Minu imeline elu

5 juuni, 2015

Pervertidest

Postitas kategoorias Määratlemata

Meil kõigil on kindel nägemus sellest kes on perverdid. Need on mehed kellele meeldivad väga noored tüdrukud. Või siis väga vanad. Tegelikult ka need mehed, kes eelistavad räigelt ülekaalulisi naisi, või siis haiglaselt kõhnasid. Olgu sellega täpselt kuidas on, üldiselt ollakse ühel nõul, et perverdiks kutsutakse isikut, kelle seksuaalsed eelistused erinevad üldiselt ühiskonnas heakskiidetud tavast.

Mõni päev tagasi tekkis mul seoses selle teemaga ühe uue tuttavaga diskussioon. Nimelt on isiklikult minu maitse jaoks pisut perverssne ka käitumine, kus minu käest avalikult ja ilma pikema sissejuhatuseta seksi hakatakse lunima, no vastik on. Samas kas ma saan öelda, et kõik mehed kes naist vaatavad ning varem või hiljem nende mõtted juhtumisi pisut kreeni kalduvad, on perverdid?

Sel juhul peaks ma ilmselt tõdema, et oma ellujäämise ja paljunemise oleme me kõik võlgu pervertidele. Ja nii kaugele ma minna ei tahaks. Kuigi mul polnud isaga head suhted siis pervert ta päris kindlasti polnud. Ja kuigi minu tunded endise abikaasa vastu pole enam kuigi soojad, siis ei saa ma ju valju häälega laste kuuldes öelda, et sinu isa on üks paras …

Kust siis läheb piir?

Me elame väga keerulisel ajal. Kõik mis pole keelatud on lubatud. Ja nii mõnedki tegevused, mis alles hiljaaegu olid keelatud on nüüd lubatud ja leidnud koha ühiskonnas. Kui päris aus olla, siis neid, kes ei suuda muutustega piisavalt kiiresti kaasa tulla kutsutakse ka pervertideks. Täna peetakse mehi, kes armastavad alaealisi tüdrukuid pervertideks. Aga me ei tea kui kauaks, sest pole ennekuulmatu ega haruldane, et pedofiilid räägivad sellest kui isikliku eelistuse küsimusest. Mõnele meeldivad blondiinid ja mõnele kümneaastased tüdrukud. Isiklik eelistus.

Kuidas selles moraalses segaduses lapsi kasvatada? Mida ma tohin enam nendele intiimsete teemade kohta rääkida ja mida mitte? Kui ma ise siiralt usun millegisse ja soovin seda oma järglastele edasi pärandada, kas peaksin siis salaja, pimedas toas sellest sosistama, et mitte põlu alla sattuda nii nagu meie esiemad rääkisid meie vanematele jõuludest ja jumalast, kartes kommunistlikku parteid? Keda me täna kardame? Habemega naisi ja homoaktiviste?

2005nda aasta TEA võõrsõnastik defineerib sõna pervert kui rikutud tundeeluga, loomuvastase (seksuaalse) käitumisega isikut. Mis on normivastane? Mis on ebameeldiv? Kes on tegelikult pervert? Kuidas ma hoiatan oma lapsi pervertide eest? Kuidas ma hoian iseend pervertide eest? Kes ütleb, et mina pole pervert? Miks mulle hakkab tunduma, et tuumafüüsikast on lihtsam arusaada kui tänapäeva “normaalsusest” ‘?

Hea küll, ma olen lihtne inimene ja ei hakka üle mõtlema, vähemalt üritan. Lisaks ülalmainitud isikutele on pervert see mees kes paar nädalat tagasi Rahumäe metsas tahtsis ühe sörkijaga rollimänge mängida ja sellest ka habe ning käerauad. Pervert on see mees, kes tungib noorte tütarlaste riietuskabiini, et nende kehasid lähemalt tundma õppida. Kui viimati mainitud tegevused oleksid toimunud vastastikkusel nõusolekul oleks tegemist lihtsalt isikliku eelistusega. Teise inimese privaatruumi tungimine ilma vastava kokkuleppeta on ja jääb perversseks, ma vähemalt loodan väga.

Samas kindel ei saa olla, iseäranis kuna meie kauni riigi korrakaitseorganid on enamasti seisukohal, et kui naine viibib alkoholi joobes meeste seltskonnas siis ta provotseerib neid oma kohalviibimisega ennast ära kasutama. Kuidas sellele nüüd vaadata? Meie avalikus ruumis liigub küllaltki palju joobes inimesi, bussis, parkides, kauplustes. Kas oleks äkki mõistlik meil Idamaade kombekohaselt naised koju luku taha sulgeda, et nad kuidagi ometi oma kohalolekuga mõnda perverti ei provotseeriks? Arvestades meie riigi potensiaalsete pervertide armeed siis ilmselt oleks seda lihtsam reguleerida. Teisalt, kui me kõik perverdid vastutusele võtaks ja naised luku taha paneks, mis saab siis meie iibest?

Asja teeb veelgi keerulisemaks asjaolu, et perverdid võivad olla ka naised. Kuna aga mehed on reeglina õnnelikud igasuguse seksuaalse tegevuse üle ja paljudel võib olla ka piinlik tunnistada, et nad polnud kogemusega rahul, siis naispervertidest eriti ei kirjutata.

Jah, pole ime, et sotsiaalteadusi edu ei saada. Keeruline on see inimloom. Kuna on sisseastumiseksamite aeg, siis soovitan soojalt valida reaalalad, humanitaaril pole tulevikku. Pedagoogid, psühholoogid, sotsioloogid, lastekaitsespetsialistid, perenõustajad ja teised selles vallas töötavad inimesed on peagi muutumas legendiks nii nagu vastassoost isikute vaheline abielu, loomulik rasestumine ja head kombed. Võimalik et nendest nähtustest võime kolmekümne aasta pärast lugeda vaid reisikirjeldustest arengumaadesse.

Kommenteeri


  • Kuud