakas ka… :D Natuke nali, aga see oleks tore.

Mulle pole veel kohale jõudnud, et homme tööle saan minna. Mul on vaja täna veel koolis käia ja šokolaadi-poiss üles otsida ja koolitada. :D

Päeva tegi heks just see supper ajastus. Sain just end venitusasendisse ja siis tuli SMS, vastasin koheselt, sain lepingu… Päike paistis. Mõnus oli olla. Vasakus säärelihases oli väike valu… Mõnus… Trenn annab tunda, seega polnud see niisama higistamine. :D

Ma arvan, et mu lihased on tänulikud, et homme jooksma ei pea, et saavad teistsugust trenni. Koormust, raskuste tõstmist… :D

Ma loodan, et sellel korral saan ikka magada. Väga loodan.

Ma olen õnnelik, et saan tööle minna. Saan natuke raha teenida, saan pileti osta. Isale kingituse, isale sünnale… Ohh… Hea on vahel rõõmus ka olla… Päris ausalt kohe.

Rubriigid: Määratlemata, Midagi positiivset | Kommenteeri

Mis?

Uus aasta on tulemas ja jõusaalide reklaame on tekkinud palju. Minu FB sõbralistis on neidusid, kes muretsevad liialt oma kaalu pärast. Seega on üsna tavapärane näha pilte “enne” ja “nüüd”. Nad kasutavad seda enese motiveerimiseks. Loevad edulugusid kaalulangetamise osas… (Kaks eriti aktiivset neiut on mõlemad nüüd juurde võtnud, kuid suvel olid nad mõlemad väga saledad…)

Mul on neist kahju, sest ma tean kui palju närverakke nad kulutavad, et enda isusid ohjeldada ja end sundida jne… Ja piinavad endid nende ilusate töödeldud piltide vaatamisega… Aga mina neid aidata ei saa. See protsess tuleb ise läbi teha…

Igatahes… Täna olin ma jälle sunnitud neid pilte vaatama ja tuleks mainida, et see jättis mind külmaks. Kui varasemalt olin ka mina üks neist, et järgmisel aastal püüan olla aktiivsem ja rohkem trenni teha, siis… Tavaliselt on ka see “miinus 5 kg” kusagil tiksumas, aga nüüd…

Täna kaalusin 55 kg (ma ei tea, kas see kaal valetab või mitte… võib ju 2 kg lisada sinna otsa). Aga ma ei mõelnud ega soovinud, et ma vähem kaaluks. Jah, jalad tunduvad paksud, aga ma ei soovi vähem kaaluda. See on ok kaal mulle.

Natuke olen end kirunud. Käin ju igapäev jooksmas ja keha on harjunud selle koormusega, seega… Mulle endale tundub, et sellepärast mu jalad paksud ongi. Toidukogus on suurenenud või samaks jäänud… Ma ei tea kumb, aga… Jah… jooksen nina tatine peas, aga lähen paksemaks (kaal püsib, aga mina paksenen). :D

Kirusin seda jooksmist, aga lõpuks jõudsin järeldusele, et toidukogus on see, mida tuleks siis jälgima hakata. Kui need paksud jalad mulle ei meeldi. :D

Mulle on jäänud mulje, et jooksjatel on hästi peenikesed jalad, just see puus ja reis. Aga minul on seal lihas või pekk. Ma ka ei tea. Noh, tagumik hoiab ilusat ümarat vormi, aga see on tõesti suur. Peekon-tagumik mul. :D

Kuid ma ei kurda. Mahun oma riietesse ja jõuan end liigutada. Kõht on täis ja magusaisu rahuldatud. Seega on kõik ok.

***

Homme on koolipäev ja lubasin ühe šokolaadi-poisi kaasa võtta. Ta elab umbes samas piirkonnas, kus minagi. Ühine tee minna. Ta ei saa töö tõttu koolis käia, sest õhtuti bussid vist ei liigu nii hästi. Noh… Ma võtan ta siis enda hoole alla. Vaatab, mis saab. Kuigi neljapäeval on mul teistsugune ring, siis peaksin tegema ekstra-ringi, et ta kaasa võtta… Ja kui tööd saan jaanuarist (ma väga loodan), siis oleks ka probleem. Aga vast leian lahenduse.

***

KOKKUVÕTE: Uue aasta lubadus ei ole kaalu alandamine ja tegelen väikest-viisi aitamisega.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Lahutatud vanemate laps

Jah, ma ise arvasin ka, et ma olen täiskasvanu ja minu vanemad on täiskasvanud, aga…

Isa saab 55-aastaseks ja tema elukaaslane kutsus meid kõiki (mind ja vendasid ja minu ema ka) sünnipäevale. Huvipärast küsisin vendadelt, nemad olid valmis minema.

Mul peaks olema klassikokkutulek ka umbes samal ajal. Püüaksin panna need kaks asja kokku.

Teadsin, et emale on seda raske rääkida. Talle ei meeldi see, et isa juures kõik lapsed kohtuvad (et enne isa juures). Tema on see kõige tähtsam, tema tahtis meid kõiki siia oma 50.-sünnipäeval, aga…

Võtsin julguse kokku ja rääkisin asja ära. Ütlesin, et ma peaksin oma rahadega välja tulema. Aga siis ei saaks ma teda aidata. Noh… Tulemus on see, et “ära osta veel piletit, oota”. Jah, siis pileti hinnad kasvavad… Äkki ma saan tööd ja jõuan osta pileti ka ja mingi kingituse. :)

Vanemate vahel valimine on nagu enda käte vahel valimine. Kui valin vasaku, siis jään ilma paremast. Kui valin parema, siis jään ilma vasakust. Aga mul läheb mõlemat vaja ju. Raske see elu.

***

Ega otseselt midagi pahasti pole. S tujutseb siin kodus. On närviline, natuke paugutab uksi. Mingi aeg hakkab etteheitvaid küsimusi esitama. Kui kunagi pileti ostmiseks läheb, siis viskab nina peale, et varem oleks pidanud ostma, kui odavam oli ja ikka aeg on vale (minemiseks jne)… Noh… tuleb lihtsalt ära kuulata, mis muud.

Selline paks õhk kodus jällegi. Seda tuleks vist nautima hakata.

***

Kuid ometi ma ikka veel arvan, et emaga on lihtsam koos elada kui abikaasaga või elukaaslasega. Pole seda armukadedust ega “puuri-linnu-tunnet”. :D

***

Tervitused kõikidele lahutatud pereda lastele. Teil on rasked ajad. Jõulud… Kui olete teise samasugusega abileus, siis tuleb valida, kas ema või isa või abikaasa ema või abikaasa isa. ET kus jõulud veeta. Tihti nad ühe katuse alla ei mahu. Edu teile. :D Tänapäeva keeruline perekonna-mudel on krutskeid täis, seal on massiliselt erroreid… :D

Jah… Minu elu on veel lihtne. Saan hakkama.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Kõike jälle

Roland, ma mõtlesin, et oma kommentaaris avaldasin liiga palju informatsiooni (too much information). Umbes, et mingi tibi räägib oma menstruaaltsüklist ja bemmivend, siis… teeb seda “too much information”-nägu. Ma ei pidanud üldsegi mitte probleemiks seda, et pika teksti kirjutasin. :D

***

Eile käisin Punase-risti jõulusöömingul. Pikalt vestlesin ühe 88-aastase vanamehega (taanlane). Seega, meil klappis jutt. Ja lõpus ta rääkis, et meie ajal olid asjad teisiti (noh, ta pidi lapsena põllul töötama jne). Ja siis hakkas ta ise ka naerma, et oleks ma siis 60, aga ma olen ju 30. (Alguses arvas, et olen üldse 20, kui ta mind esimest korda nägi.) Seega, mul on juba 88-aastased sõbrad. :D

***

Ma olen tähelepannud, et mu emotsioonid kõiguvad suuresti. Vahel kirjutan endast kolmanda isiksusena. (Nt Minny tegi, Minny mõtleb)… Vahel väidan ühte ja olen jäik oma arvamuse muutmisel ja teine hetk teen midagi hoopis vastupidist oma kivisse raiutud arvamusele. Vahel olen surmkindel, et meeldin kellelegi ja teine hetk tõlgendan neid samu märke hoopis vastupidisena… Kergelt nagu vaimselt haige vist?

Olen mõelnud, et minu vaim on küll väga haige ja äkki peaksin ma ikkagi otsima meest sealt prühholoogia-osakonnast. Ei mitte teist hullu, äkki mõni kõrgel tasemel psühholoog või keegi, kes nagu… Raviks mu terveks. Tasuta ravi või nii. Elaksime koos ja ma oleksin tema eluaegne keeruline projekt ja siis enne surma saan terveks. :D

Selliseid asju olen ka mõelnud.

***

See koolikaaslane, kelle ma “kogemata” FB-sõbraks sain. Noh, selle arusaamatuse tõttu. Temaga on mul natukene raske. Midagi sarnast nagu Wassimiga oli. Ta kirjutab:

  1. Sa ei peaks olema segaduses, sest sa saad olla minu igavesti. - See on juba väga hirmutav lause. Meil siin Euroopas naisi ei omata. Kas ma peaksin teda harima hakkama? Äkki oli see tõlkes moondunud mõte, äkki ta nii ei mõelnud. (Ma kirjutasin, et ma olen segaduses, kas peaksin tamaga kirjavahetust jätkama või mitte. Sest mina saan pakkuda vaid sõprust, aga tema ootab midagi muud, st suhet).
  2. Ma soovin perekonda ja last. Mulle ei meeldi lihtsalt naistega magamine/seks. See võib ju ilusti kõlada, aga mind selle lausega ei veena. (Selles suhtlemise staadiumis küll mitte.)
  3. Kui ma nägin sind esimest korda… Ja-jah.. ma ka ootasin midagi romantilist. Sinu ilusaid silmi või midagi… ma tundsin, et ka sul on stress. Just-just. Tal on stress ja ta tundis, et mul ka. Seega, ma pidin ikka väga jube välja nägema. Ma mäletan, et ma tulin just töölt. Mul oli meik-up peal. Olin autos natuke maganud, aga olin kohutavalt väsinud, sest oli olnud pikk töönädal ja õhtuti kool… Ma tundsin, et olen väsinud. Aga stress? Ma nüüd ei teagi. Ma ise arvasin, et meigiga näen väga ilus välja. :D
  4. Lihtsalt/pigem helista mulle või kirjuta kuna sa oled vaba. (Parem kui sa helistaksid mulle…) Seda on keeruline tõlkida, aga midagi sellist. Ja ma juba teistpäeva nuputan, mida ma küll vastama peaksin.

Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis ma kardan. Kardan, et ta on mõistnud või mõistab minu sõprust/viisakust valesti. Keeruline on ikka suhelda teise-kultuuri inimestega. Aga ma loodan, et mitte võimatu.

Vaatab, mis saab.

Nüüd koeraga välja ja võib-olla vastan ka talle midagi.

Rubriigid: Määratlemata | 5 kommentaari

Pirn süttis? (Jälle natukene.)

Kirjutasin sellest juhtumisest koolis, see väike arusaamatus. Nüüd noormees küsis, kas ma tahaksin olla tema “immediate friend“… Ma ehmatasin täitsa ära. Ma ei tea, mida tema sellega mõtles (ta on 27, seega oleme me nagu teisest dimensioonist). Kas nagu lähedane sõber, vahetu sõber või oli see mingit moodi armastuse avaldus?

Oh… Küll mul võttis aega, et talle vastust kirjutada. Ei taha haiget teha, aga samas tahaks, et asi oleks selge, et ma ei armasta teda…

Sellises olukorras: (1) püüan delikaatselt selgitada, et ma ei otsi suhet (temaga mitte), aga mingi Sten Sang sugune ülbik naeraks mu kirja üle. (2) Eeldan, et ta mõtleb ka, et oleme vaid sõbrad, siis võib juhtuda, et tema loeb mu sõbralikkust kiidumuseks/armastuseks (ta on teisest kultuurist). Mis ma siis tegema peaksin? :S

***

Ma olen ikkagi kole vana naine, mul ei ole kogemusi selliste olukordade jaoks. Seda ei juhtu just tihti, et ma kellelegi meeldiks, keegi mind armastaks või minusse kiinduks. Tavaliselt, ma loen märke valesti (arvan, et meeldin kellelegi, aga tegelikult mitte), minust tahetakse midagi (uks EU-sse, seks vms), mina kiindun, aga minusse ei kiinduta…

Muidugi võiks ju kasutada seda klassikat: “Me saame olla vaid sõbrad. Ma saan sulle pakkuda vaid sõprust. Me saame olla vaid FB sõbrad..” :D

Ega vist midagi paremat pole. Ma tean küll, kui nõme tunne sellel teisel tekib, aga paremat varianti vist pole. See on kehvadest variantidest see parim.

***

Sellele noormehele vastust koostades, mu aju tossas juba… Järsku taipasin, et äkki (ma arvan, et kindlasti) oli Lars samas olukorras nagu mina nüüd. Keegi avaldab armastust, aga endal tema vastu midagi pole. Mina vähemalt nii palju sain aru, et lõpuks tõmbasin tagasi ja kadusin ära…

Aga senimaani mõtlen, et oli Larsil ikka närvi. Ma olin nagu tiinekas (saatsin neid emotikone ja südamaeid). :D See oli Larsist väga peenetundeline, et ta mind kohe sinna musta kohta ei saatnud ja oma roppude sõnade varasalve mulle ei saatnud. :D Ma peaksin olema talle tänulik mõistva suhtumise eest. :D Loodame siis, et minu sõnad tõesti tegid vanamehe rõõmsaks. :D :D Nagu ta kirjutas. :D

***

Ma tean. Ma pole rahul, kui mina üksi armastan/kiindun ja ma pole rahul, kui keegi teine mind armastab, minusse kiindub. Kord on inimene liiga vana, kord liiga noor… :D Tüüpiline naine… :D Aga väga naiivne, sest ma ikka salamisi usun, et ükskord tuleb see paras, see mis on täpselt õiges vanuses ja tunded on vastastikused jne… :D (Te võite vabalt naerda.) :D

Muuseas, kas te Briney uut laulu olete kuulnud. Midagi mulle. Olen terve aasta olnud good girl. ;) Soovin sel aastal vaid ühte, too mulle armastus kuuse alla. :D :D Jään palavalt ootama. :D

 

***

Teine asi, mis mind tabas oli see, et… Miks teised eeldavad ja tahavad, et ma oleksin nende jaoks kättesaadav 24/7. Mul on ju oma elu ka ja mul on prioriteedid (õppimine ja tööleidmine jne)… :D

Point peitub selles, et… ma ju ise olen ka seda eeldanud ja nõudnud. :D (Need kohad: “Miks sa mulle ei kirjuta?”, “Miks sa mulle ei vasta?” jne…) :D Ok, teisi ma muuta ei saa, nad peavad leppima minu eripäraga, et ma ei ole 24/7 saadaval. Aga ma tõesti ise püüan endale elu hankida, et ma ise kelleltki eeldama ja lootma ei hakkaks, et ta peab 24/7 minu jaoks olemas olema ja koheselt mulle vastama ja leidma aega, et chat‘ida jne…

Rubriigid: Määratlemata, Minny muusika-nurk | 8 kommentaari

Kas te tahate minust ka midagi kuulda/lugeda?

Ma arvan, et ma pole päris pikkaaega endast kirjutanud. Ega midagi nagu pole juhtunud ka.

Esmaspäeval käisin tööl (ilma tööta olin umbes kuu aega). Nüüd olen edasi töötu. Pühapäeva öösel ei maganud ma üldse. Võib-olla viimased 2 tundi natuke midagi unelaadset oli, aga muidu vähkresin terve öö. Peamiselt oli hirm, et kas saan hommikul üles, kas leian töökoha üles, kas seal on väga palju muutunud, kas mu koht on alles jne…

Muidugi mõtlesin, et kas ma pean Larsile põhjendama, miks ma ta FB-s ära kustutasin, kas ta on seda märganud.

