Nii, püüan enam mitte nii suuri pause jätta ja tihedamini blogida. Hmmm…. ma jään lompakaks ja seda sõna otses mõttes. Suht nõme on eluaeg vaskaut jalga lompata. Aga ise tehtud viga…. kedagi süüdistada pole ja ma ei süüdistagi… see oleks lihtsalt mõttetu.
Kes kurat armastuse lõi mõtles kits kui heina sõi… Ma lihtsalt ei saa enam armastusest aru..Miks on alati nii et sina armastad ühte, see üks teist ja sind keegi kolmas jne, see on lihtsalt nagu üks suur suur nõiaring. Jube kohe.
Lapsed on ägedad, nad toovad alati päikse välja ja oskavad su tuju rõõmsaks teha, kui sul seda vaja on… Peaks endale ka mõne muretsema… noh mitte ise sünnitama, see on aiiia, aga näiteks lastekodust võtma… sellise 3 aastase, aga kurat mul siis isa ka sellele vaja… Kust ma selle veel saaan? Kui ma endale meest ei saa, siis vaevalt et sellest midagi välja tuleb ja tegelikult olen ma ise ka alles laps Heh jah, aga nii on
Jaaa, mulle meeldib tühikut toksida, seee on niiii fun
Ja nüüd
Ma olen siin, hinges piin
Kahju et sa pole mu viin,
mida jooksin, ja naudiks
jooks nagu veini .
Võib olla sa pole mulle,
sest oled ju talle.
Igatsen sind, sina ei tea
Kuidas kannatab seepärast mu pea
Ole siis… õnnelik,
sest sinu õnn on minu õnn….
Päevalause Igal lompakal on oma lompakapäev Ei tegelikult : Kui sul on väike õde-vend siis mängi täna temaga, sest usu lapsed on lahedad.