Ma ei räägi siin rongist, millest ma maha jäin, vaid sellest kuidas elurong mu nina alt jälle läbi sõitis. Ma ei kasutanud oma võimalust siis kui mul selleks aeg oli. Läksin, et oma viga parandada, aga täna mõistsin, et see on viimane päev ja kui ma vastust ei saa ongi minu rong läinud. Mis seal siis ikka! Tuleb leppida oma saatusega ja minna oma eluga edasi. See saab raske olema, vähemalt seekord. Ma ei tea küll miks, aga noh pole hullu!
Tänase päeva lause: ” Kasuta oma võimalusi kohe. Ära jookse minema ja ära looda, et kunagi tuleb veel võimalusi. Kõik mis sulle pakutakse võta vastu( aind positiivsete asjade puhul) Siis sa ei pea terve oma elu mõtlema:” Mis oleks kui ? “