Kuid tööpäev oli mõnus. Sain tõsta 14 kg kaste, töötasin teises hoones ja Larsiga ei kohtunud. Võib-olla korra silmanurgast nägin teda kaugel (kontorist väja tulemas), aga ma ei keskendunud sellele, vaid tegin oma asja.

Vist kuulsin tema häält ka. Rääkis söögisaalis, kellegagi või küsis midagi, aga ma isegi ei pööranud oma pilku sinna. Oma nime ma ei kuulnud ja ta ise kirjutas, et me saame olla, vaid FB-sõbrad, seega olin ma nagu võõras. Tere, ütlema ei läinud. Kui ta oleks mulle ette jäänud ja ise “tere” öelnud, siis muidugi oleksin ma samaga vastanud, aga…

Jah, ma tean, et ajan oma kiusu ja olen kohutavalt pettunud (endas või temas). Ma olen südame põhjani solvunud. Kuid see olen mina. Kui vaid FB-sõbrad, siis see tähendab, et päris elus oleme me võõrad. Ja mulle see FB-sõbrad ei sobinud, seega oleme ka veebis võõrad. Ise ta seda tahtis ja seda ta ka saab. Vot nii on lood! :D

***

Tööl oli naljakas see, et tabelist vaatasin, et seal oli kolm agentuuri töötajat. Oligi nr 1, nr 2 ja nr 3. Ma ei teadnud, mis number ma olen. Ja siis järsku hakkas agnetuuri töötajaid juurde tulema. Ma olin ehmunud, et äkki ma polekski pidanud tulema, et äkki olin ma saanud valesti aru. Kuid siis tuli Susanne ja ütles, et mina lähen nüüd temaga kaasa. Mul oli kohe süda rahul, mulle on ikka koht olemas ja ma ei peagi ise nuputama hakkama, kus ma töötan.

Siis läksimegi teise hoonesse. Kusjuures ma juba rääkisin. Küsisin, et kas liin nr üks on teises hoones. Ta küsis, kas mul külm pole, kas mul jakki pole. Ma ütlesin, et mul pole jakki, aga mul pole külm ka, et ma töötan kõvasti.

Ma tundsin end kuidagi vabalt. Ma polnud enam nii karmpis. See hirm taani keele rääkimise ees oli kadunud ja seega mõistsin ma rohkem ja suutsin ise ka rohkem rääkida. Olin positiivselt üllatunud. Loodan, et see trend jätkub. :D

***

Eile oli koolis moodultest DU3.3. Tundus väga lihtne. Kirjutamise ülesanne läks ka ladusalt, teksti tuli ikka mõnusalt. Jõudsin mitu korda läbi lugeda ja sõnu kontrollida. Ma jäin rahule.

Koolis rääkisin klassikaaslastega. Ja vaatasin juba ringi. Ma olin nagu uus inimene. Ma ei peitnud oma pilku enam.

Päris mõnus tunne oli. Jah… ma võin öelda, et olin mõnus. :D Võib-olla oli asi väsimuses, sest üks öö jäi magamata ja teisel päeval ei teinud ma ka unevõlga tasa. Ja kui ma olen väsinud, siis ma ei piira ennast. Üldiselt füüsilist väsimust pole, aga pea on väsinud ja just see tunnete-sektor.

Eile polnud mingit probleemi testi teha. Reegleid mäletasin, vaatasin oma teksti üle ja parandasin. Seega pea töötas, kuid see tunnete-sektor oli täiesti välja lülitatud. Mis on minu puhul väga üllatav. Nt ma ei kartnud üldse, ma ei mõelnud, kas mulle piisab ette antud ajast, suhtlesin koolikaaslastega, üks noormees ütles mulle “tere, Minny” (st minu nime), ma tervitasin kohe vastu ja naeratasin ja kui ta tagasi tuli, siis ma nii muuseas, küsisin, et kas ta on mulle FB-s sõbra-kutse saatnud. Muidugi tekkis arusaamatus, et kas ma tahan, et ta saadaks või kas ma küsin, kas ta on saatnud… :D (Tavaliselt poleks ma never nii-moodi küsinud. Ma oleksin lihtsalt vait olnud. Igatahes… Lugu lõppes sellega, et ta nüüd saatis mulle sõbrakutse (mille ma vastu võtsin) ja ta kirjutas, et tema pole mulle saatnud (seda varasemat kutset, noh mingi valehäire või viirus siis).) Jah, ma tean, et ma näen välja nagu mingi end peale pressiv vanatüdruk, aga… Läks nii… Vähemalt oli poisil hea meel, et keegi temast nii huvitatud on, et soovib tema kontakti. :D Juhtub ikka, eriti minuga. :D

***

Ma vihkan jõule, aga olen öelnud juluüritustele “jah”. Need on tasuta, saan kodust välja, saan taanlastega rääkida… See on midagi, mida ma pean tegema, pean harjutama… Loodan, et kunagi hakkab see mulle ka meeldima.

Plaanis on minna Punase-risti jõulu-söömingule, siis töövahendusfirma jõulu-söömingule (lubati kingitust, loodan, et saan logoga pastaka, siis oleks mul tööl oma isiklik töö-pastakas, küll ma oleksin siis uhke oma pastakaga)…

Koolis on diplomite üle-andmine. Sinna võiks ka minna, aga ma arvan, et selleks ajaks olen ma juba oma mõõdu täis saanud. Vaatan, kuidas tuju on.

***

Mul on nüüd 76 sõpra FB, Anna Mettel on 78. Ta on minust parem. :D

***

RT-ga oli meil FB-s väga huvitav vestlus. Kirjutasime õppimisest, ajaloost, muusikast, mis pille/muusikariistu me mängime… Jutt jooksis väga hästi.

***

Teisipäeval käisin jooksmas ja hipi Kirsten jättis oma Audi A8 seisma ja tuli vestlema. Ta ütles, et käis ujumas (5 kraadi oli vesi). Ma ei saanud täpselt aru, kas ta käis jões või järves (igatahes meres ei käinud). (Ta polnud ainus, neid oli 10 inimest). Tal olid juuksed märjad ja lõpetas oma suitsu ja teises käes oli kohvitass, kuuma kohviga. Küsis S-i kohta. Niisama vestlesime. Ta kutsus mind ka ujuma, no thanks. Siis ta küsis, et kas ta tohib minuga koos väikse maa joosta. Ma ütlesin, et muidugi. Nii me siis jooksime, tema oma kohvitassi ja plätudega ning mina oma jooksuvarustusega. Mul oli suur paks sall kaelas ja paksud punased labakindad käes… Noh, ma olin ikka korralikult riides, kuid temal olid õhukesed riided seljas ja paljad jalad plätudes… Ja see kohvitass, mis oli pool täis kohvi…

Võib-olla kunagi oleks mul häbi olnud. S-l on. Aga nüüd on mul täiesti suva, mida teised mõtlevad. See oli naljakas, see võis väga naljakas välja näha. (Kusjuures ma jooksen seal tihti ja kui keegi nägi, siis ega ma seda seika varjata ei saa.) Minu suunurgad keerdusid küll ülesse päraset seda. Mingi hetk ta ütlesn nägemist, me lehvitasime ja ta läks oma Audisse tagasi. :D

See on uskumatu, kui vabalt tema end tunneb. Tal pole mingeid piiranguid. Ta ei piira ennast, pole seda “mis teised küll minust arvavad/mõtlevad” jne… Seevastu S, ma pidin põranda tolmust puhtaks võtma, sest elektrik äkki tuleb, mida ta küll arvab, kui põrand must on. Mul pole koristamise vastu midagi, aga selline põhjendus ei ole minu jaoks põhjendus/ajend millegi tegemiseks.

Nüüd on S oma jõulukaunistused ära kaotanud ja mure on suur. Mida küll teised arvavad, kui meil polegi maja kaunistatud. Ma ei teagi, ma ei näe ju teiste sisse ja mul pole küll huvi mingit küsitlust tänaval korraldada, et küsida, mida nad arvavad. Mul on ükskõik, mida nad arvavad.

***

Aasta alguse poole ma vihastusin, kui S kasutas väljendit “Äkki sa peaksid..”, “Äkki sa ikkagi ei peaks…”. Mind vihastas see, et tegemist polnud küsimusega, soovitusega ega käsuga, pigem meenutas etteheidet… Olin segaduses… Aga nüüd… Käisin esmaspäeval tööl, ütlesin S-le, et täidan oma tunnitabeli ära ja saadan selle ära, siis on tehtud. Aga tema: “Äkki sa ikkagi ei teeks seda nüüd, oota reedeni.” Mina vastasin, et ma teen seda just nüüd, sest praegu on see mul meeles, oleks vaja uus süsteem ära katsetada, kui see ei toimi, siis on mul terve nädal aega, et asi korda saada, kui reedel alustan, siis jään oma palgast ilma, kui tõrkeid esineb. Tegelikult tahtsin öelda, et S-i virisemised ja kobisemised ei lähe ka mulle korda. Ütlengi otse, et mina nii ei arva, mina nii ei tee…

Tahtis mulle Punase-risti ürituseks jakki teha. Ma ütlesin, et ma nagunii ei paneks seda selga, sest kui ma lähen uude kohta, siis panen ma oma tavapärased riided, ma tean, kuidas need hoiavad, mul on neis mugav olla, selle võrra on mul parem uues seltskonnas olla. Ma ei pea oma riiete peale mõtlema.

***

Ma loodan ja arvan, et ma saan hakkama. Kõik on korras ja vaikselt vaikselt ikka edasi. :D Ei sammukestki tagasi. :D

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Midagi mulle

http://naistekas.delfi.ee/kirevmaailm/uudised/minu-new-york-sisenedes-surutakse-meid-saali-taganurka-imetillukese-kulunud-laua-taha-mis-pole-valget-lina-kohe-kindlasti-kunagi-nainud?id=76462005

“Läbi taeva ja põrgu” – Diana Lotus

Võib-olla kunagi loen. :D

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Kus on Andres Arrak?

Mulle on ikka meeldinud Hr. Andres Arraku kirjutised, sest ta oskab arusaadavalt, lihtsalt, emotsionaalselt ja heade näidetega kirjutada.

Ma tean, et Arrak on väga käreda ütlemisega ja tema artikleid lugedes tahaks nutta ja karjuda, vabandada ja õigustada ennast. Aga mõtlen, mis ma mõtlen, kuid tegelikult on asi nii nagu ta räägib. Ta ütleb otse, konkreetselt ja ilma ilustamata. Ütleb nii nagu asi on. Poliitikud seda ei julge ega saa teha.

Mina jätsin ka lapsed tegemata ja vist jätangi nad tegemata. Mina ei looda pensionit saada. Tean, et mul pole selleks õigust, st riigil pole raha selleks… Mina võtsin tasuta hariduse ja kolisin Eestist ära. Ehk siis… ma olen peaaegu see Arraku kirjeldatud Eesti keskmine. :D Ainult, et tarbimisega erinen. Ma ei tarbi eriti. Natuke tarbisin ette, aga võtsin vanematelt null intressiga tagastamatut laenu (mida ma püüan tagastada omast heast tahtest).

Viimane asi, mida ma temast mäletan on see, et ta oli üks uue panga asutajatest. Pärast seda või sellega seoses kerkis üles tohutu skandaal. Püüdis ka riigikokku kandideerida. Nüüd on ta täitsa kadunud.

Minu teooria on see, et ta ei osanud arvatagi, et Eesti nii korrupeerunud on ja et Eestit juhivad tegelikud suured Rootsi pangad. Ehk siis, Eesti riik on Rootsi pankadele maha müüdud, panditud.

LHV on Sweedbank’i käpiknukk.

Minu väike teooria. :D

***

Miks nüüd järsku Arrak? Kas mu süda on ka temale tuksunud? ;) Tegelikult on ta minu jaoks nagu majadus-iidol. Ma ei ütleks, et ma teda armastan, aga tohutu austus on mul tema vastu küll. (Lisaks veel Kalle Ahi, Marko Saag, Margus Tinits, Ulvi Slog, Priit Tannik, Lehte ja Jaan Alver… Hetkel rohkem ei meenu, aga küll ma tulevikus siis täiendan seda nimekirja.)

Ma mõtlesin, et mida Arrak arvab sellest, et Trumbist sai/saab USA president. Seega hakkasin ma tema blogi otsima, aga ei leidnud. Üldse on ta kuidagi kadunud.

***

Leidsin nii paljukest temast:

http://www.ohtuleht.ee/605341/tv3-arrak-tasuta-korgharidus-on-paljude-noorte-elu-ara-rikkunud

http://majandus24.postimees.ee/428026/andres-arrak-turumajandus-ja-isiklikud-finantsid?_ga=1.24925054.551389846.1479669461

http://arvamus.postimees.ee/310653/andres-arrak-pillerkaar-nouab-kompensatsiooni

http://www.rate.ee/blog/1453581/andres-arrak-majanduskasv-rampsu-arvel-soovitan-lugeda

 

Rubriigid: Määratlemata, Minny majandusnurk | Kommenteeri

Ma pean lugejate ees vabandama

Hakkasin aasta kokkuvõtet tegema. Lugesin kiiruga üle oma manuaalse päeviku ja blogipostitused (2016. aasta omad). Õnneks on neid palju vähem kui eelmisel aastal. Noh, aasta pole veel läbi, seega võib juhtuda, et ma avaldan pooliku töö. St unustan uuemad postitused lisada või nii. Aga ma usun, et sellel aastal tuleb ikka viisakas ja põhjalik kokkuvõte, sest ma olen sellega juba mitu päeva tegelenud ja alustasin juba varakult.

Igatahes… Lugesin oma postitusi ja tuleks mainida, et need on kole pikad ja venivad nagu tatt ning ma ei leidnud sealt midagi väga põnevat. Seega pean ma vabandama inimeste ees, kes on terve aasta pidanud pettuma. Kahjuks ei saa ma lubada, et asi põnevamaks läheb. Igatahes… Te ei kannatanud üksi, ma ka nüüd kannatasin ja sundisin end seda jama lugema. Kuigi ma kõike ei lugenud. Lugesin nii palju, et meenuks, millest ma kirjutasin, see põhiteema.

Ma mõtlesin, et püüan hakata kokkuvõtteid tegema. Noh, et järgmisel aastal oleks lihtsam. Loen ühe lõigu ja asi selge, millest kirjutasin. :D

***

Enesetunne oli päris sant vahepeal. Muidu olen terve, aga just see vaimne pool. Kuid täna tunnen end päris hästi. See on hea.

Vaikselt hakkan järjele saama. Või noh, mis järjele. Olen hakanud tegutsema. Teen päeva jooksul midagi, alati pole see kasulik, aga ma teen. :D Nt loen oma postitusi või päevikut. :D Asi seegi.

Rubriigid: Määratlemata | 2 kommentaari

Huvitav muusika

Näppasin Rentsilt.

Rubriigid: Minny muusika-nurk | Kommenteeri

Tere jälle!

Tulin, et vinguda natuke ja seejärel lähen elan oma igavat elu edasi.

Vihkan, vihkan jõule. :( :) Jälle hakkab kätte jõudma see nõme jõuluaeg. Raadiot ei saa ka kuulata, sest iga kolmas laul on jõululaul. Poed ja tänavad on jõule täis. Meie maja on vist ainuke, millel pole jõulude märkigi.

Kui keegi küsiks, miks ma jõule vihkan, siis hakkaksin ma halama oma kurvast ja vaesest palsepõlvest, kus polnud raha ei kingitusteks, jõulu sõõgiks ja hiljem polnud isegi mitte vanemaid. Jõul tähendas vaheaega koolist, mil sai TV ees istuda ja vaadata reklaame rohketest jõulukinkides ja ideaalsetest peredest.

Taanis on jõulud veel eriti au-sees. Kui siin öelda, et ma jõuludest ei hooli ja meie pere kinke ei tee, siis vaatatakse sind nagu sa oleksid just ropendanud kirikus. :D Aga õnneks ma taanlastega ei suhtle ja seega pole veel tekkinud sellist tobedat olukorda.

