Minu imeline elu

3 juuli, 2015

Kuidas leida unistuste töö

Postitas kategoorias Määratlemata

Mul on hea meel teatada, et saabuval esmaspäeval olen ma ametlikult mittetöötu. Tööotsingud kestsid kokku 44 päeva. Need päevad sisaldasid 2,5 päeva oma CV-d tuunides ja laiali saates. Kokku saatsin 14 CV-d ja kaaskirja.  2 potensiaalset tööandjat leidsid ise mu CV ja võtsid minuga ühendust ning kutsusid intervjuule. Intervjuudel käisin 10 korda, milles 3 ühes ettevõttes. Lahendasin tekstülesandeid ja tegin teste. 8 korda lugesin äraütlemiskirja. 2-le tööandjale saatsin ise keelduva vastuse. 5 tööandjat pole siiani vastust andnud. Need 44 päeva sisaldasid 6 magamata ööd, kus ma paanitsesin oma finantsolukorra pärast ja haletsesin ennast. 19 korda selgitasin oma lastele, et töövestlustel osalemise eest palka ei maksta. 37 korda vastasin küsimusele: “Kas sa oled juba tööd leidnud?”

Töökuulutuste hulgast valisin ma välja sellised, mis pakkusid tööd assistendile, sest see oli olnud ka minu viimane töökoht ja ma tundsin ennast selles vallas mugavalt. Kui ma esimest korda oma tulevase tööandja juurde vestlusele läksin kandideerisingi ma just assistendiks. Tol reedesel hommikul oli tegemist grupivestlusega ja minu kõrval istusid minust vähemalt kümme aastat nooremad tütarlapsed. Kuna ettevõte kontseptsioon on mulle südamelähedane, oli väga kerge endast intervjuul parim anda. Küsimused olid head ja neile oli lõbus vastata. Intervjuu lõppedes küsis intervjueerija, et kui me peaksime ise kolmest ühe valima, siis kes saaks antud töökoha. Kuna oli minu kord esimesena vastata, siis ütlesin kohe, et ma valiks iseennast, sest ma olin parim. Minu suureks üllatuseks arvasid täpselt sama ka minu kaasintervjueeritavad, nimelt, et mina olin rohkem seda töökohta väärt kui nemad. Ära läksin ma sealt väga hea tundega, ma teadsin, et olin jätnud hea mulje ja olin kindel, et minuga võetakse veel ühendust. Seda mis edasi juhtus, ma siiski oodata ei osanud.

Nimelt olin ma vaevalt koju jõudnud ja oma meiliboxi avanud kui seal oli juba kiri tööandjalt. Aga nad ei pakkunud mulle mitte assistendi positsiooni vaid hoopis tootespetsialisti oma. Mul kukkus suu lahti ja vähe puudus, et oleksin toolilt maha potsatanud. E-kirjas seisis, et ma olin oma isikuomaduste ja suhtumisega muljet avaldanud ja sellepärast küsiti, et kas ma oleksin huvitatud antud töökohale kandideerima. Kirjas oli ka töökohustuste kirjeldus ja lisamärkus – “isiklikult mina arvan, et sa saaksid sellega suurepäraselt hakkama”. Sel hetkel kasvas mu EGO nii suureks, et ma haarasin tema jaoks eraldi tooli ja me hakkasime koos töökirjeldust lugema. Mina nägin seal ainult ülesandeid mida ma pole kunagi teinud ja pole üldse kindel kas ma oskaksingi. EGO mu kõrval nägi ainult lauset “sa saaksid sellega suurepäraselt hakkama”. Ma mõtlesin tunnikese. Käisin toas närviliselt edasi-tagasi. Võtsin ühendust inimestega kes mind kõige paremini tunnevad ja küsisin neilt nõu. Lõpuks vastasin, et see oleks mulle suureks auks ja küsisin edasisi juhendeid.

