Olin kaks päeva linnast eemal. Käisin metsas, niitsin muru, lõikasin puid… lihtsalt olin. Muidugi esimese päeva õhtul ma tulin linna, aga ma ei kohanud kedagi peale sõbranna. Ma pole MacDreamyt reedest saadik näinud, aga tahaks, oi kuis tahaks, aga ma ei saa, ma ei või ma ei tohi.
Ikka veel ma mõtlen kolmele lausele: Pick me, choos me, and love me. Mida rahaks talle öelda.
Igatahes nüüd ma olen koos härra F-ga nagu ametlikult. Ta teab et ma ei armastada teda, aga ta on sellega leppinud. Mina võtan teda siiski nagu oma sõpra, kellega ma olen siiski vahepeale rohkem kui sõber. Me oleksime nagu sõbrad f-ga, kui mõistate.
Suurepärane uudis on see, et ma saan täna oma auto remonti viia. Yayy, sest seda mul on lihtsalt vaja. Hurrraaaa. Ja siis ma sain oma raha asjad ka korda…. See on samuti positiivne, ning ültse ma usun et asjad hakkavad laabuma, sest nüüd, kus olen enam-vähem põhjas ära käinud, hakkan ma jälle ülesse saama ja see on positiive. Ma olen muidu 4 päeva ka kaine olnud ja ka see on positiivne. Edusammud
Niisiis, terve töö nädal on veel ees. Hell yeah.
Btw, eelmises blogis ma kirjutasin et ei ühtegi meest mu ellu enam, ja nüüd räägin et ma kohtan härra F-ga, aga pidage siinkohal seda meelde et ta pole uus mees mu elus, ta on mu elus juba 8 aastat olnud. Niiet jah… keegi pole rääkinud midagi vanade boyfriendide tagasivõtu keelust. Yeah I’m smart, I know J
Päevalause: „ Võib-olla ära laskmine polegi nii jube kui tundub ja kui oled korra põhjas ära käinud siis hakkavad ka asjad ülesse poole minema. Everything will be okey in the end. If it’s not okey, it’s not the end. „