Lisaks on jõulude ajal see nõme üksildus… Ma ei tea… Kuulan neid jõululaule ja seal on “ma armastan vaid sind”, “ma tahan jõuludeks vaid sind”, “ma tahan sind hoida” jne… Loomulikult läheb mu mõte sellele, et kes mind armastab ja kes tahab mind jõulude ajal kaisus hoida jne… :D Ja siis muutun eksta kurvaks… Noh, tuletatakse meelde, et mul pole kaaslast, pole meest ega kavaleri. Ainult kass tuleb kõhu peale magama ja tõmbab oma vastikult ilase ja traadise keelega üle mu põse. :D

Siis ma naeratan talle ja ütlen, et mina armastan sind ka. Hea, et sa ikka minu juures oled. Pärast nii paljusid vihastumisi ja eiramisi ja kõike… Tema on ikka minuga. Kõige pikem suhe mul üldse. :D

Jah… Jõulud on ühele vaesuses üleskasvanud üksiku inimese jaoks raske aeg.

Kõige tipuks… Paljud sõbrad ja sõprade sõbrad märgivad FB-s, et nad on suhtes. No, kurat. Et sellest veel vähe oleks, et mulle iga kolmanda lauluga tuletatakse meelde “na-nanna-naa-naaa, sina oled üksi ja jõulud on armastuse aeg….” :D Ja nüüd, siis sedasi ka.

A märkis, et on suhtes. Mul ei tekkinud tema vastu tõmmet, aga ta oli ratsionaalselt nii kuradima hea mees… Seda nähes, ma mõtlesin, et kas mina üldse kunagi enam suhtes saan olla või ei… Aga tegelikult on mul hea meel, et A endale kellegi leidis, ta on tõesti tore mees.

Muidugi on väike tõenäosus, et see oli meeleheitlik samm. Noh, üksikud inimesed, see jõulu-terror ja lihtsalt inimesed arvasid, et armastavad üks-ühte, kuid kevadel leiavad, et ikkagi palju paremaid eksemplare liigub ja siis on jälle lahus… Noh, ma püüan siin kuidagi oma kohutavat enesetunnet turgutada. (Kahju-)rõõmu välja võluda või nii. Lubage mulle sedagi, eksole…

RT (see taani sõber) kirjutab mulle FB-s. See on hea märk. Natuke tunneb mu vastu huvi, nt küsis, mis muusika mulle meeldib… Muidugi meie muusikamaitse on ikka natuke erinevat suunda. Ma püüan tema lemmik segmendist midagi kuulatavat leida, aga raske on (metal ja rock, 60′s ja 70′s rock, Led Zeppelin ja Black Sabbath). Kas ühine muusikamaitse või sarnane muusikamaitse on oluline? Mina olen väga musikaalne inimene, ei… ma kasutan seda sõna valesti, aga mulle meeldib keelega mängida… Minu elus on muusikal oluline roll. Kui jooksmas käin, siis kuulan ja heameelega kuulaksin kodus ka, aga kui maitsed ei klapi, siis ju ei saa… (Näed, juba ma mõtlen, et me elame koos… Kuhu ma küll kiirustan jälle…) :D

Noh-jah… Kõik tundub ilus RT-ga, kuid…. Me oleme kohtunud vaid üks kord. Ta ütles, et soovib veel kohtuda. Kuid kui ma küsisin, kas tal on detsembris kiire, siis ta ütles, et on jah ning jõulude ajal on ta koos oma perekonnaga. Seega, detsembris pole tal aega, et kohtuda. Kas see tegi mind kurvaks? Jah, see ajas mu lausa raevu. Ma olin valmis juba mängima selle kustutus-klahviga seal FB-s. Aga jäi tegemata, sest mul on liiga vähe sõpru alles jäänud. Anna Mettel on juba 77, aga minul on kõigest 74. :D

Jõulude ajal keegi mulle kalli ei tee ja keegi mind kaisus ei hoia (TV-d vaadates). :( Kurvad jõulud. :D

Ma saan hakkama. Ma valmistun vanatüdrukuks jäämisega ja nii hakkab see olema, aastast aastasse. :D Seega, noh, tuleb selline lahingu harjutuse aeg. Lahing iseendaga ja vastaseks on see jõul ja see tobe ühiskondlik ning turunduse surve, et jõulud on rõõmu- ja koosolemise aeg. No kellega ma koos olen?….

***

Kas ma veel vahutan? Praegu ei ole nagu. Vaikselt vaikselt hakkab minusse see eluvaim tagasi tulema. Pikka “vaja teha” nimekiri tõmbub ikka koomale. Muidugi on veel paljud tegevused nimekirjast väljas… Saab, saab… Tuleb,tuleb… Kõik tuleb omal ajal… :D

Saan hakkama.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Rikas isa ja vaene isa (raamat, Robert Kiyosaki)

Ongi kätte jõudnud see päev, kus ma püüan raamatust ülevaate anda. Täna on ka esimene advent, aga nagu näha, siis ma sellest ei hooli. :)

Vabandan: Ma olen kohutav keelekasutaja. Üritan ingliskeelset teksti eesti keeles edasi anda. Ma loodan, et minu mõtted on arusaadavad. Võib juhtuda, et olen autorist valesti aru saanud, aga ärge pange pahaks (st vale tõlge). Võtke aga ise raamat kätte ja lugege. ;)

Ülesehitus peaks olema järgnev (ma püüdlen sellise struktuuri poole):

  1. Õppetunnid:
    • (1.1) Rikkad ei tööta raha jaoks
    • (1.2) Miks õppida finantskirjaoskust?
    • (1.3) Google tõlge: Tegele oma asjadega/ Mina: Keskendu oma ärile/kutsumusele
    • (1.4) Maksude ajalugu ja ettevõtte võim/jõud
    • (1.5) Rikkad leiutavad (invent) raha
    • (1.6) Tööta õppimise, mitte raha jaoks (nimel)
  2. Põhjused, miks inimesed töötavad raha jaoks (nimel)
    • (2.1) Hirm.
    • (2.2) Künism – häbematus, jultumus, jõhker avameelsus
    • (2.3) Laiskus
    • (2.4) Harjumused
    • (2.5) Ülbus
  3. Kümme punkti (sammu), kuidas arendada end (oma andeid, oskuseid…)
    • (3.1) Vaimu jõud. Soov, midagi saavutada, on suurem kui hirm (Tegutsemise ajend või eesmärk on üle reaalsuse).
    • (3.2) Valikute vägi. Robert: “Ma valin rikas olemise ja ma valin selle igapäev.”
    • (3.3) Seltskonna/patnerluse jõud (power). Vali sõpru hoolikalt.
    • (3.4) Kiire õppimisvõime. Õpi selgeks valem ja siis tee endale selgeks veel uuem valem.
    • (3.5) Enese distsipliin. Maksa endale esimesena.
    • (3.6) Hea nõu eelis. Maksa oma vahendajatele/maakleritele hästi.
    • (3.7) Oskus saada midagi tasuta.
    • (3.8) Keskendumise võime.
    • (3.9) Müüdi/muistendi jõud. Vajadus kangelaste/iidolite järele.
    • (3.10) Andmise vägi. Rich dad: “Kui sa tahad midagi, siis esmalt pead sa sellest loobuma/sa pead seda andma.”
  4. Hakka tegutsema! TAKE ACTION!!!
    • (4.1) Lõpeta see, mida sa praegu teed.
    • (4.2) Otsi uusi ideid.
    • (4.3) Leia keegi, kes on teinud seda, mida sa tahad teha.
    • (4.4) Mine kursustele ja kuula veebiloenguid. (Raamatud, youtube… jne)
    • (4.5) Tee terve hulk pakkumisi.
    • (4.6) Viska regulaarselt pilk peale alale/piirkonnale, mille vastu sul huvi on. (Sörgi, jaluta, sõida läbi).
    • (4.7) Sa pead teadma, mida sa otsid ja siis mine otsi seda.
    • (4.8) Ära ole tarbija. Ära jookse teiste järel nn. kuulduse-kohaselt kallinavat (hetkel odavat) kaupa ostma ja ära jookse turult (kohe) minema, kui seal on langus või raskused (crash).
    • (4.9) Vaata õigesse kohta. Otsi õige kanal või viis, kuidas tooteni ja tehinguni jõuda.
    • (4.10) Esmalt otsi inimene, kes soovib osta ja seejärel otsi inimene, kes soovib müüa.
    • (4.11) Õpi ajaloost.
    • (4.12) Tegutsemine võidab alati tegevusetust!!!

Kiyosaki, R.T. (2009). Rich Dad, Poor Dad. London: Sphere An imprint of Little

Ma olen juba natuke unustanud, kuidas viidata, aga midagi umbes nii… Edasi lähen lihtsalt, kirjutan sulgudesse leheküljenumbri, kust info sain.

1. Õppetunnid

1.1. Rikkad ei tööta raha jaoks

Vaene (haritud) isa: “Sa oled vaene üksnes siis, kui sa annad alla. Kõige olulisem on, et sa teed midagi. Paljud inimesed ainult räägivad ja unistavad rikkaks saamisest.” “Keep going. Don’t quit.” (Kiyosaki, 29)

Vaene isa: “Ilus auto ja ilus maja ei tähenda automaatselt, et sa oled rikas ja tead kuidas raha teha. Jimmy isa töötab suhkruistanduses. Ta töötab ettevõtte jaoks. Ettevõtte ostab talle auto. Suhkruistandusel on raskused, seega varsti ei ole Jimmy isal midagi.” (Ibid 30)

Robert soovib, et rikas isa õpetaks, kuidas raha teha. Rikas isa teeb talle pakkumise. Robert: “Kas ma tohin enne midagi küsida?” Rikas isa: “Ei. Võta või jäta. Mul on väga palju tööd teha. Kui sa ei suuda teha midagi otsustavalt, siis sa ei õpik nagunii kunagi raha tegema. Võimalused tulevad ja lähevad. Väga oluline oskus on võime teada, millal teha kiireid otsuseid.” (Ibid 33)

Minu kommentaar: See tundub karm, aga rikas isa püüdiski võimalikult eluliselt Robertit õpetada. Tegelikult ongi päris elus nii, et võimalused tulevad ootamatult. Need tuleb ära tunda ja koheselt reageerida.

Rikas isa: “Kas õpetamine tähendab rääkimist ja loenguid?” Robert: “Ja.” Rikas isa: “Niimoodi õpetatakse koolis. Aga sedasi ei õpeta sind elu, kuid elu on parim õpetaja. Enamusajast ei räägi elu sinuga, vaid see tõukab sind omalmoel ümber. Igal tõukel ütleb elu: “Ärka üles. Siin on midagi, mida ma tahan, et sa õpiksid.”" (Ibid 37)

Rikas isa: ” Kui sa õpid elu õppetunnist, siis läheb sul hästi. Kui sa ei õpi, siis elu jätkab sinu ümber lükkamist. Inimesed käituvad kahelmoel: (1) mõni lihtsalt laseb en ümber lükata, (2) teised saavad vihaseks ja elavad ennast välja oma ülemuse või töö või abikaasa peal. Nad ei tea, et neid lükkab elu.” (Ibid 38)

Rikas isa: “Elu lükkab meid kõiki ümber. Mõni annab alla, teised võitlevad ja väga vähesed õpivad ning liiguvad edasi. Nad võtavad vastu eluõppetunnid. See tähendab, et nad vajavad ja tahavad õppida midagi. Nad õpivad ja liiguvad edasi.” (Ibid 38)

Rikas isa: “Kui sa õpid sellest, kasvab sinust tark, jõukas ja õnnelik noormees. Kui sa ei õpi, siis kulutad sa oma elu pidades oma probleemide süüdlaseks tööd, madalt palka või oma ülemust. Sa elad oma elu lootes, et üks suur läbimurre (big break) päästab sind raha-probleemidest.” (Ibid 38)

Rikas isa: “Kui sa oled see inimene, kellel pole üldse julgust/tahtejõudu, siis sa lihtsalt annad alla iga kord, kui elu sind tõukab. Kui sa oled selline, siis mängid sa turvaliselt (safe), teed õiget asja, hoiad end mingi südmuse jaoks, mis ei juhtu mitte kunagi. Siis sa sured olles vana igav mees. Sul on palju sõpru, kellele sa meeldid, sest sa oled selline kena (nice) tööd rügav kutt. Aga tegelikult sa allud elu tõugetele. Sügaval sisimas on sul kohutav hirm riskide võtmise ees. Sa tegelikult tahad võita, aga hirm kaotuse ees on suurem kui võitmise elevus. Sügaval sisimas sina ja ainult sina tead, et sa ei läinud seda (riski) võtma. Sa valid ohutult mängimise.” (Ibid 39)

Minu märkus: Minu jaoks tundusid need olulised mõtted. Ma püüdsin end paigutada, et milline ma olen kas: (1) allaandja, (2) võitleja või (3) õppija. Aga see on vist nii, et ma olen seda kõike ja olukorrast oleneb, mis minus domineerib.

Minu märkus: Ma ise kujutan ette, et allaandjad on need alkohoolikud ja asotsiaalid (aga raamatus oli teine tähendus. Mina lähen ikka äärmustesse.) Võitlejad on need agressiivsed ja/või vanduvad inimesed tööl (nagu Lars). Ja õppija, see on midagi, kes me kõik tahaks olla, ehk siis mingi ideaal.

Rikas isa: “Teie olete esimesed inimesed, kes palusid, et ma teid õpetaks, kuidas raha teha. Mul on rohkem kui 150 töötajat ja mitte ükski neist ei ole seda minult küsinud. Nad küsivad minult tööd, palka. Seega paljud kulutavad oma parimad aastad töötades raha nimel ja sealjuures nad ise ei saa aru, mille nimel nad töötavad.”(Ibid 39)

Minu märkus: Mind üllatas, et keegi ei küsi seda. Siis hakkasin mõtlema, et kas mina küsiksin oma ülemuselt seda. Arvan, et mitte. Ma eeldaks kõike (et kuidas rikkus on tulnud) ja siis lõpetuseks eeldaks, et ju ta ei soovi sellest rääkida, kardab oma teadmisi jagada… Pärast selle lugemist arvan ma, et rikkad inimesed just soovivad oma kogemusi jagada. Noh sellised tõeliselt rikkad, mitte need “wannabe’d”. Seega kui keel natuke rohkem paindub, siis küsin oma ülemuselt, kuidas ta selleni jõudis ja kuidas ta otsuseid teeb jne…

Rikas isa: “Lõpeta minu süüdistamine ja mõtlemine, et mina olen probleem. Kui sa mõtled, et mina olen probleem, siis sa püüad muuta mind. Kui sa taipad, et sina oled probleem, siis sa muudad ennast, õpid midagi ja saad targemaks. Palju inimesed tahavad, et kõik teised siin maailma muudaks end, aga mitte nemad ise. Las ma ütlen sulle, palju lihtsam on muuta end kui kõiki teisi.” (Ibid 39-40)

Minu märkus: Selle lõigu juures meenus mulle S. Kuidas kõik on valesti, Taanis tehakse valesid otuseid ja demokraatia on midagi halba jne… Siis meenub see virisemine ja kirumine Eestis… Nüüd on hakanud kõrvu jääma ka virisemine siin Taanis. Lars ka kippus teisi süüdistama. Ma ei hakanud talle seletama, et igaüks elab oma elu ikka ise. (Olin lihtsalt temaga nõus, kirjapildis muidugi. See oli enne, kui ma ta kustutasin). Noh, kui sai valet inimest usaldada, mis seal ikka. Proovin meelde jätta ja järgmine kord tähelepanelikum olla.