Kui ma ettevõttesse teisele intervjuule läksin siis olin ma kohutavalt närvis. Mu peopesad higistasid ja hääl värises. Kena noormees selgitas mulle tunni jooksul põhjalikult mida ma tegema peaksin hakkama ja mis kohustused minu tööga kaasnevad. Ma istusin tema vastas ja kuulasin teda ning ei uskunud oma kõrvu. See ei saanud olla tõsi. Kõik asjad mida ma niigi armastan ja teen olid selles kirjelduses. Ma saaksin rakendada oma armastust tabelite ning numbrite vastu ja ka oma suhtlemisoskust. Ma saaksin sõita mööda kodumaad ja korraldada väljapanekuid. Ja kõige selle eest tahetakse mulle isegi veel peale maksta! Ma näpistasin ennast mitu korda salaja laua all kintsust ja ootasin, et ärkan üles, see oli liiga hea et olla tõsi.

Ma pole harjunud võtma selliseid imelisi võimalusi iseenesestmõistetavatena. Ma olen harjunud tööd rügama ja pingutama. Ja nüüd langes see imeline pakkumine taevast sülle lihtsalt sellepärast, et ma olin mina ise. Sellised asjad juhtuvad romantilistes komöödiates näitlejatega, mitte päris elus, ammugi mitte minuga. Järgnevatel öödel ma ei maganud. Iga veerandtunni tagant logisin meiliboxi et näha laekunuid kirju.

Paari päeva pärast saabus e-mail ja kutsuti kolmandale töövestlusele, kus pidin lahendama ülesandeid ja kohtuma juhatuseliikmega.

Kui ma sel teisipäeva pärastlõunal vestlusele sõitsin helistasin oma õele, et ta mind maha rahustaks. Kartsin kohutavalt, et ütlen midagi kohatut ja siis ongi see ilus lugu läbi. Jõudsin kohale ja mind jäeti tunniks ajaks üksi tekstülesannetega. Küll mul oli hea meel kõigi nende facebooki testide üle mida olin kümnete kaupa lahendanud! Lõpetasin viimase ülesandega vahetult enne seda kui minu tulevane otsene ülemus ja ettevõtte juhatuseliige koosolekuruumi sisenesid. Intervjuu kestis tund aega. Vaadati üle minu vastused ja teatati, et olen asjadest õigesti aru saanud ning neile tõestanud kõige olulisemat, et olen loogilise mõtlemisega ja analüüsivõimeline. Üllataval kombel olid nad ka minu blogist väga huvitatud ja küsisid, et mis plaanid mul sellega on. Lõpetuseks küsis suur juht, et miks ta peaks just mind palkama. Ma vastasin: “Sest ma tahan seda kõige rohkem. Elus ei võida võistlusi mitte need, kes on kõige kiiremad, tugevamad või paremad, vaid need, kes tahavad seda kõige rohkem.”

Lahkusin üldiselt positiivsete emotsioonidega. Teadsin, et olen andnud endast kõik ja lootsin parimat. Tegelikult lootsin ma ilmvõimatut. Sel ööl ei maganud ma üldse. Ketrasin oma peas küsimusi ja vastuseid. Mõtlesin, et olin paari vastusega väga mööda pannud ja lootsin, et teised kandidaadid olid nõrgemad kui mina. Järgmisel hommikul helistas mu otsene ülemus ja soovis õnne uue töökoha puhul.

Õnn ei ole see tunne mida ma tunnen. See on segu uskumatusest, vaimustusest, eufooriast, ekstaasist ja hirmust. Aga põhiliselt siiski uskumatusest. Ma ei suuda siiani uskuda, et ma selle töökoha sain ja alustan juba algaval nädalal. Aitäh kõigile, kes pöidlaid peos hoidsid, nagu näete sellest oli kasu.

1 kommentaar to ' Kuidas leida unistuste töö '

Kommentaaride RSS or TrackBack to ' Kuidas leida unistuste töö '.

  1. Airi kirjutas,

    4 august, 2015 kell 10:55

    Mul on hea meel su üle! Et sa saad olla see, kes sa oled! Ja hea moraal on siin loos neile tuhandetele, kes tööd ei leia: olge need kes olete, muidu polegi võimalik leida tööd, mis sulle sobib.

Kommenteeri


  • Kuud