Rikas isa: “Paljud inimesed loobuvad ja lähevad otsivad teise töö, parema võimaluse, ja kõrgema palga. Nad mõtlevad, et uus töö või suurem tasu lahendab nende probleemid. Kuid paljudel juhtudel ei lahenda.” (Ibid 40)

Minu märkus: Kunagi ma kirjutasid, et minu vanemad kurdavad, et raha pole ja laenavad palju. Ma kirjutasin ka, et ega tegelikult raha ju ei aita. Kui ma saaksin suure raha, siis nad katavad laenud, aga süües kasvab isu ja harjumus laenude eest ette tarbida ju jääb…

Rikas isa: “See on see, mida paljud inimesed teevad. Lihtsalt aktsepteerivad palgatšekki, samas teades, et nad ja nende pere heitleb/rabeled rahaliselt. Aga kõik, mida nad teevad, on see, et nad mõtlevad, et rohkem raha lahendaks need probleemid. Paljud lihtsalt aktsepteerivad seda, samas mõni võtab endale teise töö ja töötab kõvasti, kuid ikkagi aktsepteerib väikest tasu.” (Ibid 40)

“Vaesed ja keskklass töötavad raha nimel.” (Ibid 41)

“Rikkad lasevad rahal töötada enda jaoks.” (Ibid 41)

Rikas isa: “Mul on heameel, et vihastusid saades kõigest 10 senti töötunni eest. Kui sa poleks vihastunud ja oleksid seda lihtsalt aktsepteerinud, siis oleksin ma pidanud sulle ütlema, et ma ei saa sind õpetada. Õige õppimine võtab energiat, kirge, põletavat soovi. Vihal on suur osa selles valemis, paljud inimesed tahavad mängida ohutult ja tunda end kindlalt (secure). Seega kirg ei juhi neid, küll aga hirm.” (Ibid 41)

Rikas isa: “Inimesed ekspluateerivad ise-end. See on nende hirm, mitte mina.” (Ibid 42)

Rikas isa: “Rohkem raha ei lahenda probleemi. Vaata oma isa. Ta teenib väga palju raha ja ikka ei suuda maksta oma arveid. Paljude inimeste puhul suurendab rohkem raha nende krediiti/võlgu.” (Ibid 42)

Minu märkus: Mõte selles, et kui inimese sissetulek suureneb, siis pank pakub suuremat laenu ja üldiselt inimesed kasutavad seda. Nt vahetatakse vana maja uuema vast, uuem auto ja noorem abikaasa jne…

Rikas isa: “Kui sa tahad õppida raha nimel töötamist, siis püsi koolis, sest seda just seal õpetatakse.” (Ibid 42)

Rikas isa: “Lihtne on õppida raha nimel töötamist, eriti kui sinu peamine emotsioon on hirm (rääkides rahast).” (Ibid 42)

Rikas isa: “Hirm hoiab inimesi tööl/töökohal. Hirm selle ees, et nad ei suuda oma arveid tasuda. Hirm vallandamise ees. Hirm selle ees, et ei ole piisavalt raha. Hirm uuesti alustamise ees. See on eriala või elukutse õppimise hind ja siis töötatakse raha nimel. Paljudest inimestest saavad raha orjad… ja siis saavad nad vihaseks ülemuse peale.” (Ibid 42)

Minu märkus: Ma ei tea, kas ma sellest olen kirjutanud, aga ma olen ka mõelnud, et need brändi-taga-ajavad inimesed on nagu raha orjad. Või need teistest-ilusam-ja-rikkam inimesed….

Rikas isa: “Sind maksustatakse kui sa teenid, kui sa kulutad, kui sa säästad, kui sa sured.” (Ibid 44)

Rikas isa: “Õppimine, kuidas panna raha enda heaks tööle, on eluaegne õpe. Paljud inimesed lähevad kolledžisse neljaks aastaks ja siis nende õpe lõppeb. Ma juba tean, et minu raha-õpe jätkub üle minu eluea, sest mida rohkem ma avastan/õpin, seda rohkem ma näen, kui palju ma veel ei tea. Paljud inimesed ei õpi kunagi teemat (subject). Nad lähevad tööle, saavad oma palgatšeki, tasakaalustavad oma tšekiraamatu (maakeeli: kulutavad raha) ja kõik. Sellele lisaks imestavad, et miks neil on rahaprobleemid. Seejärel mõtlevad, et rohkem raha lahendaks probleemi. Mõni üksik mõistab, et finantshariduse puudumine on probleem.” (Ibid 44)

Rikas isa: “Ma tahan laiendada teie silmaringi (vaatenurka), et te näeksite midagi, mida palju inimesed mitte kunagi ei ole võimalised nägema, sest nende ettenägemisvõime/kujutlus (vision) on liiga kitsas. Paljud inimesed ei näe kunagi seda lõksu kus nad on.” (Ibid 47)

Rikas isa: “Enamus inimestel on hind, sest inimestel on emotsioonid: hirm ja ahnus (greed). Esmalt, hirm olla ilma rahata motiveerib meid kõvasti töötama, ja kui me saame palgatšeki, ahnus ja iha/soov (desire) paneb meid mõtlema kõikidele imelistele asjadele, mida me saame raha eest osta. Nii tekib muster: tõuse üles, mine tööle, maksa arved, tõuse üles, mine tööle… Nende elu juhindub igavesti kahest emotsioonist: hirm ja iha. Kui neile pakkuda rohkem raha, siis nad jätkavad seda tsüklit suurendades kulutusi (spending). Seda ma kutsun Orav-Rattaks (Rat Race).” (Ibid 48-49)

Rikas isa: “Nad tunnevad hirmu, lähevad tööle, loodavad, et raha leevendab seda hirmu, aga nii see ei lähe.” (Ibid 50)

Rikas isa: “Siis nad saavad paar dollarit, ja uuesti tekib rõõm (joy) ja iha (desire) ja ahnus ning uuesti tekib reaktsioon, selle asemel, et mõelda.” (Ibid 49)

Rikas isa: “Raha jooksutab nende elusid ja nad keelduvad tõde tunnistamast. Raha kontrollib nende emotsioone ja hingi.” (Ibid 50)

Rikas isa: “Raha vältimine on täpselt sama psühhootiline nagu kiindumus rahasse.” (Ibid 51)

Rikas isa: “Emotsioonid teevad meist inimese. Sõna “emotsioon” tähendab energia liikumist. Ole aus oma emotsioonide osas ja kasuta oma mõistust ja emotsioone enda toetamiseks , mitte enda vastu.” (Ibid 52)

Rikas ise: “Lihtsalt ole oma emotsioonide vaatleja, mitte reageerija. Paljud inimesed ei tea, mis emotsioon juhib neid. Sinu emotsioonid on sinu emotsioonid, aga sa pead õppima tegema oma asja.” (Ibid 52)

Rikas isa: “Kui inimene ütleb: “Ma pean leidma töö,” siis see on rohkem nagu emotsioonist juhinduv. Selle mõtte on loonud hirm, et raha ei ole.” (Ibid 52)

Rikas isa: “Näiteks, kui hirm, et ei ole piisavalt raha, kasvab, siis nad jooksevad välja, et saada mingi töö, teenivad paar dollarit, mis tapab selle hirmu. Kuid nad peaksid küsima endalt hoopis: “Kas see töö on parim lahendus sellele hirmule pikas perspektiivis?” Ma arvan, et vastus on “ei”. Eriti kui sa vaatad inimese eluiga. Üks töö on tegelikult lühiajaline lahendus pikaajaliselr probleemile.” (Ibid 52-53)

Rikas isa: “Sinu isa on hirmul, et sa ei ole võimaline raha teenima ja ei mahutu ühiskonda. Ära saa minust valesti aru. Ta armastab sind ja tahab sulle parimat. Ma arvan, et tema hirm on põhjendatud. Haridus ja töö on olulised, aga ei käsitle hirmu. See on see sama hirm, (mille tõttu ta ärkab hommikul, et teenida mõned dollarid) mille tõttu ta suhtub nii fanaatiliselt sinu kooliskäimisse.” (Ibid 53)

Rikas isa: “Ma tahan sulle õpetada raha mõju valitsemist (master the power of money). Mitte selle kartmist. Seda koolis ei õpetata. Kui sa ei õpi, siis saab sinust raha ori.” (Ibid 53)

Rikas isa: “Väga oluline on kasutada hirmu ja iha eelistena pikas perspektiivis ja mitte lasta emotsioonidel juhtida/valitseda oma mõtlemist/mõtteid.” (Ibid 54)

Rikas isa: “Kahjuks on paljude inimeste jaoks kool lõpp, mitte algus.” (Ibid 55)

Rikas isa: “Rikkad teavad, et raha on illusioon. Üksnes hirm ja iha hoiavad raha illusiooni ning paneb miljoneid inimesi arvama, et raha on reaalne/päris.” (Ibid 59)

  • Väldi elu ühte suurimat lõksu (Orav-Rattas lõksu).
  • Näe seda, mida teised ei näe.

Rikas isa: “Sa võid näha asju, mida teised inimesed mitte kunagi ei näe.” (Ibid 60)

Rikas isa: “Enamus inimesi ei näe kunagi neid võimalusi, sest nad otsivad raha ja kindlustunnet, seega on see kõik, mida nad saavad.” (Ibid 60)

Rikas isa: “Sellest hetkest, mil sa näed ühte võimalust, hakkad sa neid nägema terve oma ülejäänud elu.” (Ibid 60)

Minu märkus: Nüüdseks on blogilugeja juba väsinud ja mõtleb, et tõlgin terve raamatu ümber. Esimene alapunkt oli jah pikk. Teised on natu lühemad. — Mis me siis teada saime. (1) On allaandjad, võitlejad ja õppijad. (2) Koolist ja haridusest algab kõik, st õpitakse koguelu. (3) Valitse ja tunne oma emotsioone: hirm, iha ja ahnus.

Minu märkus: Kes tundsid end pahasti selle palgatöötaja võrtsustamises raha-orjaga, siis… mina tundsin ka end natuke pahasti. Ma küll kinnitasin endale, et see kõik on ajutine, aga ikkagi. Ma arvan, et see on ameerikalik inimeste mõjutamine, turundus, manipulatsioon. Seega… Võtame natuke vabamalt, eksole…

1.2. Miks õppida finantskirjaoskust?

Esimene ja ainuke reegel: Sa pead tegema vahet varal ja rahalisel kohustusel (kohustisel) ning osta vara. (Ibid 69)

Vaesed ja keskklass omavad kohustisi, aga nad arvavad, et neil on vara.” (Ibid 69)

Kui sa tahad olla rikas, siis sa pead oskama lugeda ja pead mõistma numbreid/arve. (Ibid 71)

1.3. Keskendu oma ärile/kutsumusele

Ray Kroc, McDonald’s: “Minu äri (business) on kinnivara.” (Ibid 99)

Mind your own business.” Mõtle oma ärile. Finantsraskused on otsene tulemus sellele, et inimesed töötavad terve oma elu kellegi teise heaks. Paljudel inimestel ei ole midagi pärast tööiga (st pensionile jäädes). (Ibid 100)

Ray Kroc ütles, et tema elukutse/amet on müügimees, aga tema äriks on kinnisvara. Kiirtoidukett (McDonald’s) toodab tulu/raha (frantsiisi müügituluga), millega Ray tasub säägikoha kasutuses oleva kinnisvara eest. Ehk siis, Ray soovib omada kinnisvara, aga tal pole raha või ei taha oma raha sinna alla panna. Siis ehitab ta kinnisvara peale söögikoha, mis maksab kinnisvara eest ja sedasi saab Ray kinnisvara tasuta (pikas perspektiivis).

1.4. Maksude ajalugu ja ettevõtte võim/jõud

Robin Hoodi idee, võtta rikastelt ja anda vaestele, on kõige rohkem valu/piinu tekitanud vaestele ja keskklassile. Robin Hoodi idee tõttu on keskklass nii raskelt (heavily) maksustatud. Tegelikkuses ei ole rikkad maksustatud. Keskklass maksab vaestele ja eriti haritud kõrgema sissetulekuga keskklass. (Ibid 111)

Minu märkus: Rikkad palkavad head advokaadid, raamatupidajad jne… Seega on neil info, kuidas ära kasutada kõiki maksusoodustusi. Lisaks veel tutvuse poliitikas jne…

Rikkad kasutavad ettevõtet maksukilbina. (Nt see kalavabrik, kus ma töötasin. Igal juhatuseliikmel on oma ettevõte, mille läbi omatakse ka osakest sellest suurest kalavabrikust.

Finants IQ:

  • No 1: on majandusarvestus (accounting). See on finantskirjaoskus. Võime lugeda ja mõista finantsaruandeid. See oskus võimaldab sul tutvuda iga ettevõtte tugevuste ja nõrkustega. (Ibid 121)
  • No 2: on investeerimine. Raha teeb raha teadus. See hõlmab strateegiaid ja valemeid. See on parem ajupoolkera või kreatiivne pool. (Ibid 121)
  • No 3: on turgude mõistmine. Nõudluse ja pakkumise teadus. Siin on vaja teada “tehnilisi” turu aspekte, mis on emotsioonidest ajendatud. Trickle Me Elmo nukk jõulude ajal 1996 on näide tehnilisest või emotsioonist ajendatud turust. Teised turu tegurid/mõjurid/faktorid on “fundamentaalsed” (põhiline, põhjapanev) või investeeringud majanduslikus mõttes. Kas investeering on loogiline (make sense) või ei ole, see sõltub hetke turu olukorrast? (Ibid 121) Keegi ostab ja keegi müüb. (Ibid 141)
  • No 4: on seadus. Teadlikkus majandusarvestuse, ettevõtte, osariigi ja riigi reeglitest ja regulatsioonidest. Ma soovitan mängida reeglite järgi. (Ibid 141) Teadmised maksusoodustustest ja ettevõtte poolt pakutavast kaitsest (omanike kahjum on piiratud sissemakstud omakapitaliga) võimaldab rikastuda palju kiiremini kui lihtsalt töötamine või FIE-na tegutsemine. (Ibid 122)
    • (No 4.1) Maksusoodustused: Ettevõtted saavad teha nii palju asju, mida üksikisikud ei saa. Nt maksta kulude eest enne maksude maksmist.  Töötajad teenivad ja maksavad maksu ning seejärel püüavad elada sellest, mis järele jääb. Ettevõte teenib, siis kulutab kõik, mis saab ja siis maksustatakse kõike seda, mis järele jääb. (Ibid 122)
    • (No 4.2) Kaitse kohtu-/seaduse ees (lawsuits). Kui keegi kaebab rikka üksikisiku kohtusse, siis sageli põrkub ta vastu legaalset kaitset ning avastab, et rikas inimene ei oma tegelikult mitte midagi. Nad kontrollivad/valitsevad kõike, aga nad ei oma mitte midagi. Vaesed ja keskklass omavad kõike ja kaotavad selle valitsusele või kaaskodanikule, kellele meeldib rikkaid kohtusse kaevata. (Ibid 122-123)

Rikkad ettevõttega (Ibid 123): (1) teenivad, (2) kulutavad, (3) maksavad makse

Vaesed kes töötavad ettevõtte heaks (Ibid 123): (1) teenivad, (2) maksavad makse, (3) kulutavad

1.5. Rikkad leiutavad (invent) raha

Tavaliselt ei hoia meid tagasi tehnilise informatsiooni puudus, vaid pigem enesekindluse puudus. (Ibid 128)

Minu isikliku kogemus on, et finantsgeenius sinus nõuab tehnilisi teadmisi sama palju kui julgust. Kui hirm on liiga tugev, siis geenius on mahasurutud. (Ibid 128)

Miks riskida? Miks ma pean vaevama oma pead ena finants-IQ arendamisega? Miks pean ma saama finantskirjaoskajaks? Ja vastus neile küsimustele on: Lihtsalt selle pärast, et saada rohkem valikuvõimalusi. (Ibid 129)

Intelligentsed inimesed on need, kes töötavad või palkavad endast intelligentsemaid inimesi. (Ibid 150)

1.6. Tööta õppimise, mitte raha jaoks (nimel)

Robert kohtub ühe kirjaniku-neiuga.

Ma olin näinud mõndasid artikleid, mis olid tema kirjutatud ja need avaldasid muljet. Tal oli ulatuslik (tough), puhas kirjutamisstiil. Tema artiklid hoidsid lugejas huvi. (Ibid 155)

Neiu ütles vaikselt: “Minu töö ei näi kuhugi viivat. Kõik ütlevad, et minu novellid on suurepärased, aga midagi ei juhtu. Seetõttu ma hoian oma tööd siin ajalehe juures. Vähemalt maksab see arved. Kas sul on mõni soovitus?” (Ibid 155)

Robert soovitas tal müügikoolitusele minna.

Ta kangestus: “Kas sa ütled, et ma peaksin minema kooli, et õppida müümist? Mul on magistrikraad inglise keele kirjanduses. Miks ma peaksin minema kooli, et õppida müügimeheks? Ma ole professionaal. Ma läksin kooli, et treenida end professionaaliks, et ma ei peaks olema müügimees. Ma vihkan müügimehi. Kõik, mida nad tahavad, on raha. Seega ütle mulle, miks ma peaksin õppima müümist?” (Ibid 156)

Minu märkus: Seda oli huvitav lugeda. Ma nii tahaks loota, et mina selline pole. Ma teadvustan endale, et mul on magistrikraad ühes kitsas valdkonnas, aga kõigis teistes valdkondades olen ma lapsekingades. Seega suudan ma nii vabalt ja ilma häbitundeta teha oma vabrikutööd ja olla seal nii oskamatu… Ma tean ka, et müügioskus on oluline. Ennast tuleb müüa tööturul (st töövestlus), vallalise turul (kirjad potentsiaalsetele sõpradele) jne… Müük, müük, müük… Kunagi pidin telefoniteel müüma tahmakassette, sealt sain vaid kopika. Nõme orjatöö ja rumal ülemus. :D Aga tahtsin öelda, et ma sõtsin sealt natuke müügikogemust ja võõrale helistamise kogemust, kusjuures ise toodet ei tundnud. Mõne müügi suutsin teha. Ma olin seal vaevalt kuuaega ja ma olen ikka väga müügikauge inimene. Aga minust võib veel asja saada…

Minu märkus: Ma puutun pidevalt kokku selliste inimestega nagu see kirjaniku-neiu. Keeltekoolis just oli üks selline juhus. Ma ei tea, kas asi on minu ülimadalas enesehinnangus või milles, aga mina küll ei arva, et mingi kraad teeb minust targema või võimekama inimese kui teised. Kuid tuleb mainida, et minusuguseid on vähe. Ju siis on see kraad ikka nii veremaiguga tulnud, et tuntakse end juba rohkemana kui (lihtne-)inimene.

2. Põhjused, miks inimesed töötavad raha jaoks (nimel)

2.1. Hirm

Tuleb üle saada raha-kaotamise hirmust. Põhjus, miks enamus inimesi ei võida finantsiliselt on see, et raha-kaotamise piin/valu on palju suurem kui rõõm/nauding rikas olemisest. Kõik tahavad minna taevasse, aga keegi ei taha surra. (Ibid 176)

2.2. Künism – häbematus, jultumus, jõhker avameelsus

“Ma ei ole tark.” “Ma ei ole piisavalt hea.” “See ja see on parem kui mina.” (Ibid 180)

Me mängime “Mis siis, kui…?” mängu. (Ibid 180)

Või meil on sõbrad või lähedased, kes tuletavad meile meelde meie puudusi, sõltumata sellest, kas me seda küsime. “Miks sa arvad, et sa suudad seda?” (Ibid 180)

Need sõnad tekitavad sageli suure ebakindluse, mille tulemusena me ei hakkagi tegutsema. Kohutav tunne on kõhus. Mõnikord me ei saa magada. Me ei suuda liikuda edasi. Seega me seisame seal, kus on turvaline ja võimalused lähevad meist mööda. (Ibid 180)

2.3. Laiskus

Hõivatud (busy) inimesed on sageli need kõige laisemad. (Ibid 185)

Minu märkus: Oluline oskus on oma aega juhtida. See läheb ka täkkesse, et töötutel on kõige vähem vabaaega. Ma ka istun kodus, aga ega suurt midagi tehtud ei saa… Minu puhul on see stress või peale pressiv depressioon, mis võtab kogu mu energia. Juba hommikul võtlen endaga, et voodist välja saada, sest iseenesest kohustust pole. (Kohustus enda ja oma tuleviku ees on, aga kohustus enda ees, see on mitte mingi kohustus.) Ma arvan, et oma aja produktiivne kasutamine on väga keeruline. Mul on ju üks aeg ja ma pea selle jagama meelelahutusega, söömisega, perekonnaga, sõpradega (mul vist üks sõber on), koduloomadega, koristamine jne… Kellele kui palju. Vahel ei saa kõike igapäev teha… See on keeruline… Ja siis ongi, et näiliselt rabelen pööraselt palju: igal hommikul tõstan kogu oma paberimajanduse voodile, sätis läpaka valmis ja vean neid juhtmeid ja võtan joogi ligi jne… ning õhtul kõik jälle tagasi. Aga kui oleks oma üks kindel koht, kontorilaud, siis säästaksin ma iga päev nii mõnegi minuti. Saaksin kohe arvuti käivitada ja tegutsema asuda… Ja ma ei hakka FB-st ja mailidest rääkimagi ning teiste blogidest ja uudiste lugemisest (ma nimetan seda meelelahutuseks ja ma vajan seda, sest mu elu ei ole just rõõmus praegu). :D

2.4. Harjumused

Sinu elu peegeldab rohkem sinu harjumusi kui sinu haridust. (Ibid 188)

2.5. Ülbus

Ego + teadmatus/võhiklikkus (ignorance) = ülbus (arrogance) (Ibid 191)

Rikas isa: “See, mida ma tean, teeb mulle raha. Selle tõttu, mida ma ei tea, kaotan ma raha. Igakord, kui ma olen olnud ülbe, olen ma kaotanud raha, sest ma tõsimeeli usun, et see, mida ma ei tea, on  ebaoluline.” (Ibid 191)

Minu märkus: Mina ei taha ka ülbe olla. Vahel võib see nii näida, sest ma kasutan seda enesekaitseks. Ma püüan olla vatud meelega ja tolerantne. Kui muud ei saa, siis vähemalt kuulata see teine arvamus ära.

3. Kümme punkti (sammu), kuidas arendada end (oma andeid, oskuseid…)

3.1. Vaimu jõud

 

Soov, midagi saavutada, on suurem kui hirm (Tegutsemise ajend või eesmärk on üle reaalsuse). Ma vajan ajendit (reason), mis oleks suurem, kui reaalsus. Kui sa küsid enamus inimestelt, kas neile meeldiks olla rikas või finantsiliselt vaba, siis nad vastaksid “jah”. Aga siis saabub reaalsus. See tee tundub liiga pikk ja seal on liiga palju mägesid ja ronimist. Palju lihtsam on töötada raha nimel (ja anda ülejääk oma vahendajatele/maakleritele). (Ibid 196)

Kui sul ei ole tugevat ajendit (strong reason), siis pole põhjust edasi lugeda, sest see kõlaks nagu “liiga palju tööd”. (Ibid 198)

3.2. Valikute vägi

 

Ma valin rikas olemise ja ma valin selle igapäev. (Ibid 199)

See on peamine põhjus, miks inimesed tahavad elada vabal maal, sest me tahame võimalust valida (powe to choose). (Ibid 198)

“Ma ei ole rahast huvitatud.” “Ma ei saa kunagi rikkaks.” “Ma ei pea muretsema, ma olen veel noor.” “Kui ma teenin natuke raha, siis ma mõtlen oma tulevikule.” “Minu abikaasa korraldab rahaasju.” (Ibid 198)

Nende lausete probleem seisneb selles, et need röövivad inimeselt (kes on sellised mõtted valinud) kaks asja: (1) aega, mis on kõige kallim vara ja (2) õppimisvõimaluse. Raha puudumine ei ole vabaduseks, miks mitte õppida. (Ibid 198)

Investeeri alguses haridusse. Tegelikult, ainus tegelik vara/põhivara (real asset)on sinu mõistus. See on kõige võimsam tööriist, mida me valitseme. (Ibid 199)

Tõeliselt intelligentne inimene tervitab uusi ideid, sest need lisavad sünnergiat teistele kogunenud ideedele. Kuulamine on palju tähtsam kui rääkimine. Seetõttu on inimesel kaks võrva ja kõigest üks suu. (Ibid 200)

Küsi küsimusi, vaidlemise asemel. (Ibid 200)

3.3. Seltskonna/patnerluse jõud (power).

Vali sõpru hoolikalt. Ma ei vali omale sõpru nende finantsaruannete põhjal. Mul on tegelikult vaeseid sõpru ja samas ka sõpru, kes teenivad miljoneid igal aastal. Mõte on selles, et ma õpin neilt kõigilt. Ma teadlikult võtan vaevaks, et neilt õppida. (Ibid 201)

Ma õpin isegi sõpradelt, kellel on finantsraskused. Ma näen, mida mitte teha. (Ibid 201)

Hoiatus: Ära kuula vaeseid ega hirmul inimesi. (Ibid 201)

Üks ekspert ütleb, et turud on liikumas langusesse ja teine ütleb, et tulemas on boom. Kui sa oled nutikas, siis kuulad sa neid mõlemaid. Hoia oma meel avatud, sest mõlemal on tugevad/kehtivad argumendid. (Ibid 202)

Ma pean ütlema, et kõige raskem asi rikkuse ehitamisel on olla aus ise-enda vastu ja mitte minna kaasa selle inimkarjaga (crowd). (Ibid 202)

Tark investor ostab investeeringu siis, kui see pole populaarne. Nad teavad, et nende kasum on tehtud siis, kui nad ostavad, mitte siis, kui nad müüvad. Nad ootavad kannatlikult. (Ibid 202-203)

Raha on valmistatud/tehtud informatsioonist. (Ibid 203)

3.4. Kiire õppimisvõime.

Õpi selgeks valem ja siis tee endale selgeks veel uuem valem. (Ibid 203)

Et küpsetada leiba, järgib iga pagar retsepti, isegi siis, kui see on vaid nende peas. See sama tõde kehtib ka raha tegemisel. Seepärast kutsutakse raha sageli tainaks (dough). (Ibid 203)

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, ei ole enam oluline niivõrd see, mida sa tead, sest sageli on teadmised vanad. Vaid oluline on kiiresti õppida. See oskus on hindamatu. (Ibid 204-205)

3.5. Enese distsipliin.

Maksa endale esimesena. Kui sa ei saa kontrolli enda üle, siis ära püüa rikkaks saada. Sa peaksid esmalt soovima liituda Marine Corps’ga või mõne religioosse korraga, sedasi sa saad kontrolli enda üle. Investeerimise juures on ebaloogiline teha raha ja siis see ära visata/tuulde lasta. Enese distsipliini puudumise tõttu laostuvad enamus lotomiljonääre üsna ruttu. Kui inimene rikastub kiiresti/ootamatult, siis enese distsipliini tõttu läheb ta välja, ostab uue auto või kruiisib ringi. (Ibid 205)

Juhtimisoskused: (1) rahakäibe juhtimine, (2) inimeste juhtimine (3) isikliku aja juhtimine. (Ibid 206)

Põhjus, miks mul ei ole suurt krediitkaardi võlga, on see, et ma tahan maksta endale esimesena/esimeses järjekorras. Põhjus, miks ma minimeerin oma sissetulekuid on see, et ma ei taha maksta valitsusele. (Ibid 209)

Vastus on:

  • (3.5.1) Ärge võtke suurt võlakohustust. Hoia kulutused madalad. Esmalt ehita üles oma varad. Seejärel osta endale suur maja või ilus auto. Orav-rattasse kinni jäämine ei ole intelligentne. (Ibid 2019)
  • (3.5.2) Kui sul on kohustisi rohkem kui vara, siis ära anna oma sääste ega investeeringuid ära. Ma lasen oma võlausaldajatel ja isegi valitsusel enda peale karjuda. Ma Kasuta seda survet/pressi, et inspireerida finantsgeeniust enda sees, mille abil leida uusi rahategemise mooduseid ja seejärel maksa oma arved. Sedasi suurendad sa rahategemise võimalusi ja oma finantsintelligentsust. (Ibid 209-210)

Rikkad teavad, et sääste tuleks kasutada üksnes rohkema raha loomisel, mitte arvete maksmiseks. (Ibid 210)

Kui sulle ei meeldi finantssurve, siis leia uus valem, mis töötab sinu jaoks. Üks hea asi on kulude kärpimine, pane oma raha panka, maksa tulumaksu rohkem kui peaksid, osta turvalisi investeerimisfondi osakuid ja saad keskmise. (Ibid 210-211)

Kui sa äratas endas finantsgeeniuse, siis saad sa kõik elu maiuspalad, saad rikkaks ja maksad arved, ilma hea elu ohverdamiseta. (Ibid 211)

3.6. Hea nõu eelis.

Maksa oma vahendajatele/maakleritele hästi. Ma näen sageli inimesi, kes panevad maja ette sildi “Müügiks, otse omanikult”. Ma näen TV-st, et paljud inimesed kaebavad “allahinnatud maaklerite” üle. (Ibid 211)

Rikas isa uskus sellesse, et professionaalidele tuleb maksta hästi ja ma olen selle seisukoha temalt üle võtnud. (Ibid 211)

Kui (ja ma tõesti mõtlen kui) nad on professionaalid, siis nende teenus peaks tootma sulle raha. Ja mida rohkem raha nad teevad, seda rohkem raha saad sina. (Ibid 211)

Maakler on sinu silmadeks ja kõrvadeks turul. Nad on seal igapäev, seega sina ei pea seda tegema. Sina saad mängida nt golfi samalalal. (Ibid 212)

Minu märkus: Sama on ka töötajatega. See ongi vist ettevõtluse mõte. Panen teised enda eest tööle ja käin põllupealt raha korjamas…

Inimestele meeldib jootraha jagada kulude veerus ja hoida kokku varade veerus. See ei ole finantsintelligentsus. (Ibid 212)

Minu märkus: Mulle tohutult meeldib seeline lähenemine. Ta lihtsustab oma mõtteid. Seob igapäeva elu finantsaruannetega ja nende terminitega… I’m loving it!!

Ole õiglane/aus ja enamus neist on õiglased/aus sinuga. Kui ainus, mis sa mõtled on see, kuidas kärpida nende tasusid (commissions), siis miks nad peaksid soovima olla sinu juures? (Ibid 212-213)

3.7. Oskus saada midagi tasuta.

Ole indiaani andja. Kui esimesed uusasunikud tulid Ameerikasse, siis olid nad jahmunud ameerika indiaanlaste kultuuri tavast. Nt kui uusasunikul oli külm, siis indiaanlane andis talle teki. Erinev arusaam kingitusest. Seega uusasunikud olid sageli häiritud/volvunud, kui indiaanlased küsisid seda tagasi. Indiaanlased olid sammuti löödud, kui taipasid, et uusasunikud ei taha seda tagasi anda. Sealt tuleb termin “indiaani andja” (Indian giver). Lihtne kultuuriline arusaamatus. (Ibid 213)

Ma olen kaotanud raha palju kordi, aga ma mängin ainult rahaga, mille kaotamist ma võin endale lubada. (Ibid 213)

Minu märkus: Mu isa armastas minult raha küsida. Ja ma teadsin, et tema käest seda eriti tagasi ei tule. Seega, kui mul polnud vabaraha, siis ütlesin, et mul pole raha. Kuigi tegelikult oli üüriraha paarsada eurot ikka arvel. Ehk siis, ma ei laenanud talle oma üüriraha, söögiraha, kooliraha, sest ma teadsin, et see ei tule tagasi või ei tule õigeaegselt tagasi… Ühele teisele inimesele laenasin kokku 600 eur. Ka oli näha, et tagasi ei tule. Ma isegi ei lähe küsima, kuigi mul endal on näpud põhjas. Ma ju näen, et sealt pole midagi võtta. Mina saan ikka hakkama. Võtan seda kui kooliraha. (Hoia kiindumus/armastus ja raha eraldi.) :D

Ray Kroc (McDonald’s) müüb burgeri frantsiise, mitte selle pärast, et ta armastaks burgereid, vaid selle pärast, et ta tahab saada tasuta frantsiisi all olevat kinnisvara. (Ibid 215)

Tark investor vaatab kaugemale kui vaid ROI (tulu investeeringult). See on vara, mille sa saad tasuta, kui sinu raha tuleb kord tagasi (nt ettevõtlus-tuluna pikema perioodi vältel). (Ibid 215)

3.8. Keskendumise võime.

Sõbra lapsel arenes halb harjumus, raha laristada. Ästa 16 saanud ja soovis oma isiklikku autot. Ettekääne oli: “Kõikide tema sõprade vanemad on andnud neile autod.” Poiss tahtis minna oma säästude kallale (kasutada neid sissemaksuna). (Ibid 215)

Roberti isa teeb poisiga kokkuleppe, et poiss saab 3000 dollarit ja siis õpib investeerimist ning investeerib selle raha aktsiaturgudele. Kui ta on aktsiaturgudelt teeninud 6000 dollarit, siis ta ei pea seda 3000 dollarit tagasi maksma ja võib osta endale auto.

Roberti sõber: “Ma parem lasen tal kaotada kõik nüüd, kui oodata kuni ta minu vanuses riskib kõige kaotamisega. Peale selle on see 3000 dollarit senimaani parim kulutus tema haridusele. See, mis ta õpib jääb talle kogu eluks ja on näha, et temas on kasvamas uus suhtumine raha võimu. Ma arvan, et ta lõpetab raha tuulde loopimise.” (Ibid 216)

Robert sõber: “Ta loeb aplalt Wall Street ajakirja, jälgib indikaatoreid ja vaatab CNBC’d MTV asemel.” (Ibid 216)

Ma armastan oma luksust nagu ka teised, kuid erinevus on selles, et mõni ostab oma luksuse laenuga (laenu raha eest). (Ibid 217)

Kui ma tahan osta endale Porsche, siis lihtsaim viis oleks helistada panka ja võtta laenu. Selle asemel, et keskenduda/fokusseeruda kohustiste veerule, valin ma varade veeru. (Sean ma fookusesse varade veeru.) (Ibid 217)

3.9. Müüdi/muistendi jõud.

Vajadus kangelaste/iidolite järele. (Ibid 218)

Kui ma olin laps, siis ma imetlesin väga Willie Mays’i, Hank Aaroni, Yogi Berrat. Nad olid minu kangelased. Lapsena olles mängisin ma “väikses liigas” ja soovisin olla nagu nemad. Ma kogusin ja hoidsin pesapallikaarte. Ma tahtsin teada neist kõike. (I know the stats, the RBI, the ERAs, their batting averages, how much they got payd, and how they came up from the minors.) Ma tahtsin teada kõike, sest ma tahtsin olla nagu nemad. (Ibid 218)

Nüüd on minu eeskujudeks: Donald Trump, Warren Buffett, Peter Lynch, George Soros, Jim Rogers. (Ibid 219)

  • Ma jälgin, kuhu investeerib Warren Buffett ja loen nii palju kui saan tema turu nägemuse kohta (kuidas tema turuolukorda kirjeldab, milliseks seda peab).
  • Ma loen Peter Lynch’i raamatuid, et mõista kuidas tema aktsiaid valib (trende analüüsib).
  • Ma loen Donald Trump’i raamatuid ja püüan aru saada, kuidas läbirääkida, kokkuleppeid sõlmida ja kuidas panna tehingud kokku. (Ibid 219)

Kui nemad suudavad seda, siis suudan mina ka. (Ibid 219)

Minu märkus: Seda lugedes ma taipan, et minu iidolid ei ole iidolid/kangelased selles mõistes nagu Robert kirjutab. Ma püüan just öeda, et ma võin lugeda üles mõned nimed, kelle kirjutised minus huvi tekitavad, aga… Ma ei suuda nende nimesid õigesti kirjutada, olen lugenud mõne üksiku raamatu neist või nende poolt kirjutatud. Ma isegi pole neid FB lisanud ega jälgi nende kodulehtesid… Ai-ai… Kodutöö tegemata. :D Ma püüan end parandada. Püüan täitsa selgeks saada, kes on minu iidolid ja siis õpin nende nime õigesti kirjutama. :D (Ei tegelikult teeksin ma ikka rohkem…)

3.10. Andmise vägi.

Rich dad: “Kui sa tahad midagi, siis esmalt pead sa sellest loobuma/sa pead seda andma.” (Ibid 219)

Minu mõlemad isad olid õpetajad. Mu rikas isa andis mulle õppetunni (mida ma kannan endaga kaasas kogu oma elu), selleks oli heategevuse ja andmise vajalikkus. Mu haritud isa andis palju aega ja teadmisi, aga peaaegu mitte kunagi ei andnud raha. Ta ütles, et ta annab siis, kui tal on ekstra-raha. Muidugi oli tal väga harva seda ekstra-raha. (Ibid 219)

Minu märkus: Minu kunagine õppejõud (P. Tannik) ütles, et kõige parem õppimise viis on õpetamine. Ta rääkishe nalja, et esimesel päeval tuleb õpetaja klassi ette ja räägib asja ära, kuid keegi ei saa aru. Teisel päeval tuleb uuesti, räägib sama asja ära, ta ise hakkab juba vaikselt aru saama, aga õpilased ei saa midagi aru… Ma olen samameelt. Seetõttu ma ülikooli ajal kõiki soovijaid aitasingi õppimisel ja pärast ülikooli ka. Noh, mina sain asja natuke selgemaks. :D

Sageli üksnes see mõtlemise protsess (mida ma tahan ja kuidas ma annan seda kellelegi teisele), murrab läbi preemia saju. (Ibid 220)

Minu märkus: Nagu näha, siis ma ise ka päris täpselt aru ei saanud. Aga ma arvan, et siin on oluline just see mõtlemine. (Mis on raske töö ja ma sellega valdavalt ei tegele.) Selle probleemi lahendamine on omaette ülesanne ja kui sa oled vastuse leidnud, siis oled juba põhimõtteliselt selle juba saavutanud. Noh, edu stsenaarium on valmis, mine ja mängi oma roll reaalselt ära… See on sama, mis eesmärkide püstitamine ja nende kirjutamine. Peep Vain ka kirjutas, et teinekord piisab, kui kirjutad oma soovid või eesmärgid paberile ja siis alateadvus ise tegeleb edasi. Ehk siis sinule jääb mulje, et õnn kukkus laest… Ilus eksole?!

Millal iganes ma tunnen, et inimesed ei naerata mulle, ma alustan ise naeratamist ja ütles “tere” ning maagilisel kombel on minu ümber rohkelt naeratavaid inimesi. See on tõsi, et sinu maailma on kõigest sinu enda peege. (Ibid 220)

4. Hakka tegutsema! TAKE ACTION!!!

 

4.1. Lõpeta see, mida sa praegu teed.

Tee paus ja hinda, mis töötab ja mis ei tööta. Ebanormaalsuse definitsioon on: tee samu asju/tegevusi ja oota teistsuguseid tulemusi. Lõpeta nende asjade tegemine, mis ei tööta ja otsi midagi uut. (Ibid 223)

4.2. Otsi uusi ideid.

Uute investeerimis-ideede jaoks lähen ma raamatupoodi, otsin eristuvaite ja unikaalsete teemadega raamatuid. Ma nimetan neid valemiteks. Ma ostan “kuidas teha” raamatu valemist, millest ma ei tea midagi. Nt ma olin raamatu poes ja leidsin raamatu “The 16 Percent Solution” autoriks Joel Moskowitz. Ma ostsin raamatu ja loen seda. (Ibid 223-224)

TAKE ACTION!!! Tegutsege!!!

Minu märkus: See oli see koht, kus ma võitlesin Larsile kirjutamise vastu, aga… Pärast seda ju enam ei saanud. Mul oli just puudu see väike tõuge, et vajutada “send” nuppu… :D Oleks töö-otsimisega ja muude asjadega ka nii, et piisab vaid mingist lausest paberil ja ma juba tegutsen. :D

4.3. Leia keegi, kes on teinud seda, mida sa tahad teha

Vii nad lõunale. Küsige neilt nõuandeid/vihjeid, väikseid trikke äri kohta. “As for 16 percent tax lien certificates”, läksin ma osariigi maksukontorisse ja leidsin valitsuse töötaja, kes selles kontoris töötas. Ma uurisin välja, et ka tema investeerib sellel maksureal. Ma kutsusin ta kohe lõunale. Ta oli elevil sellest, et rääkida mulle kõigest, mida ta teab ja kuidas seda teha. Pärast lõunat kulutas ta terve õhtupooliku, et mulle näidata seda kõike. Järgmisel päeval leidsin ma kaks suurepärast kinnisvara tema abiga ja olen kogunud 16 % intresse alates sellest ajast. Mul kulus päev, et lugeda raamatut, üks päev kulus tegutsemiseks, üks tund lõunaks ja üks päev, et hankida kaks head tehingut. (Ibid 224)

4.4. Mine kursustele ja kuula veebiloenguid. (Raamatud, youtube… jne)

Ma otsin ajalehest uusi ja huvitavaid loenguid. Paljud on tasuta, aga mõne eest tuleb maksta väikest tasu. Samas ma võtan osa ja maksan kalliste seminaaride eest teemadel, mida ma tahan õppida. Ma olen rikas ja vaba töötamisest, just tänu nendele kursustele (mille ma olen läbinud). Mul on sõbrad, kes ei võtnud neid kursuseid, nad ütlesid, et ma raiskan oma raha ja senimaani töötavad nad samal töökohal. (Ibid 224)

4.5. Tee terve hulk pakkumisi

Kui ma tahan mingit osa kinnisvarast, siis ma vaatan paljusid kinnisvaraobjekte ja üldiselt teen oma pakkumise. Kui sa ei tea, mis see “õige pakkumine” on, siis seda ei tea minagi. See on kinnisvaramaaklerite töö. Nemad teevad pakkumisi. Mina teen nii vähe tööd kui võimalik. (Ibid 224-225)

Sa ei tea, mis on õige hind seni, kuni sul on tehingu teine pool. (Ibid 225)

Enamus müüjaid küsivad liiga palju. Tee oma pakkumine. Võib juhtuda, et keegi ütleb “jah”. (Ibid 225)

Minu märkus: Mina tegin seal veebi-põhisel (rahvusvahelisel) vallaliste turul ka oma pakkumised, kui kirjutasin viiele noormehele kirjad ja vaid üks vastas. Kui ma eelnevat teksti lugesin, siis ma mõtlesin, et ma oleksin pidanud oma esimesed kirjad rohkem läbi mõtlema ja lähenema teaduslikult ning puhanud peaga. Mitte väsinud peaga õhtul midagi kokku klopsima. Mis minu kirjadest oli puudu, see oli just see pakkumine, see osa, kus ma kirjeldan, mida nemad saavad sellest, et minuga kohtuvad või nii.. :D (Ei, mitte seksi. Head seltskonda, nalja, huvitavaid mõtteid, kohtumise teise kultuuriga jne…) Aga see selleks…

4.6. Viska regulaarselt pilk peale alale/piirkonnale, mille vastu sul huvi on. (Sörgi, jaluta, sõida läbi).

Sörgi, jaluta või sõida teatud piirkonnas kord kuus umbes 10 minutit. Ma olen leidnud mõned oma parimad kinnisvarainvesteeringud sörkides. Mulle meeldib käia sörkimas ja ma võin käia seda tegemas teatud naabruskonnas aasta/aastaid. Ma otsin muutuseid. Et tehingus oleks kasum, peaks seal olema kaks elementi: (1) soodne ost (bargain) ja (2) muutus. Seal on palju soodsaid pakkumisi, aga on vaja muutust, et see soodne ost muutuks kasulikuks võimaluseks. Kui ma sörgin, siis teen ma seda selles naabruskonnas, kuhu ma soovin investeerida. Korduvus võimaldab mul märgata muutuseid. Ma märkan kinnisvarakuulutusi, mis on olnud üleval pikkaaega. See võib tähendada, et müüja võib olla leplikum tehingu osas. Ma jälgin kolimisautosid, kas kolitakse sisse või välja. Ma peatun ja vestlen juhtidega. Ma vestlen postiljonidega. See on uskumatu, kui palju informatsiooni neil on ühe piirkonna kohta. (Ibid 226)

Minu märkus: Vahel ma tajun, et minu peale vaadatakse viltu, sest mul on magistrikraad, aga ma töötan tootmises, olen lihttöötaja. Mina jällegi ei saa aru, miks inimesed nii lühinägelikud on. Tootmises on palju informatsiooni, seal tehakse valmis see toode, mis vahetatakse raha vastu. Seega on tootmine just üks olulisemaid kohti, ettevõttes. Minul pole tootmisettevõttes töötamise kogemust. Mina ei mõista nende keelt… Ma arvan, et paljud ettevõtjad ei kasuta ära kogu informatsiooni, mis neil on. Sest nad ei saa seda infor kätte. Nad ei oska küsida. Ja just see pärast ma peangi oluliseks töötada tootmises, et ma õpiksin neid inimesi mõistma, et ma oskaksin õigeid küsimusi esitada, et ma oskaksin küsimuse õigesti seada.

Minu märkus: Ma ei hakka siin Jakobsoni-kommunikatsiooni-mudelist rääkima. Aga ütleme nii, et kui sõnumisaatja saadab sõnumi välja, siis pole üldsegi mitte 100% kindel, et sõnumisaaja saab sama info. (Müra, vt see telefoni-mäng.) Et asi arusaadavam oleks siis. Ülemus küsib: “Miks täna liin nii aeglaselt liigub?” Töötajad ei oska vastata või näidatakse näpuka ebameeldiva kolleegi poole. Teinekord aitab vaatlemine, otsid üles selle pudelikaela. Äkki teeb pudelikaelas olev isik üleliigseid liigutusi, äkki ei sobi teatud inimesed koos töötama… Mul praegu veel eriti kogemusi pole, seega ei oska ma häid näiteid tuua… Samas… Töötajad teavad, kes töötab kõige kiiremini, kes aeglasemalt, kellele, mis kõige paremini sobib. Kallis ülemus, mine ja küsi, uuri. Sa ei pea alati ise ratast leiutama… Muidugi naistega töötades peavad küsimused olema õigesti vormistatud. See on juba omaette teema… Ei küsita otse, kas sul meest ka kodus on, vaid “kes sul puud tuppa toob?”…

4.7. Sa pead teadma, mida sa otsid ja siis mine otsi seda

Aktsiainvesteeringute puhul meeldib mulle Peter Lynch’i raamat “Beating the Street”, see on valem, kuidas valida kasvava väärtusega aktsiaid. Ma olen avastanud, et väärtuse leidmise põhimõtted on samad nii kinnisvara, aktsiate, investeerimisfondide, uute ettevõtete, uue kodulooma, uue kodu, uue abikaasa, kui ka allahinnatud pesuvahendite puhul.

4.8. Ära ole tarbija.

Ära jookse teiste järel nn. kuulduse-kohaselt kallinavat (hetkel odavat) kaupa ostma ja ära jookse turult (kohe) minema, kui seal on langus või raskused (crash). (Ibid 227)

Miks on tarbija alati vaene. Kui kaubanduskeskuses on allahindlused, ütleme, et WC-paber on odav, siis tarbijad jooksed seda ostma ja aktsia/toote hind tõuseb. Kui aktsiaturul on allahindlused (sageli öeldakse korrektuur või crash), tarbijad jooksevad sealt ära. Kui kaubanduskeskuses kasvavad hinnad, siis tarbijad ostavad mujalt. Kui aktsiaturgudel kasvavad hinnad, siis tarbijad alustavad ostmist. (Ibid 227)

4.9. Vaata õigesse kohta.

Otsi õige kanal või viis, kuidas tooteni ja tehinguni jõuda. (Ibid 227)

Naaber ostis ühisomandi/ridaelamuboks (condominium) 100 000 dollari eest. Ma ostsin samasuguse tema kõrvale 50 000 dollari eest. Ta ütles, et ta ootab kuni hinnad tõusma hakkavad. Ma ütlesin, et kasum tehakse ostes, mitte müües. Tema ostles kinnisvaramaakleriga, kellel omal polnud kinnisvara. Mina ostlesin panga osakonnas, mis tegeleb hüpoteegi väljaostuõiguse kaotanud kinnisvaraga (foreclosure). Ma maksin 500 dollarit kursuse eest, kuidas investeerida kinnisvarasse. Naaber arvas, et 500 dollarit selle kursuse eest on palju. Ta ütles, et ta ei saa seda endale lubada (ta ei võimaldanud endale aega). Seega ta ootab kuni hinnad hakkavad kasvama. (Ibid 227)

4.10. Esmalt otsi inimene, kes soovib osta ja seejärel otsi inimene, kes soovib müüa

Mu sõber otsis ühte kindla suurusega maatükki. Tal oli raha, aga polnud aega. Ma leidsin ühe suure tüki maad, mis oli suurem, kui mu sõber soovis. Helistasin sõbrale ja tema soovis, vaid osa sellest. Seega ma müüsin osa talle ja ostsin maatüki. See ülejäänud maa oli minu jaoks nagu tasuta. Jutu moraal on järgnev: Osta pirukas ja lõika see osadeks. Enamusinimesi vaatab seda, mida nad saavad endale lubada, seega nad vaatavad liiga vähe. Nad ostavad vaid tüki pirukast ja maksavad sama/väiksema koguse eest rohkem. Väiksed mõtlejad ei tee suuri läbimurdeid. Kui sa tahad saada rikkaks, siis mõtle esiteks suuremalt. (Ibid 227-228)

Kui minu ettevõtte soovis välja vahetada arvutid, siis ma helistasin sõpradele ja küsisin neilt, kas nad on ka valmis ostma. Me läksime kahe erineva pakkuja juurde ja kauplesime head tehingu, sest me tahtsime osta nii palju arvuteid. Ma olen seda sama teinud aktsiatega. Väiksed inimesed püsivad väiksed, sest nad mõtlevad väikselt “tegutse üksi või ära tegutse üldse”. (Ibid 228)

4.11. Õpi ajaloost

Kõik suured ettevõtted aktsiaturul alustasid väikestena. Colonel Sanders ei saanud rikkaks enne, kui oli kaotanud kõik, olles 60-aastates. Bill Gates oli üks rikkamaid mehi maailmas enne 30-aastaseks saamist. (Ibid 228)

4.12. Tegutsemine võidab alati tegevusetust!!!

Raha on ainult idee (fiktsioon, väljamõeldis). Kui sa tahad rohkem raha, siis lihtsalt muuda oma mõtlemist. (Ibid 231)

See, mis on su peas, määrab selle, mis on su käes. Raha on ainult idee. Üks väga hea raamat on “Think and Grow Rich“. Selle pealkiri ei ole “Work Hard and Grow Rich“. Õpi kuidas panna raha enda heaks tööle ja sinu elu muutub lihtsamaks ja rõõmsamaks (happier). Tänapäeval, ära mängi turvaliselt (safe), mängi arukalt/nutikalt (smart). (Ibid 232)

Rubriigid: Loetud raamatud, Määratlemata | Kommenteeri

Natuke tähemärgi juttu kah

Heasüdamlikud, uskumatult naiivsed ja usaldavad
Armastavad inimesi ja seltskonda
Nad armastavad argumenteerida ja arutleda probleemide üle
Nad ei tee kunagi järske otsuseid vaid arutlevad alati pikalt ja on tihti lausa otsustusvõimetud
Nad vihkavad liialdusi
Nad on töökad, kuid kui nad puhkavad muutuvad nad äärmiselt laisaks
Tihti ajavad nad sõpruse ja armastuse lootusetult sassi
Armastavad ennast kiita on küllalt edevad
Pillavad raha ja käivad kergekäeliselt rahaga ringi
Väga õrnad, rahu soovijad ja lepitajad

http://igav.delfi.ee/motteterad/kumme-ullatusliku-fakti-iga-sodiaadimargi-kohta?id=73860779&page=7

Olen uskumatult naiivne, vahel ka usaldav. Mulle meeldib argumeteeritud tekst/jutt. Vahel ma ikka teen järske otsuseid, aga üldiselt on mul raske otsustada. Liialdused mulle tõesti ei meeldi.

Ma arvan, et see on täkkesse: kui ma töötan, siis olen töökas, aga kui puhkan, siis ikka täiemõnuga. :D (Täna magasin kella 11:00ni).

“Tihti ajavad nad sõpruse ja armastuse lootusetult sassi.” See olen ju täitsa mina ise… :D

Ma ei armasta ennast kiita, aga mulle meeldib, kui teised mind kiidavad. :D Raha ma ei pilla. Või noh. Mul on rahast kama. Mulle ei meeldi poes käia ega raha kulutada.

Väga õrn olen ja rahu soovin, aga lepitajana ma küll sima pole pasitnud.

Vot siis…

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Jowww, raffas…

Kuidagi üksikuna tunnen ennast. Õhtune ja talvine aeg, vast seetõttu.

Ma arvan, et vaikselt hakkan juba liikuma. Olen juba mõned asjad teinud oma pikast “vaja teha” nimekirjast. Vaikselt hakkab looma.

Tahaks midagi huvitavat. Ma täpselt ei tea mida, aga oleks vaja midagi, mis üles raputaks ja energiat annaks.

***

Emal on sõber külas ja nad vaatavad TV-d, ma ei tahaks neid segada, aga vett jooma minemiseks peaksin nende nina eest läbi kõndima või WC-sse. Seega olen oma argusest enda toas vangis. :D

***

RT kirjutas mulle. Küsis kuidas mul päev läks. Vastasin ja küsisin sama. Ta vastas. Tal ikka kiire nagu alati. Aga see oli temast väga armas, et ta leidis oma kiires päevas aega minule.

***

Keegi võiks veel kirjutada midagi. Hakkasin otsima uusi blogisid, mida lugeda. Leidsin ka kaks. Lugesin paar värskemat postitust ja sinna need jäid. Üks kirjutas, et töötu. Oi, milline meeldiv äratundmine. Aga ta tundus olevat veel üsna positiivne ja reibas, vastupidiselt minule. Ma hakkan juba ära vajuma.

Istun ka FB-s ja ootan, et äkki keegi märkab mind ja kirjutab mulle, aga ei tule sealt vist midagi.

***

Egas midagi. Tuleb vist oma asju sealt nimekirjast edasi teha.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Nii siis…

Eile läks koolis halvasti, aga ma ei taha sellest rääkida.

Ma vist ikka huvitun enda erialast. See kalavabrik, kus ma töötasin, tundus nii suur. Seal olid sildid, et toodang läheb Norrasse ja USA-sse. Nii metsik tundus ja need võimad hooned… Ja siis ma mõtlesin, et kes selle kupatuse omanik on.

Hakkasin jälge ajama. Raske oli, sest ma ei tea, kust Taanis infot saab. Eestis on Äriregister, aga Taanis kogub majandusaastaaruandeid Maksuamet (SKAT), aga sealt lehelt küll infot kätte ei saa. Muidugi on palju infopankasid või vahendajaid (tasulisi ja tasuta), siin on midagi konkuretnsi-moodi tekitatud. Kaubeldakse infoga ja teenustega… Ma räägin, nagu Ameerika… :D Aga mitte nii vaba…

Igatahes… Otsisin, mis ma otsisin… (Leidsin ühe andmepanga, mis on tasuta ja annab hästi infot kätte ja majandusaasta aruanded ka… Nagu paradiis, oleks vaid aega, et seal chill-da (ma ei oska seda välismaa keelt)…).

Nii… Selle ettevõtte kodulehel majandusaasta aruannet pole, kuigi tegemist on AS-ga. Omanikust pole ka midagi kirjutatud. Koduleht on suunatud rohkem toodete tutvustamiseks. Kusjuures jah… Nad tutvustavad tooteid, aga hindu seal pole ja müügimehi ka pole… Hämmastav, eksole… Seal toodetakse, müüakse välismaale, aga pole müügimehi… Omanike isiklik kontakt vist… Või ostavad müügiteenust sisse?? Ma ei tea… Las jääda…

Igatahes… suure otsimise peale sain struktuuri paberile.

  1. Üks juhatuseliige omab läbi OÜ 5% sellest vabriku ettevõttest.
  2. Ettevõtte looja või looja lapselaps või keegi, omab läbi OÜ 10% sellest vabriku ettevõttest.
  3. Ettevõtte direktor (allkirjaõiguslik isik), omab vabriku ettevõttest 66,67%, aga seda läbi mitme ettevõtte. Ta on sinna kaasanud kolm osaühingut. Üks osaühing omab otse 33,33…% sellest vabriku ettevõttest ja teine 33,33…% tuleb samale OÜ-le läbi ühe tütre (st läbi OÜ). Pilt räägiks siin rohkem, aga ütleme, et see diroktor on omanik, sest temal on kõige suurem hääleõigus. Arvatavasti kuulub see uus 7. seeria BMW ka temale. (Poolakast töölisele vast ei kuulu, sest sellel on taani numbrimärk, poolakad sõidavad poola numbrimärkidega). Imelik on see, et suur nina oma auto tootmise juurde pargib, peakontori hoone on teisel pool… Äkki tal on viimasel korrusel, katuse all, oma privaat kontor?…

Aga… Kõik päris nii roosiline ka pole. Ettevõte on antud pandiks, laenu pandiks ühele krediidiasutusele, aga aruandest ei loe ma välja, millisele. Oletan, et kohalik pank, sest see käis meil rääkimas ja kiitis, et neil on ettevõttega koostöö… :D

Tuleb mainida, et väga põnev oli see info otsimine. aruandes on veel palju sellist, millest ma aru ei saa. Püüan vaikselt tõlkida, aga google jääb natuke väheks, tunnen puudust taani-inglise äri-sõnastikust või majandussõnastikust. Muidugi vajan ka kursust, kuidas leida infot ettevõtete kohta, kuidas kontrollida seda infot, maksualane kursus jne… Aga… Kõik omal ajal…

***

Emalt kuulsin, et väikevend pakub mulle tööd. Noh, et ma koliksin Inglismaale… Ma ei tahaks veel minna. Ma nii loodan, et siin hakkab asi liikuma. Ma olen nii suure töö siin ära teinud ja ma tõesti usun, et ühel päeval ma saan sellesse ühiskonda sisse. Saan oma missiooni siin täidetud, siis võib-olla vaataksin edasi… Aga vend pole minuga ühendust võtnud, seega las jääda.

***

Arvasin, et loen H.C. Anderseni raamatut, aga tuleb välja, et need on tema muinasjutud, aga teksti on kohandanud, kaks teist autorit. See on ikkagi õppematerjal, mitte päris raamat. Lugesin sealt teist muinasjuttu ja ei saanud millestki aru. Olen mina ikka rumal. :D

***

Aga vaikselt-vaikselt ikka edasi….

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Niisama

Midagi mulle. http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/oled-kellessegi-armunud-ja-keskendud-ainult-talle-nipid-kuidas-enda-motteid-temast-eemale-saada?id=76373387

  1. Kirjuta mõtted/fantaasiad paberile ja viska see siis ära. Võiksin proovida.
  2. Kokka: Tervislik retsept. See pole minu jaoks.
  3. Lahenda sudokusi. Asendan õppimisega, kui vaid suudaks.
  4. Otsi endale mõni sari. Jah, “Friends”-i pole ammu vaadanud. Otsin kohe ülesse. Vaatan otsast peale kõik hooajad.
  5. Mine trenni! Jooksen peaaegu igapäev… Aitab, aga väheks jääb.
  6. Tukasta. Magan kaua. Tekib teistpidi probleem. Masendus on selle nimi.

Kokkuvõte: Proovin seda kirjutamise asja. Kunagi, kui aega saan. Esialgu püüan selle õppimise asja liikuma saada. ;)

***

Keegi helistas mulle kl 5:26. Ma ei jõudnud vastata ja ega sellisel ajal helistajatele väga tormates ei vasta. Nüüd vaatasin, et number on ka kahtlane. Tundub, et Indiast on kõne tulnud. :D Kes mulle sealt Indiast veel helistada võiks? :D

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Ohh, ma olen väsinud

Selline pisike asi nagu telefoninumbri vahetamine on suur töö. Pean tunnistama, et ega ma kõike ei jõudnudki täna teha.

Ma arvan, et siin Taani poole peal sain asjad enam-vähem jonksu. Mõnda kohta kirjutasin, seega pean ootama vastust, et kas nad said kirja kätte.

Eestis ei saanud ma oma numbrit vahetada eesti.ee lehel. Ma kulutasin oma tunni sinna, aga ei saanud hakkama. Kuid hea on see, et Rahvastikuregistris sain oma haridustaseme õigeks (lõpuks). :D Ma ei teagi, kas ma pean telefoninumbri vahetamiseks uuesti elukohateate avalduse saatma. Tundub kuidagi narr, aga sealt on mu number võetud. Aga mu vana number toimib ka mõndaaega vähemalt, seega jätan ma selle asja esialgu sinnapaika.

Nüüd meenus Eesti maksuamet. Ei tea, kas nad võtavad andmed otse või peaks sinna ka kiikama. Lisaks olen ma veel TTÜ vilistlane, äkki peaks seda ka kiikama (kusjuures ma olen koodid ära unustanud).

Vanaemale peaksin helistama ja oma uue numbri teatama. Äkki homme.

Õnneks taipasin RT-le kirjutada. Tal oli küll kiire, aga selle väikse asja märkis ära. Ega ma teda rohkem ei tülitanud.

Vendadele ja vanematele teatasin oma uue numbri. I-ga ma nagu ei suhtle. Ei teagi, kas talle ka teatada või mitte… Ma pean veel oma numbrid vanast telefonist uude kolima. Jälle üks päevatöö.

***

Aga lisaks oma andmete uuendamisega küsisin töövahendusfirmalt tööd ja laiendasin piirkonda, kus ma töötada saaksin. Äkki saan midagi.

Küsisin ametiühingust, kuidas ma saaksin taani hügieenitunnistuse (eesti oma on mul olemas…).

Kahes töökuulutuseportaalis uuendasin oma andmeid. Aga ei saatnud ühtegi kandideerimisavaldust. Kunagi teine kord. :D Kõike ka ei jõua ju.

***

Ma olen paberite alla mattumas. Nüüd tuleks kooli asjad välja otsida ja natuke koolitööd ka teha. :D

***

Ma olen oma päevaga rahul.

Ahjaa… Mu uuel telefonil polnud sõnumi helinat. Pidin veel seda otsima, aga sain hakkama. Aega läks, aga asja sai.

***

Kell on jälle miljon. Asjad kokku korjata, päevale joon alla tõmmata, koeraga välja ja siis magama. Homme jälle otsast peale. :D

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Noh, mis täna siis uudist

Kes mõtlesid, et ma kustutan Larsi oma FB sõbralistist ära, neil on õigus. Tehtud!

Peaks mainima, et kohe hakkas parem ja FB jõllitamine vähenes poole võrra, mis on tohutu ajavõit.

Täna on ka veel üsna hea olla. Ootan, mingit reaktsiooni Larsilt, aga olgem ausad, seda ei tule. :D

Kui ma peaksin samma ettevõttesse tööd saama, siis on mul peas valmis mõeldud lause… Noh, kui Lars küsib, miks ma seda tegin… Aga võib juhtuda, et ma unustan oma lause ära ja võib juhtuda, et ta isegi ei märka seda. Tal on ikkagi üle 200 sõbra. :D

***

Vaatasin, et Anna Mettel on 75 sõpra. Noh, mul oli ka, aga nüüd mul Larsi enam pole, seega olen ühe sõbra võrra kehvem kui Anna Mette. :( :D Ei, see ei lähe mulle korda.

***

Kas ma olen kurb, et mul pole enam Larsiga kokkupuute-võimalust? Veel mitte. Päris kenasti tulen toime.

Ma mõtlesin, et kuidas ma nii ruttu ja tugevalt inimestesse kiindun. Noh, see pole ju armastus… Mul tekib mingi haiglane sõltuvus… Jah, see tunudub sõltuvusena. Sõltun ühest inimesest. Aga ma ei mõista, kuidas see juhtub.

Minu jaoks on täiestu müstika see, mis toimus Larsiga. Ma mõtlen ennast. Kuidas ma temale reageerisin. Alguses oli ta minu jaoks lihtsalt üks nägus noormees, kes võib-olla tööl mulle liialt tähelepanu pöörab. Ja siis ühel hetkel oli ta nii ihaldusväärne. Ja siis ma proovin õnne ja mul nagu näkkab. Ma olen seitsmendas taevas ja järsku… Olen mina see lollikene…

Ma arvan, et mind on liialt palju mõjutanud need seebikad, mille saatel ma üles kasvasin. Lisaks veel minu tohutu fantaasia-võime. Anna mulle piisake armastust ja ma suudan sellise kirgede möllu oma peas valmis meisterdada ja siis hakkab see muudkui ketrama mu peas. Ja lõpuks olen mina pööraselt armunud ja armastuse piisa andja ei saa millestki aru või püüab mind maapeale tagasi tuua. :D

***

Lars kirjutas, et ta saab pakkuda mulle vaid sõprust. Me saame olla vaid FB sõbrad (justkui päriselus ei saa me sõbrad olla. Kartis, et ma ta ära vägistan? Ma ausalt ei kirjutanud talle mitte midagi romantilist.) Siis kirjutas, et me oleme oma elus erinevates punktides (see vanuse-vahe). Siis kirjutas, et tal on palju probleeme, siis oli ta väsinud… Mulle kõlab see kõik nii, et ma tüütan teda.

Ta kirjutas ka, et talle meeldib minuga kirjutada… Enne see “sød“-tekst ja siis vahepeal see teks, et kui ta oleks noor, siis ta jookseks minu järgi… Aga see oli vist niisama viisakuse tekst. Kuigi ta ise seda küll nii ei arvanud… Pole oluline…

Vahepala: Eks-ju-onju, see näitab seksikat kirglikkust, et naine ühe mehe FB ära kustutab? :D (Nali). Ma ise tahan nii ette kujutada, et ma näen siis nii kirglik ja keevaline välja. :D Nagu nendes Ladina-Ameerika teleseriaalides… Saadan sõbrakutse, tükk-aega hiljem avaldan armastust ja siis kustutan ära. Ega ma palju ei kirjuta ja väga ei vaevu põhjendama ka… Lihtsalt…

Ma kirjutasin, et ma loen tema tekstist välja, et ma häirin teda. Siis kirjutasin, et ma püüan endale elu otsida ja nägemist. :D Oleksin võinud lisada, et ridadevahelt loen välja sedasi. Muidu ta mõtleb, et ma ei mõista üldse taani keelt. :D Aga noh… Mis läinud, see läinud…

Ma olen enesele ka keeruline mõista. Seega ei saa loota, et teised mind mõistaksid. :D Aga ma võin küll kummaline tunduda. :D

Mulle tundus, et me ei saanud üks-ühest enam aru. Või… Vahel tundus, et ta mõtleb minule, aga minu heaolu huvides ütleb kõigele “ei” ja tõrjub mind. Noh, selline eneseohverdamine. Teiselt jäi mulle mulje, et ma lämmatan teda oma aktiivsusega. (Noh, mul pole tööd ja ma kirjutan palju, otsin tegevust, tähelepanu…). Ma omast arust püüdsin olla sõbra-tsoonis. Kuigi ma ei kirjutanud talle, et mulle sobib sõbra-tsoon ka, et taani keelt oleks vaja harjutada. Aga tema kordas pidevalt, et ta on vana, ta saab olla vaid sõber jne… Mulle jäi selline mulje nagu ma oleskin temalt seksi küsinud või abielu või midagi… Ausalt, ma ei kirjutanud sellest, aga fantaseerisin… Igatahes… Võib-olla tõesti kumasid mu fantaasiad tekstist läbi.

Lõpuks ma ei saanud ise ka enam aru, mis toimub. Omast arust tahtsin vaid temaga suhelda ja taani keelt harjutada. Rääkida elust ja olust. Tema tekstist jäi mulje, et ta püüab mind eemale tõrjuda. Samas ma teadsin, millest ma fantaseerin. (Kas ma tegelikult ka lootsin, et need fantaasiad realiseeruvad? Seda ma isegi ei tea. Mul oli hea fantaseerida ja mul oli hea tunne, kui ta midagi kirjutas.)

Jah, ma ei saanud endast aru (et mida ma tegelikult temast tahan) ja ma ei saanud temast aru. Kas ta tõrjus mind ridade vahel või püüdis vabandada end… Kui aru ei saa, siis viskan minema. Võtan midagi lihtsamat. :D

***

Täna käisin jooksmas ja mõtlesin, Larsi sõnadele, et me oleme erinevates eluetappides… Hakkasin kaardistama, et mis eluetapis ma siis olen. Lapsi mul pole (nagu tavaliselt minu vanustel), sääste pole ka, tööd pole ka teinud (pensionit pole saada), kinnisvara pole (tavaliselt minu vanustel on 1/4 kinnisvarast makstud või midagi sellist)… Ühesõnaga, ma ei liigitu oma vanusegrupi alla. Minust nooremate alla ka ei liigitu, sest peod mind ei huvita, sarvede maha-jooksmine ka mitte, igast jama proovimine ka mitte, vabadust olen saanud tunda nii palju, et paha hakkab juba. :D

Lars tõrjub mind oma vanusegrupist välja. “Sa oled veel nii noor.” Krt ma olin 15-aastane, kui võtsin kaks teismelist enda kasvatada ja kodu korrashoidmine ja kõik… Minu teismelised on väga tublid, töötavad ja saavad ise hakkama, ma olen niru… Aga sellest me ei räägi. :D Jah, ma pole sünnitanud ja ma pole väga mähkmeid vahetanud (lapsehoidjana puutusin kokku). Üks osa jäi vahele… Rahateenimine jäi ka vahele, st töölkäimine… Vahele jäid ka peod ja alkoholi joomise õppetunnid…

Mul ei ole kohta. Mul ei ole ühiskonnas standard kohta. Tulevikku ka pole. Ma siin ekslen ringi… Otsin midagi, mida pole… :D

***

Ma tean, et taanlased on väga kinni oma harjumustes. Mina olen oma rutiinis kinni, et selles mõttes oleme me sarnased. Aga…

Ma olen vist teisel planeedil… Selles mõttes, et… ma ei mõtle… Vahel on nii halb, et tahaks natuke rõõmu tunda. Ja siis leian inimese, kes suudab mind rõõmsaks muuta, kes kustutab ajataju, kelle juures olles või kelle lõhna tundes ma olen juba õnnelik. Noh, ja siis on mul suva, mis homme saab. Mina tahan olla täna õnnelik. Seega ma lähen ja teen ja võtan…

Aga Lars räägib, vanusevahest… Täna meil vanusevahet pole, võib-olla homme on, aga siis oleme me teistes kohtades.

Ma nii kujutasin ette, et salaja hiilime välja. Lihtsalt räägime, naerame ja kallistame. Hüppame üle lainete. Oleme crazy‘d, üks ilus päev ja edasi võime istuda oma hallides argipäevades. Oma muredes.

Võib-olla reaalselt poleks see nii ilusti välja kukkunud. Võib-olla oleks see läinud nii nagu Randoga. Et igatsus oleks läinud aina suuremaks ja soov temaga olla… Ju tema kui kogenum inimene teadis, et see lõppeb sellega, et mina soovin abielus ja lapsi ja kõike… Ma ei tea…

***

Mul tuleb vist üksi sinna laintesse hüppama minna. :D Ma ei pea ju kellegagi koos olema, võin ju vabalt üksi rumalusi teha. :D Aga üksi on hirm. Äkki mind viiakse hullumajja. Noh, üks hull vana-memm kargab siin pool alasti külmas vees… :D Kahekesi oleks soojem ja kindlam. :D Aga noh… Las minna…

***
Aga nüüd minu dopingust. Ma kirjutasin Larsile nägemsit ja kustutasin ta ära. Samal ajal oli mul kohtumise kokkulepe minu uue taani sõbraga (ma vist tähistasin teda TS, ütleme, et ta on RT). Muidugi öösel ei saanud magada, sest ma mõtlesin, mida Lars arvab sellest, et ma ta ära kustutasin ja siis mõtlesin, et kuidas võiks olla see kohtumine uue sõbraga…

Kusjuures… Ma ei saa minna kohtumisele ilma, et ma ei mõtleks stsenaariumi ja siis on nii kerge tulema pettumus, sest ma pole ju oma stsenaariumi temale saatnud… :D See oleks vist kohutavalt eemaletõukav, kui pole inimesega kohtunudki ja ta saadab sulle juba teksti, mida rääkima pead… :D

Minul on hirm, et tekib vaikus ja ta tüdineb minust. Või… ma ei tea… Ja siis ma püüan hästi huvitavaid jutte välja mõelda ja olukordi ja kui ta küsib seda, siis kuidas ma huvitavalt vastaksin, et jutt jätkuks jne… Igatahes… Mul on alati miljon mõtet peas, kuidas kohting võiks minna. :D

Sellel korral ma tõmbasin pidurit poolel teel. Pooled asjad jätsin mõtlemata. Ütlesin endale, et ma ei taha pettuda, et nüüd lõpetan unistamise ära. Hakkasin mõtlema, mis ma selga panen ja kui on porine, mis jalanõud peaksid olema ja kuidas juuksed sätin (nendega on alati jama, sest ma mingeid geele ja vahte ei kasuta) jne…

Eile me kohtusime. RT võttis oma koera ka kaasa ja mul oli S-i koer. Siis me jalutasime metsas.

Alguses ei läinud see jutt eriti. Ta rääkis ja ma olin “jah, ah-ahhh”… :D Ta nii püüdis. Ta rääkis rahulikult ja ma sain temast aru (mitte 100%, aga ikkagi). Ta oskas öelda Tartu ja Tallinn, teadis neid peast… (Taanlased R-i üldiselt ei ütle ega oska öelda).

Temaga vestlemine ei olnud üldsegi mitte kurnav. Mulle meeldis.

Pärast poolt-tundi sain ma ka suu lahti. Noh, tekkis vaikus ja ta tundus kuidagi sellise näoga, et nüüd annab alla. Enam ei ürita. Siis hakkasin mina küsima ja jutt hakkas veerema. Tundaega kadus nagu niuhti. Väljas oli juba pime ja ma pidin kooli minema (koera enne koju viskama).

Ma mõtlesin, et äkki ma peaksin hüvastijätuks teda kallistama. Samas mõtlesin, et äkki see oleks liiga pealetükkiv. Jätsin ära… Aga hea on see, et tema ütles, et tema sooviks veel minuga ja koertega jalutama minna. :D Jee… Noh, vast järgmine kord kallistame ka. :D

Õhtul pärast kooli ma mõtlesin, et ma vist lahkusin kuidagi järsult. Ta pakkis end aeglaselt autosse. Võttis jope ära ja… Nagu ootaks veel midagi… Ma ei tea… Ma panin oma koera autosse. Vaatasin talle otsa, ütlesin nägemsit ja hüppasin oma autosse. :D Justkui tahaksin põgeneda. Samas ma kohe ära ei sõitnud, vaid soojendasin autot, sest esiklaas oli udune.

Igatahes… Õhtul pärast kooli saatsin talle sõnumi ja tänasin jalutuskäigu eest. Vatsut ei tulnud, ju magas. Aga hommikul (mina magasin, ma ei tööta ju) tuli temalt vastus. Talle jalutuskäik meeldis, loodab, et järgmine kord tema koer enam nii kuri pole ja soovib veel minu ja koertega jalutama minna.

Tal on nii kiire, seega ega me tihti kohtuda ei saa, kuigi elame üsna lähedal üks-ühele. Aga mulle meeldiks temaga suhelda. Selline rahulik, tore, meeldiv… Teeme nalja ja mõistame üks-ühte. Mulle tundus nii.

Ta on õppinud taani keele õpetajaks, ta on töötanud lastega, seega on ta ideaalne inimene taani keele õppimiseks. Ma olen saanud “jackpoti”. Ja küik on väga ilus, siis võib oodata, et midagi ei klapi. Aga mul üks-kõik. Täna olen ma õnnelik ja rahul. Lars ei kummita, suudan mõelda koolile, tööle ja suudan end liigutada. Täna on mul hea olla ja homsele ma ei mõtle. :D (Täna ei taha homsele mõelda.)

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Natuke kirjutan täna ka

Hakkasin raamatust “Rich dad, poor dad” märkmeid tegema. Olen peaaegu terve raamatu ümber kirjutanud. Natuke on veel teha, aga kell on palju. Ma ei tea, kuna ma jõuan selle info kõik läbi seedida.

***

Ma olen täitsa sassis juba. Kirjutasin Larsile. :D Natuke vist kurjalt kirjutasin, ma küll panin naerunäo ja naeratava näo, et näidata, et ma pole kuri… Vahet pole… Igatahes… Ma vist peaksin ta ära kustutama. See tundub lapsik, aga see on vist kõige parem lahendus.

Mis valesti, see uuesti. :D

***

Minnyl jälle südame valu. Jälle tegin valesti, jälle vale inimene… Ma kohe oskan. Olen endale mitu korda pähe koputanud, et mis küll minul viga on… Aga teglikult olen ma eriline. Ja ootan ja vajan seda teist erilist vedrikku. :D Ja hea ongi, et mitte sobivad kandidaadid eest ära kobivad… :D

Nüüd olen ühe mehe võrra jälle lähemal sellele õigele. Lars see pole. sõber ka pole… :D

Hoitkem pea püsti ja olgem ikka positiivsed. Eksole… :D

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Ma tean, ma tean

Te kõik olete väsinud sellest Larsist, aga ma ei saa. Terve mu puu pea on teda täis.

Nüüd saame jälle kõik koos minu üle naerda. Lars oskab ikka nii ilusti asjad paika panna. Piltikult öeldes lajatab kirvega. Selline konkreetne ja otsekohene mees. :D Just nii nagu mulle meeldib. :D Ainult, et mina ei meeldi talle. :D

Igatahes… Ma terve päev olen piilunud, kui tihti ta FB käib jne… Ja äkki ta ise kirjutab mulle, aga kus sa sellega. Eksole… Igatahes… Nüüd õhtul ei suutnud ma oma näpukesi kontrollida… Küsisin, kuidas tal kontsert läks (ta olevat seal oma õega käinud, alguses lugesin valesti, lugesin, et tütrega)… Vahet pole… Igatahes… Vastus oli kiire ja lühike… “Mul oli kiire nädalavahetus ja ma olen väsinud ja ma lähen magama.” Kõik… punkt. Ma küsisin enne veel, palju tal õdesid-vendi on, aga ta pidas vajalikuks mitte vastata.

No, kurat… :D Ai, ta meeldib mulle. Ta suudab mu näppe palju paremini kõrvetada kui ma ise. :D Igatahes… Sekundi pealt logisin end FB-st välja ja otsisin selle kalavabriku majandusaasta aruande netist. Trükkisin välja ja plaanin seda lugema ja analüüsima hakata.

No on ikka siga see Lars… :D Nii-moodi võin ma veel produktiivseks hakata. :D

***

Ma pidin oma lüüa-saamisest siia kirjutama, sest üksi on seda koormat raske kanda. :( :D

Ma väga loodan, et see jääb mulle meelde.

Don’t touch that Lars-boy.” :D

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri